Kust tulevad tuuled? · Geostroofiline voolamine − rõhu gradientjõu tasakaalustab Coriolise...

6
1 Kust tulevad tuuled? Sirje Keevallik TTÜ Meresüsteemide Instituut Solaarkonstant – 1370 W/m 2 Sellest püüab Maa päevapool kinni 1370πR 2 W Keskeltläbi atmosfääri ülapiirile: 1370 πR 2 /4 πR 2 = 342.5 W/m 2 Geograafilised erinevused: Ekvaatoril kiirgusenergia ülejääk 68 W/m 2 , poolustel puudujääk 100 W/m 2 Päikesekiirguse ööpäevasummade (cal/cm 2 ) muutumine aasta jooksul. Ööpäevasummad olenevad: • Päikese kõrgusest • päeva pikkusest Sesoonsed erinevused Miks õhk hakkab liikuma? Rõhu gradientjõud: gradp F ρ 1 = Gradient on positiivne väljafunktsiooni kasvamise suunas Miinus näitab, et õhk hakkab liikuma sinna, kus rõhk madalam z dz Ühe ruutmeetri kohal olev vertikaalne sammas dz g dp ρ = RT p ρ = Hüdrostaatika võrrand: Ideaalse gaasi olekuvõrrand: RT gdz p dp = Neid kombineerides: Siit: kahe samarõhupinna vaheline kaugus on võrdeline temperatuuriga: T const dz =

Transcript of Kust tulevad tuuled? · Geostroofiline voolamine − rõhu gradientjõu tasakaalustab Coriolise...

Page 1: Kust tulevad tuuled? · Geostroofiline voolamine − rõhu gradientjõu tasakaalustab Coriolise jõud. n p V ∂ ∂ Ω =− ρ ϕ 1 2 sin Gradientvoolamine – tasakaalus on rõhu

1

Kust tulevad tuuled?

Sirje KeevallikTTÜ Meresüsteemide Instituut

Solaarkonstant – 1370 W/m2

Sellest püüab Maa päevapool kinni 1370πR2 WKeskeltläbi atmosfääri ülapiirile:1370 πR2 /4 πR2 = 342.5 W/m2

Geograafilised erinevused:Ekvaatoril kiirgusenergia ülejääk 68 W/m2, poolustel puudujääk 100 W/m2

Päikesekiirguse ööpäevasummade (cal/cm2) muutumine aasta jooksul.Ööpäevasummad olenevad:• Päikese kõrgusest• päeva pikkusest

Sesoonsed erinevused

Miks õhk hakkab liikuma?

Rõhu gradientjõud: gradpFρ1

−=

Gradient on positiivne väljafunktsiooni kasvamise suunasMiinus näitab, et õhk hakkab liikuma sinna, kus rõhk madalam

z

dz

Ühe ruutmeetri kohal olev vertikaalne sammas

dzgdp ρ−=

RTp ρ=

Hüdrostaatika võrrand:

Ideaalse gaasi olekuvõrrand:

RT

gdz

p

dp−=

Neid kombineerides:

Siit: kahe samarõhupinna vaheline kaugus on võrdeline temperatuuriga:

Tconstdz =

Page 2: Kust tulevad tuuled? · Geostroofiline voolamine − rõhu gradientjõu tasakaalustab Coriolise jõud. n p V ∂ ∂ Ω =− ρ ϕ 1 2 sin Gradientvoolamine – tasakaalus on rõhu

2

Merebriis: T2 >T1 → z2>z1

p0

p1

SEA LAND

T1 T2

z0

z

z1

z2

Walkeri tsirkulatsioonirakud troopikas

Coriolise jõud

Maa pöörlemine tekitab kaks näivjõudu:• tsentrifugaaljõud, mis mõjub kõigile objektidele• Coriolise jõud, mis mõjub ainult liikuvatele objektidele

Coriolise jõud mõjub risti liikumisega• Põhjapoolkeral paremale• Lõunapoolkeral vasakule

Ω

φ

R RRuΩ2

ϕcos2 uΩ

ϕsin2 uΩ

Itta liikuva objekti joonkiirus onsuurem kui Maa punkti joonkiirus.Seetõttu on talle mõjuv tsentrifugaaljõud suurem kui paigalseisvale punktile mõjuvtsentrifugaaljõud.

Itta liikuvale objektile mõjuv Coriolise jõud

2

22

22

R

Ru

R

RuRR

R

u+

Ω+Ω=

Lõunasse liikuvale objektile mõjuv jõud:

Ekvaatori kiirus 1670 km/h60. laiuskraadi kiirus 835 km/h

( )22RR

RR

uR δ

δδ

+

+

+Ω=Ω

Liikumishulga momendi jäävuse seadus

Ω

φ

R

yδ a

Atmosfääri üldtsirkulatsioon põhjapoolkera suve ajal

Page 3: Kust tulevad tuuled? · Geostroofiline voolamine − rõhu gradientjõu tasakaalustab Coriolise jõud. n p V ∂ ∂ Ω =− ρ ϕ 1 2 sin Gradientvoolamine – tasakaalus on rõhu

3

Tuulesüsteemid aluspinna lähedal põhjapoolkera suve ajal

Soojuse ülekanne läbi kesklaiuste

Lääne-idasuunalise õhuvoolu abil ei saa transportida soojust põhjast lõunasse

Õnneks on läänevool ebastabiilne

Ebastabiilsuse avalduseks on

• Planetaarsed lained

• Tsüklonaalne tegevus

Vedelik kahe pöörleva silindri vahel, millest välimist soojendatakse

Soojuse ülekande üheks viisiks läbi kesklaiuste on planetaarsed lained

Jugavool põhjapoolkeralInternational Herald Tribune, 10.-11. november 2001

Tugev tuul ja vihm VahemeremaadesLumi Skandinaavias

Ebatavaliselt soe USA keskosas

Salzburg -1 CBudapest +6 C

Ilmavõrrandid

Newtoni II seadus (jõud paneb õhu liikuma)

Rõhu gradientjõudGravitatsioonijõudHõõrdejõudCoriolise jõudTsentrifugaaljõud

Pidevuse võrrand (mass ei kao)

Termodünaamilise energia võrrand(soojus kulub tööks ja

temperatuuri tõstmiseks)

Veebilansi võrrand koos faasiüleminekutega

Ideaalse gaasi olekuvõrrand(seob omavahel ruumala,

rõhu ja temperatuuri)

Algtingimused ja ääretingimused

Page 4: Kust tulevad tuuled? · Geostroofiline voolamine − rõhu gradientjõu tasakaalustab Coriolise jõud. n p V ∂ ∂ Ω =− ρ ϕ 1 2 sin Gradientvoolamine – tasakaalus on rõhu

4

Geostroofiline voolamine − rõhu gradientjõu tasakaalustabCoriolise jõud.

n

pV

∂∂

−=Ωρ

ϕ1

sin2

Gradientvoolamine – tasakaalus on rõhu gradientjõud, Coriolise jõud ja tsentrifugaaljõud.

n

pV

R

V

∂∂

−=Ω+ρ

ϕ1

sin22

Tasakaaluline voolamine

Koordinaat n on liikumisega risti ja suunatud vasakule

Geostroofiline voolamine

n

pV

∂∂

−=Ωρ

ϕ1

sin2

Geostroofiline tuul vabas atmosfääris 500 hPa nivool

Rõhu gradientjõu tasakaalustab kaks jõudu, mistõttu Coriolisejõud kahaneb ja tuul on geostroofilisest nõrgemGradient

Rõhu gradientjõule lisandubtsentrifugaaljõud, mistõttu Coriolise jõud kasvab ja tuul on geostroofilisest tugevam

n

pV

R

V

∂∂

−=Ω+ρ

ϕ1

sin22

Gradientvoolamine

Gradienttuul vabas atmosfääris

LP

Co

Ce

(a) V

H

PCo

Ce

(b)

V

Gradienttuul põhjapoolkeral(a) - tsüklon, (b) - antitsüklon

P on rõhu gradientjõudCo on Coriolise jõud

Ce on tsentrifugaaljõud

Page 5: Kust tulevad tuuled? · Geostroofiline voolamine − rõhu gradientjõu tasakaalustab Coriolise jõud. n p V ∂ ∂ Ω =− ρ ϕ 1 2 sin Gradientvoolamine – tasakaalus on rõhu

5

Jõudude tasakaal planetaarses piirikihisP on rõhu gradientjõudCo on Coriolise jõud

Fr on hõõrdejõud

P

Co

p0 - δp

p0 + δp

p0Fr

V

Aiolose paun

Soodsad pärituuled – passaadidTeised head tuuled – briisid ja mussoonid

Paunast välja lastud pahad tuuled –tsüklonite tuuledtornaadod ehk tuulispasad ehk vesipüksidtroopilised tsüklonid ehk taifuunid ehk orkaanidsuhhoveidsamuumidsirokodmistraalidbooradföönid

Page 6: Kust tulevad tuuled? · Geostroofiline voolamine − rõhu gradientjõu tasakaalustab Coriolise jõud. n p V ∂ ∂ Ω =− ρ ϕ 1 2 sin Gradientvoolamine – tasakaalus on rõhu

6

The End