Praktika 2012
Transcript of Praktika 2012
![Page 1: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/1.jpg)
10.RL PRAKTIKA TAIMEDMerili Aaspalu, Gerli Traus, Karin
Raudsalu, Uku Moldau, Brenda Lepp
![Page 2: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/2.jpg)
SISUKORD
1.Neeruti järv2.Rakvere reoveepuhastusjaam3.Rakvere Veepuhastusjaam4.Aru karjäär5.Kunda tsemenditehas
![Page 3: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/3.jpg)
1. NEERUTI
![Page 4: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/4.jpg)
1. Puu kõrguse leidmine silmaga
Pöidlast puuni 15 sammu 1 samm = 0,9m Kaugus puust: 0,9*15= 13.5 (m) 0,6/0,7=15,5·0,9/h h=13,95·0,7/0,6=16,3 (m)
![Page 5: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/5.jpg)
Puu kõrguse leidmine nurga abil
Kaugus: b= 15m
α= 40°
H=?
β= 180°- (90°+40°)= 50° H=15·sin40°÷ sin50°= 13 (m)
![Page 6: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/6.jpg)
2. Taimede ehitus
Salumets – Palju kaski ja kuuski Rinded: puurinne (kuusk), põõsarinne
(sarapuu), puhmarinne (kanarbik), rohurinne (kõrreline), samblarinne (metsakäharik)
Valgust suhteliselt palju Soine
![Page 7: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/7.jpg)
![Page 8: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/8.jpg)
3) Tegime puukoorte jäljendeid: TAMM
![Page 9: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/9.jpg)
MÄND:
![Page 10: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/10.jpg)
KASK:
![Page 11: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/11.jpg)
4. Värvipigmentide leidmine taimedes
• Panime õied uhmrisse ning peenestasime need.
• Peenestatud õitele lisasime 20 ml atsetooni ja valasime segu katseklaasi.
• Seejärel valasime segu katseklaasi ja riputasime segusse otsapidi salvrätiku riba.
• Jälgisime, kuidas vedelik mööda salvratikuriba imbus jättes sellele värvilaigud.
• Lasime paberiribadel kuivada.
![Page 12: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/12.jpg)
Värvuste järgi saab öelda missuguseid värvipigmente need taimed sisaldavad-
• KUREREHA: lillakas värvus-->antotsüaanid
• TULIKAS: kollane värvus-->karotinoidid
• VÕILILL: kollane värvus-->karotinoidid
![Page 13: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/13.jpg)
![Page 14: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/14.jpg)
5. Võilillepill
Helilaine pikkus = 4∙17= 68 (cm) Heli kiirus antud temperatuuril Temp: 19°C= 292°K
To=0°C=273°K Vo=331 m/s V= Vo∙√T/To V= 331∙√292°/273° = 342 Hz
![Page 15: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/15.jpg)
![Page 16: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/16.jpg)
6. Fe(III) ioonide määramine
![Page 17: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/17.jpg)
7. Taimede vee sisaldus
LIIK SOOVÕHK KUREREHA SÕNAJALG
KUUPÄEV 4. juuni 4. juuni 4. juuni
KAAL 25,7 g 23,4 g 22,2 g
KUUPÄEV 6. juuni 6. juuni 6. juuni
KAAL 10,6 g 7,7 g 7,4 g
KUUPÄEV 7. juuni 7. juuni 7. juuni
KAAL 7,7 g 6,2 g 5,6 g
Veesisaldus
18 g 17.2 g 16.6 g
![Page 18: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/18.jpg)
![Page 19: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/19.jpg)
Ca ioonide määramine:
• Võtsime taimed (sõnajalg, vaarikaoks, tammeoks) tiiglitangide vahele ja tuhastasime need
• Panime tuhad keeduklaasidesse ning lisasime kõigile äädikhapet
• Kogusime filterpaberi abil ülejäägid• Lisasime filtraatidele ammooniumoksalaadi
lahust• Kõigis keeduklaasides tekkis valge sade,
mis tähendab seda, et kõik taimed sisaldasid Ca ioone
![Page 20: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/20.jpg)
![Page 21: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/21.jpg)
7. Mõõtsime taimede happelisust
• Esmalt kogusime hapu maitsega taimi,nagu nõges ja kuuseokkad
• Panime sama koguse taimeid katseklaasidesse ning lisasime neile ka sama koguse destilleeritud vett
• Mõõtsime lahuste pH väärtused Vernier'i seadmega:
• Nõgesega pH väärtus 4,55• Kuuseokastega pH väärtus 4,9• Kuna lahused olid happelised, siis järelikult
sisaldasid nad H ioone.
![Page 22: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/22.jpg)
![Page 23: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/23.jpg)
2. RAKVERE REOVEEPUHASTUSJAAM
• Rakvere lihakombinaat on suurim tööstusettevõte, mille heitvee puhastamisega tegeleb reovee puhastusjaam
• Reovee mehhaaniline (füüsikaline) puhastamine:1) suured osad eraldatakse2) eelsetiti
![Page 24: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/24.jpg)
3) Aerotank, seal on bakterid, aktiivmuda
4) järelsetiti, millest väljub heitvesi Selja jõkke, 45 minutit 1 täisring
![Page 25: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/25.jpg)
Aktiivmuda lisatakse vees sisalduva hõljumi eraldamiseks Basseinid on 4 m sügavused 1 m³ vee puhas-tamiseks läheb 1 kWh
![Page 26: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/26.jpg)
• Rakveres ei kasutata liiva puhastusseadmetes
• Bakterid on heitvetes sisalduvate orgaaniliste ainete lagundajateks
• Reovee õhustaminel toimub, et bakterid püsiksid elus
• Muda eraldamiseks kasutatakse polümeeri vesilahust, mille tõttu tõmbub muda klompi, muda klombid suunatakse mudapressi ning lõpptulemuseks on kompost
• Puhastatud vesi läheb Selja jõkke
• Fosfori ja lämmastiku sisaldus määrab heitvee reostuskoormuse
• Vohamine on protsess, mis seisneb veekogudes toiteelementide hulga suurenemises ja selle protsessi tagajärjeks on veekogude kinnikasvamine
![Page 27: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/27.jpg)
3. RAKVERE VEEPUHASTUSJAAM
• Rakvere linnale saadakse vesi 5puuraugust
• Vesi saadakse umbes 200–250 meetrisügavuselt kambriumikihist
• Meie põhjavesi sisaldab rauaioone, mis settivad aereerimise ehk õhustamise tulemusena plastik-ketastele
![Page 28: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/28.jpg)
• Reservuaarid puhta vee hoidmiseks on 1 miljoni liitri suurused
• Bakteriaalse reostuse korral lisatakse veele graniitliiva
• Meie põhjavee pH tase on 7
• Ööbiku tänav on valitud veepuhastusjaama asukohaks, kuna seal on põhjaveele hea kättesaadavus
• Rakvere Veetöötlusjaama vett töödeldakse, et saada linnavett
• Rõhk linna trassides on 2,6 atmosfääri
• 1 atm = 101 000 Pa
• h= 262 600 Pa / 1000 kg/m³ / 10 N/kg = 26,26 m
• Kogu veetrassi pikkus on 140 km, koguaeg laieneb
• 24 tunni jooksul pumbatakse põhjavett 6000 m³
![Page 29: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/29.jpg)
FÜÜSIKA-ALASED ÜLESANDED• Erinevad liikumise liigid reovee puhastusjaamas:
1) eelsetitis liigub segisti perioodiliselt, ühtlaselt ja ringjooneliselt2) aerotangis liigub vesi ühtlaselt, laineliselt, horisontaalselt3) järelsetitis liigub vesi ühtlaselt nii horisontaalselt kui vertikaalselt
• Kui süsteemis puuduvad välised mõjud, siis esineb impulsi jäävuse seadus ehk kogu liikumishulk on jääv
• Veepuhastusjaamas toimub vertikaalsuunaline liikumine vee trassides, kus pumbatakse vett üles:1) vee pumpejõud ületab Maa külgetõmbejõudu2) vee pumpamiseks kasutatakse rõhku
![Page 30: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/30.jpg)
4. ARU KARJÄÄR JA KUNDA TSEMENDITEHAS
![Page 31: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/31.jpg)
TSEMENDI TOOTMINE KUNDAS
Lubjakivi kaevandatakse Lõuna-Aru karjääris Tooraine transporditakse tehasesse raudteel Savi transporditakse mereäärsest karjäärist
autodega Tehasesse saabunud lubjakivi purustatakse lõug-
ja haamerpurustitega Seejärel transporditakse see ühendatud lattu Purustatud lubjakivi jahvatatakse kuulveskites
koos veega Tulemuseks on lubjakivilobri Savi segatakse veega savilobriks
![Page 32: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/32.jpg)
Lubjakivi ja savilobri hoitakse vertikaalbasseinides Klinkripõletamiseks sobiliku toorsegu saamiseks
segatakse lubjakivi ja savilobri lobribasseinides Sealt suunatakse valmissegu pöördahjudesse Klinkri põletamine toimub 150-meetristes
pöördahjudes Temperatuur ahjus on umbes 1400 kraadi, et
saavutada vajalikud keemilised protsessid Pöördahi on kalde all, et klinker liiguks põleti poole Klinkripõletusprotsessis tekkinud suitsugaasid
puhastatakse elektrifiltris Osa filtris kinnipüütud tolmust suunatakse silosse Klinkritolm suunatakse silosse Kinnipüütud klinkritolmu kasutatakse happeliste
põldude lupjamiseks
![Page 33: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/33.jpg)
Ahjust väljuv hõõguv klinker jahutatakse transpordiks sobiva temperatuurini
Kütuse – põlevkivi ja söesegu jahvatamine ja kuivatamine toimub kuulveskites
Tsemendi jahvatamine toimub separaatoritega varustatud kuulveskites
Klinkri, kipsi, lubjakivi ja põlevkivituha koos-jahvatamisel saadakse tsement
Eri marki tsemendid ladustatakse vastavates silodes
Edasi läheb tsement tarbijani
![Page 34: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/34.jpg)
FÜÜSIKALISED NÄHTUSEDSettekihtide tekkimine
Orgaaniline aine lagundus Vette sattudes settis raskusjõu mõjul vee
põhja Orgaaniline aine kuhjus Sügaval vees hakkas seda mõjutama
suurenev rõhk ja temperatuur Orgaaniline aine suruti rõhu ja raskusejõu
mõjul tihedalt kokku Tekkis tahke sete
![Page 35: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/35.jpg)
Settekihid
![Page 36: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/36.jpg)
Veepumbad
Pool lubjakivist asub vee all, seetõttu on vaja liigne vesi eemaldada
Veepumbad töötavad mootori jõul Mootoris on propeller, kus toimub ühtlane
ringliikumine ja tekib tsentrifugaatjõud Mootoris tekib magnetväli Magnetväli tekitab rõhu ja tekib
tõmbejõud Vesi hakkab mööda toru liikuma
![Page 37: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/37.jpg)
Lõhkamine• Suur osa lubjakivist saadakse lõhkamise
teel• Plahvatus on kiire põlemine, mis tekitab
lööklaine• Lööklaines muutuvad keskkonna tihedus,
rõhk ja osakeste kiirus hüppeliselt• Lööklaine jõud ületab kivimites olevate
jõudude suurused, mis on tasakaalus ja viib need tasakaalust välja
• Tasakaalutud jõud panevad kivimid purunema
![Page 38: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/38.jpg)
Rongide liikumine
Lubjakivi transport käib raudtee kaudu Rong hakkab liikuma veduri jõul, mille suur
mootor paneb liikuma rattad Rongile mõjub suur hõõrde-ja raskusjõud,
mistõttu on kiirendus aeglane Kiirendus muutub aja möödudes väiksemaks kuni
rong saab ühtlase kiiruse ja kiirendus puudub Sel hetkel on kõik rongile mõjuvad jõud
tasakaalus Rongi massi tõttu mõjub sellele pidurdamisel
suur inertsjõud
![Page 39: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/39.jpg)
NIISUTAMINE
• Karjääris tekib palju tolmu, mida on vaja vähendada.
• Peamine moodus on niisutamine• Objektid kastetakse uduvihmaga
(veepuhurid)• Väiksed veeosaksesed seovad endaga
õhus olevaid tolmuosakesi• Vesi langeb raskusjõu mõjul maapinnale
![Page 40: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/40.jpg)
Lobribasseinid
Lobri hoitakse ümarates
vertikaalbasseinides
Basseinis toimub ühtlane ringliikumine
segisti näol
Segisti teeb täisringi paari minutiga
![Page 41: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/41.jpg)
PÖÖRDAHI
Lobri suunatakse pöördahju, mis on
kaldus ja lobri liigub raskusjõul põleti
poole
Lobrist aurustub vesi ja algavad
keemilised protsessid
Pöördahi pöörleb ühtlaselt, et segada lobri
Tekib klinker, mis suunatakse edasi
jahutusse
Klinkri liikumisel tekib hõõrdejõud
![Page 42: Praktika 2012](https://reader036.fdocument.org/reader036/viewer/2022081717/556169e1d8b42a35458b54b5/html5/thumbnails/42.jpg)
Klinkri jahutamine
Klinkri jahutamine toimub õhu jõul Õhk suunatakse survega klinkrile Õhuosakesed liiguvad kiiresti Kuum klinker soojendab läheduses oleva
õhu Pealetulev õhk surub sooja õhu eemale Klinker jahtub kiiresti