Praktika 2012

download Praktika 2012

of 42

  • date post

    24-May-2015
  • Category

    Documents

  • view

    304
  • download

    2

Embed Size (px)

Transcript of Praktika 2012

  • 1. 1. Neeruti jrv2. Rakvere reoveepuhastusjaam3. Rakvere Veepuhastusjaam4. Aru karjr5. Kunda tsemenditehas

2. Pidlast puuni 15 sammu 1 samm = 0,9m Kaugus puust: 0,9*15= 13.5 (m) 0,6/0,7=15,50,9/h h=13,950,7/0,6=16,3 (m) 3. Kaugus:b= 15m = 40 H=? = 180- (90+40)= 50 H=15sin40 sin50= 13 (m) 4. Salumets Palju kaski ja kuuski Rinded: puurinne (kuusk), psarinne(sarapuu), puhmarinne (kanarbik),rohurinne (krreline), samblarinne(metsakharik) Valgust suhteliselt palju Soine 5. Panime ied uhmrisse ning peenestasimeneed. Peenestatud itele lisasime 20 ml atsetoonija valasime segu katseklaasi. Seejrel valasime segu katseklaasi jariputasime segusse otsapidi salvrtiku riba. Jlgisime, kuidas vedelik mdasalvratikuriba imbus jttes sellelevrvilaigud. Lasime paberiribadel kuivada. 6. Vrvuste jrgi saab elda missuguseid vrvipigmente need taimed sisaldavad-KUREREHA: lillakas vrvus-->antotsaanidTULIKAS: kollane vrvus-->karotinoididVILILL: kollane vrvus-->karotinoidid 7. Helilaine pikkus = 417= 68 (cm) Heli kiirus antud temperatuuril Temp: 19C= 292K To=0C=273K Vo=331 m/s V= VoT/To V= 331292/273 = 342 Hz 8. LIIKSOOVHK KUREREHASNAJALGKUUPEV4. juuni4. juuni4. juuniKAAL 25,7 g23,4 g22,2 gKUUPEV6. juuni6. juuni6. juuniKAAL 10,6 g 7,7 g 7,4 gKUUPEV7. juuni7. juuni7. juuniKAAL7,7 g 6,2 g 5,6 gVeesisaldus 18 g 17.2 g16.6 g 9. Vtsime taimed (snajalg, vaarikaoks,tammeoks) tiiglitangide vahele jatuhastasime need Panime tuhad keeduklaasidesse ning lisasimekigile dikhapet Kogusime filterpaberi abil lejgid Lisasime filtraatidele ammooniumoksalaadilahust Kigis keeduklaasides tekkis valge sade, misthendab seda, et kik taimed sisaldasid Caioone 10. Esmalt kogusime hapu maitsega taimi,nagu ngesja kuuseokkad Panime sama koguse taimeid katseklaasidessening lisasime neile ka sama koguse destilleeritudvett Mtsime lahuste pH vrtused Vernieriseadmega: Ngesega pH vrtus 4,55 Kuuseokastega pH vrtus 4,9 Kuna lahused olid happelised, siis jrelikultsisaldasid nad H ioone. 11. Rakvere lihakombinaat on suurim tstusettevte,mille heitvee puhastamisega tegeleb reoveepuhastusjaam Reovee mehhaaniline (fsikaline) puhastamine:1) suured osaderaldatakse2) eelsetiti 12. 3) Aerotank, seal on bakterid, aktiivmuda4) jrelsetiti, millest vljubheitvesi Selja jkke, 45minutit 1 tisring 13. Aktiivmuda lisataksevees sisalduva hljumieraldamiseks Basseinid on 4 msgavused 1 m vee puhas-tamiseks lheb 1 kWh 14. Rakveres ei kasutata liiva puhastusseadmetes Bakterid on heitvetes sisalduvate orgaaniliste ainetelagundajateks Reovee hustaminel toimub, et bakterid psiksid elus Muda eraldamiseks kasutatakse polmeeri vesilahust,mille tttu tmbub muda klompi, muda klombidsuunatakse mudapressi ning lpptulemuseks onkompost Puhastatud vesi lheb Selja jkke Fosfori ja lmmastiku sisaldus mrab heitveereostuskoormuse Vohamine on protsess, mis seisneb veekogudestoiteelementide hulga suurenemises ja selle protsessitagajrjeks on veekogude kinnikasvamine 15. Rakvere linnalesaadakse vesi 5puuraugustVesi saadakse umbes200250 meetrisgavuselt kambriumikihistMeie phjavesi sisaldabrauaioone, mis settivadaereerimise ehk hustamisetulemusena plastik-ketastele 16. Reservuaarid puhta vee hoidmiseks on 1 miljoni liitrisuurused Bakteriaalse reostuse korral lisatakse veele graniitliiva Meie phjavee pH tase on 7 biku tnav on valitud veepuhastusjaamaasukohaks, kuna seal on phjaveele heakttesaadavus Rakvere Veettlusjaama vett tdeldakse, etsaada linnavett Rhk linna trassides on 2,6 atmosfri 1 atm = 101 000 Pa h= 262 600 Pa / 1000 kg/m / 10 N/kg = 26,26 m Kogu veetrassi pikkus on 140 km, koguaeg laieneb 24 tunni jooksul pumbatakse phjavett 6000 m 17. Erinevad liikumise liigid reovee puhastusjaamas:1) eelsetitis liigub segisti perioodiliselt, htlaselt jaringjooneliselt2) aerotangis liigub vesi htlaselt, laineliselt,horisontaalselt3) jrelsetitis liigub vesi htlaselt nii horisontaalselt kuivertikaalselt Kui ssteemis puuduvad vlised mjud, siis esinebimpulsi jvuse seadus ehk kogu liikumishulk on jv Veepuhastusjaamas toimub vertikaalsuunaline liikuminevee trassides, kus pumbatakse vett les:1) vee pumpejud letab Maa klgetmbejudu2) vee pumpamiseks kasutatakse rhku 18. Lubjakivi kaevandatakse Luna-Aru karjris Tooraine transporditakse tehasesse raudteel Savi transporditakse merersest karjristautodega Tehasesse saabunud lubjakivi purustatakse lug- jahaamerpurustitega Seejrel transporditakse see hendatud lattu Purustatud lubjakivi jahvatatakse kuulveskites koosveega Tulemuseks on lubjakivilobri Savi segatakse veega savilobriks 19. Lubjakivi ja savilobri hoitakse vertikaalbasseinides Klinkripletamiseks sobiliku toorsegu saamisekssegatakse lubjakivi ja savilobri lobribasseinides Sealt suunatakse valmissegu prdahjudesse Klinkri pletamine toimub 150-meetristes prdahjudes Temperatuur ahjus on umbes 1400 kraadi, et saavutadavajalikud keemilised protsessid Prdahi on kalde all, et klinker liiguks pleti poole Klinkripletusprotsessis tekkinud suitsugaasidpuhastatakse elektrifiltris Osa filtris kinniptud tolmust suunatakse silosse Klinkritolm suunatakse silosse Kinniptud klinkritolmu kasutatakse happeliste pldudelupjamiseks 20. Ahjust vljuv hguv klinker jahutataksetranspordiks sobiva temperatuurini Ktuse plevkivi ja sesegu jahvatamine jakuivatamine toimub kuulveskites Tsemendi jahvatamine toimubseparaatoritega varustatud kuulveskites Klinkri, kipsi, lubjakivi ja plevkivituha koos-jahvatamisel saadakse tsement Eri marki tsemendid ladustatakse vastavatessilodes Edasi lheb tsement tarbijani 21. Orgaaniline aine lagundus Vette sattudes settis raskusju mjul veephja Orgaaniline aine kuhjus Sgaval vees hakkas seda mjutamasuurenev rhk ja temperatuur Orgaaniline aine suruti rhu ja raskusejumjul tihedalt kokku Tekkis tahke sete 22. Pool lubjakivist asub vee all, seetttu onvaja liigne vesi eemaldada Veepumbad ttavad mootori jul Mootoris on propeller, kus toimub htlaneringliikumine ja tekib tsentrifugaatjud Mootoris tekib magnetvli Magnetvli tekitab rhu ja tekib tmbejud Vesi hakkab mda toru liikuma 23. Suur osa lubjakivist saadakse lhkamise teel Plahvatus on kiire plemine, mis tekitablklaine Lklaines muutuvad keskkonna tihedus,rhk ja osakeste kiirus hppeliselt Lklaine jud letab kivimites olevatejudude suurused, mis on tasakaalus ja viibneed tasakaalust vlja Tasakaalutud jud panevad kivimidpurunema 24. Lubjakivi transport kib raudtee kaudu Rong hakkab liikuma veduri jul, mille suur mootorpaneb liikuma rattad Rongile mjub suur hrde-ja raskusjud, mistttuon kiirendus aeglane Kiirendus muutub aja mdudes viksemaks kunirong saab htlase kiiruse ja kiirendus puudub Sel hetkel on kik rongile mjuvad jud tasakaalus Rongi massi tttu mjub sellele pidurdamisel suurinertsjud 25. Karjris tekib palju tolmu, mida on vajavhendada. Peamine moodus on niisutamine Objektid kastetakse uduvihmaga(veepuhurid) Viksed veeosaksesed seovad endagahus olevaid tolmuosakesi Vesi langeb raskusju mjul maapinnale 26. Lobri hoitakse maratesvertikaalbasseinides Basseinis toimub htlane ringliikumine segistinol Segisti teeb tisringi paari minutiga 27. Lobri suunatakse prdahju, mis on kaldusja lobri liigub raskusjul pleti poole Lobrist aurustub vesi ja algavad keemilisedprotsessid Prdahi prleb htlaselt, et segada lobri Tekib klinker, mis suunatakse edasi jahutusse Klinkri liikumisel tekib hrdejud 28. Klinkri jahutamine toimub hu jul hk suunatakse survega klinkrile huosakesed liiguvad kiiresti Kuum klinker soojendab lheduses olevahu Pealetulev hk surub sooja hu eemale Klinker jahtub kiiresti