34 Δ horisont 4/2014

ALBA VÕI SCOTLAND?ANDRUS MÖLDER

Ühendkuningriigi osaks oleval Šotimaal korraldatakse 18. septembril iseseisvusreferendum. Sel puhul on põhjust vaadelda, kes on Šotimaa põlisrahvad, milline on nende ajalugu ning hetkeolukord.

Šoti peaminister Alex Salmond 2010.aastal Edinburghis rahvuspüha ehkŠotimaa kaitsepühaku Püha Andreasepäeva pidustusi avamas.

CORB

IS /

AO

P

horisont 4/2014 Δ 35

Sõnal šotlased on tänapäevalmitu tähendust. Kõige laiemaltnimetatakse nii kõiki Šotimaaelanikke. Natuke kitsamalt ni-metatakse šotlasteks (gaeli

Albannaich, šoti Scots fowk, Scots) Šoti-maa põliselanikke, st neid, kes kee-leliselt, kultuuriliselt või esivanematekaudu on seotud Šotimaaga või päritŠotimaalt. Kõige kitsamas tähenduseson šotlased need, kes kõnelevad šotikeelt, kuid seesugust kasutust kohtabreaalselt harva.

Scotland tähendab Šotimaad nii šotikui ka inglise keeles. Sõna esimenepool scot, mis tähistab šotlasi, on kasu-tusele tulnud ladina keele vahendusel.Ladinakeelne scotti (ka scoti) ilmus keele-pruuki 4. sajandil, tähistades keldi rah-vast, kes elas Iirimaal. Land tähendabnii šoti kui ka inglise keeles maad.

Alba on Šotimaa nimi gaeli keeles.Selle kujunemislugu ulatub ilmselttagasi Muinas-Kreekasse, kus see olikasutusel kujul Aλβίων. Hiljem sailadinakeelne Albion tuntuks laiemalt,sellega tähistati kogu Suurbritanniasaart. Sõna tähendus ei ole siiski pärisselge. Üpris laialt levinud versioonikohaselt võib see pärineda indoeuroo-pa sõnatüvest, mis tähistab valget.Hiljem võtsid keldid selle kasutuselekui Alba, nimetades nii tollast piktidekuningriiki, mis paiknes nüüdisajaŠotimaa aladel.

Gaeli kultuuriruumi tähistamiseksŠotimaal kasutatakse gaelikeelset ter-minit Gàidhealtachd na h-Alba, milleinglise vasteks on Gaeldom. A’ Ghàidheal-tachd on aga Põhja-Šoti mägismaa gae-likeelne nimetus, mis tõlkes tähendab’gaelide ala’. Ghàidhealtachdi nimekannab gaeli keeles ka Ühendkuning-riigi suurima pindalaga regioon (ing-lise Highland) Šotimaa põhjaosas.

Šotlased rahvusena on kujunenuderi rahvaste segunemisel. Loodepool-sete šotlaste kujunemisloos on suuri-mat rolli mänginud ilmselt piktid –keldi rahvas, kes kunagi asustas koguŠotimaad – ning kindlasti iirlased (sko-tid) ehk keldi rahvas, kes saabus Šoti-maale Iirimaalt. Küllalt oluline roll on

olnud ka germaanlastest muinasskan-dinaavlastel, kes tulid Skandinaaviastja kõnelesid vanapõhja- ehk vanaskan-dinaavia keelt (inglise old norse). Üle-jäänud šotlaste kujunemises on olulistrolli mänginud piktid, keldi rahvastehulka kuulunud britid (asustasid ees-kätt Šotimaa edelaosa) ja germaan-lastest anglid (tungisid Šotimaalealates 5. sajandist kagust). Väiksem rollon olnud iirlastel (skottidel), germaan-lastest saksidel (asustasid alates 5. sa-jandist eeskätt tänapäeva Inglismaalõunaosa ning tulid Šotimaale väheselmääral koos anglitega) ja Normandiast11. sajandil Suurbritannia saarele saa-bunud muinasskandinaavlaste järel-tulijatel normannidel.

Šotimaa tänased põliselanikud eiole seega ühtsed ei kujunemislooliseltega ka keeleliselt, küll aga kultuurili-ses mõttes. Osa Šotimaa põliselanikestkasutab igapäevaselt peamiselt briti-

inglise nn tavakeelt, mis sisuliselt onenamasti rahvapärane mugandusbriti-inglise standardkeelest (ingliseUnited Kingdom Standard English, UKSE).Osa kasutab aga peamiselt inglisekeele šoti murret ehk šoti-inglise keelt(inglise Scottish English), osa šoti (šotiScots leid) ja osa gaeli keelt (gaeliGàidhlig, nimetatakse ka šoti gaeli kee-leks, gaeli Gàidhlig na h-Alba). Seejuu-res peavad mõned keeleteadlased šotikeelt iseseisvaks keeleks, sest seeerineb märkimisväärselt šoti-inglisekeelest, teised aga on seisukohal, etšoti keel on üksnes šoti-inglise keeleerikuju. Viimaste aastate uurimusedon näidanud, et kaks kolmandikkuŠotimaa elanikest ei mõtle šoti keelestkui eraldiseisvast keelest.

Briti-inglise keel koos šoti murdeganing šoti keel kuuluvad indoeuroopakeelte germaani keelte läänegermaaniharusse. Šoti keele lähim sugulaskeel

36 Δ horisont 4/2014

GAELI KEEL JA SELLE KASUTAMINE2011. aasta seisuga oskas Šotimaal gaeli kõnekeelt ainult 58 000inimest, 90 000 sai sellest mingil määral aru. Väljaspool Šotimaad arva-takse gaeli keelest aru saajaid olevat 5000.

Gaeli keel on ilmselt arenenud kunagisest iiri keelest ja kujunes ise-seisvana välja 12. sajandi paiku. Veel 15. sajandi algul oskas valdav ena-mik Šotimaa elanikest gaeli keelt, kuid samal sajandil algas allakäikning 18. sajandi keskel oli neid üksnes veerand. Eriti kiirelt kukkus gaelikeele oskajate arv ja osatähtsus Šotimaal 19. sajandil, mil see langespeaaegu 300 000 oskajalt ja 18,5 protsendilt aastal 1800 umbes 200 000oskajani ehk vähem kui 5 protsendile 1899. aastal. 1872. aastal vastuvõetud Šotimaa hariduse akt ignoreeris gaeli keelt ning keelas sellekasutamise näiteks koolides. Akti vastuvõtjate eesmärk oli gaeli keellõplikult välja juurida. Akti vastuvõtmise järel said gaeli keelt kasu-tanud lapsed koolis õpetajatelt ihunuhtlust. Akt täitis paljuski oma eesmärgi, sest paljud lapsed loobusidki karistuse ja alanduse hirmusgaeli keelt kõnelemast.

20. ja 21. sajandil on gaeli keele valdajate absoluut- ja suhtarv Šotimaal jätkuvalt vähenenud. Samas on huvitav, et pikaajalise langus-trendi taustal on gaeli keelt oskavate noorte hulk hakanud viimastelaastatel vähehaaval kasvama. See annab lootust, et gaeli keel ei suregilähematel aastakümnetel välja.

TÄHED JA SÕNAVARATänapäeva gaeli keeles on 18 tähte: A, B, C, D, E, F, G, H, I, L, M, N, O, P, R, S, T, U. Eesti keele tähtedest puuduvad gaelidel J, K ja V ning täpitähed. Kirjapildis ja häälduses eristatakse ka diakriitiliste mär-kidega täishäälikuid À, È, Ì, Ò, Ù, Á, É, Ó, kuid neid ei peeta omaettetähemärkideks.

Tänapäeva gaeli keele sõnavara on peamiselt keldi päritolu. Suhteliselt palju laensõnu on võetud üle ladina, kreeka, vanaskandi-naavia, heebrea, prantsuse ja šoti-inglise keelest. Küllalt paljud uudissõnad pärinevad küll kreeka, ladina või inglise keelest, aga onkohandatud; toorlaene gaeli keelde üldjuhul üle ei võeta. Kõnekeeleskasutatakse palju inglise sõnu, mis on kohandatud gaeli grammatikale.Gaeli keelest pärit sõnu on omakorda kasutusel inglise keeles ningmõned on jõudnud ka rahvusvahelisse kasutusse: näiteks whisky, slogan, clan, trousers on tuletatud gaeli keelest.

Omal ajal oli gaeli keelel mitu murret. Suurimad eripärad eristasidmäestikus ja tasandikul räägitud keelt; tänapäeval tasandikuala gaelikeelt Šotimaal enam ei kasutata. Praegu Lääne-Šotimaal räägitavaidväikeste erisustega variatsioone võib pidada üheks ja samaks murdeks.

GAELI KEELE KAITSE, ÕPE JA KASUTUSÜhendkuningriigis on ametikeeleks inglise keel. Šotimaal käibivadsellega kõrvuti ka gaeli ja šoti keel. 2005. aastal võttis Šoti parlamentvastu gaeli keele seaduse (gaeli Achd na Gàidhlig), mille roll on kaitstagaeli keelt kui Šotimaa ametikeelt, millel on võrdsed õigused inglisekeelega.

Gaeli keelt on nüüdisajal võimalik Šotimaal koolis õppida: mõnelpool lihtsalt ühe õppeainena, teisal on põhikoolis enamik tunde gaelikeeles ja inglise keelt õpitakse teise keelena. Seejuures on gaeli keelesõppivate laste arv viimastel aastakümnetel kasvanud: 1985. aastal oli gaelikeelseid koole ainult kaks ja õppijaid 24; nüüd on neid üle 60 ja õppijaid üle 2000. Viimastel aastatel on gaeli keelt õppinud kokku2500–2800 last aastas. Keele säilimise mõttes on väga positiivne, etseda saab nüüd õppida ka suuremates linnades. Suurim omataolinekool tegutseb Glasgow’s (gaeli Glaschu, šoti Glesca), kus gaeli keelt onvõimalik õppida 3.–18. eluaastani. Glasgow’s õpib gaeli keelt üle 800 õpilase ja lähiaastatel loodetakse nende arvu suurenemist 1200

1755 1 265 000 290 000 22,91800 1 608 000 298 000 18,51881 3 736 000 232 000 6,11921 4 573 000 159 000 3,51951 5 096 000 95 000 1,91981 5 035 000 83 000 1,62001 5 062 000 59 000 1,22011 5 314 000 58 000 1,1

Šotimaa rahvaarv

Aasta Gaeli keelerääkijate arvŠotimaal

Gaeli keele rääkijateosatähtsus Šotimaarahvastikus, %

õppurini. Nõudlus gaelikeelsete koolide järele Šotimaal kasvab janende arvu on praktiliselt igal aastal suurendatud. Kõrgkooli tasemelon gaeli keelt võimalik õppida mitmel pool Šotimaal ja Iirimaal, aga kaKanadas Nova Scotia provintsis.

Ühendkuningriik on ratifitseerinud Euroopa piirkondlike või vähemuskeelte harta ning tunnustanud gaeli keelt, võttes seeläbikohustuse aidata kaasa gaeli keele säilimisele ja kaitsele. Kohalikusasjaajamises kasutatakse gaeli keelt reaalselt Välis-Hebriididel, kusseda oskab rohkem kui pool rahvastikust.

Gaeli keelt kuuleb Ühendkuningriigis ka massimeedias. Näiteks avalik-õiguslikul televisiooni- ja ringhäälingukorporatsioonil BritishBroadcasting Corporation (BBC) on gaelikeelne raadiojaam. Lisaks tee-vad gaelikeelseid saateid väiksemad kohalikud eraraadiojaamad. BBClaseb aeg-ajalt eetrisse gaelikeelseid telesaateid ning neid teevad kamõned teised telekompaniid. Muu hulgas on loodud digitelevisiooni-kanal BBC Alba, mille üks omanikke on BBC ja teine organisatsioon MG Alba, mille on ellu kutsunud Šotimaa valitsus ja mis tegeleb gaelikeele populariseerimisega massimeedias.

Šotimaal on aeg-ajalt ilmunud gaelikeelseid päevalehti. Mõnedinglise- või šotikeelsed päevalehed avaldavad gaelikeelseid artikleid.Gaeli keeles ilmuvad mõned ajakirjad ja see on jõudnud ka internetti,kus tegutsevad mitmed gaelikeelsed portaalid ja leidub arvestatavalhulgal gaeli keele õppematerjale. Vikipeedias oli 2014. aasta 1. mai seisuga 13 000 gaelikeelset artiklit, mille arv on viimase aasta jooksulpidevalt kasvanud. Võrdluseks teiste Ühendkuningriigis kõneldavatekeldi keeltega – kõmrikeelseid artikleid on Vikipeedias 57 000, iirikeel-seid 31 000, mänksikeelseid 4800 ja kornikeelseid 2650.

Mitmel pool Šotimaal, eeskätt loodeosas, näeb gaeli keelt maantee-äärsetel infotahvlitel, tänavasiltidel, teadetahvlitel, reklaamides. Nii katoliiklased kui ka protestandid kasutavad gaeli enamusega piir-kondades gaeli keelt ka kirikuelus. Isegi Šotimaa kahes suuremas linnas Edinburghis (gaeli Dùn Èideann, šoti Edinburrie) ja Glasgow’s(gaeli Glaschu, šoti Glesca) tegutsevad gaelikeelsed kogudused. ●

Gaeli keele kõnelejate arv ja osatähtsus Šotimaal 18.–21. sajandil

Gaeli keele kõnele-jate osatähtsusŠotimaa eri piir-kondades 2011.aasta andmetel.

horisont 4/2014 Δ 37

SCA

NPI

X

on inglise. Gaeli keel kuulub aga indo-euroopa keelte keldi keelte goideliharusse. Gaeli keele lähemad sugulas-keeled on Iirimaal kõneldav iiri keelning Mani saarel kõneldav mänksikeel. Gaeli keele kõnelejaid võib täna-päeval vaadelda šotlaste etnilise rüh-ma gaelidena. Mõne rahvastikutead-lase arvates on aga põhjust gaele jamuid šotlasi rahvastena eristada.

Gaeli keelt kõneldakse umbes 40

protsendil Šotimaa territooriumist,kuid kõnelejad moodustavad ainult1,1 protsenti elanikest. Enim elab gaelikeele kõnelejaid Šotimaa loodeosasHebriidide saarestikus (gaeli Na h-InnseGall, šoti Hebrides). Üle poole elanikestoskab gaeli keelt Välis-Hebriidide saa-restikus (gaeli Na h-Eileanan Siar, šotiOoter Hebrides), kus gaeli keele oska-jate osatähtsus on suurim Lewise saare(gaeli Leòdhas, šoti Lewis; üldjuhul ka-sutatakse saare nime koos lõunapoolseHarrise saare nimega kujul Leòdhasagus na Hearadh gaeli keeles ja Lewis anHarris šoti keeles) põhjaosas. Šoti keeltkõneldakse kõikjal Šotimaal, kuidkõige rohkem Šotimaa ida- ja lõuna-osas ning Orkneyl ja Shetlandi saartelning kõige vähem Välis-Hebriididesaarestikus. Üle poole rahvastikustoskab šoti keelt Aberdeenshire regioo-nis (gaeli Siorrachd Obar Dheathain, šotiAiberdeenshire) ja Shetlandi saartel(gaeli Sealtainn, šoti Shetland).

Varasem ajaluguTänapäeva Šoti ala varased asukad olidpiktid. Nende kohta on vähe teada egaole üksmeelt ka olulisimates küsimus-tes piktide päritolu ja kuuluvuse koh-ta. Mõnedel andmetel kuulusid piktidkeltide hulka, kuid olid neist ammueraldunud ning omandanud teistlaadi keele ja kultuuri. Teistel andme-tel olid piktid aga hoopis Püreneepoolsaarelt saabunud ibeeri rahvastevõi muinasbaski rahvaste järeltulijad.

Rooma impeeriumi võim jõudistänapäeva Lõuna-Šoti aladele 1. sajan-dil. Hiilgeaegadel ulatus roomlaste alaSuurbritannias kuni 63 kilomeetripikkuse Antoniuse vallini (ehitati142–144) Šotimaa keskosas, 55.–56.põhjalaiusel. Rooma ülemvõim tõikaasa ladina keele pealetungi, kuidsee jäi liiga lühiajaliseks, et oleks suut-nud varem kõneldud keeled välja sure-tada. Pealegi jäi tänapäeva Šotimaapõhjaosa, mida roomlased nimetasidKaledooniaks, Rooma valitsuse altvälja. Rooma võim Šotimaal lõppesaastal 211.

ŠOTI KEELE LUGU Šoti keelel on viis peamist murret – põhja-,kesk-, lõuna-, saarte- ja ulsteri (räägitaksePõhja-Iirimaal). Šoti keelde on laensõnu võe-tud paljudest keeltest, enamasti sarnaseltinglise keelele. Rohkem on šoti keelde laena-tud sõnu gaeli keelest, enamik neist seotudkas geograafia või kultuuriga.

Seadusega šoti keel Ühendkuningriigis võiŠotimaal kaitstud ei ole, kuigi seda tunnus-tavad nii kesk- kui ka kohalik võim. 2011.aasta rahvaloendus näitas, et Šotimaa elani-kest umbes 1,5 miljonit oskab šoti keelt põhimõtteliselt kõnelda. Skeptikud on siiskiväitnud, et küsimust šoti keele kohta võisidvastajad tõlgendada erinevalt (näiteks võisinglise keele šoti murre ja šoti keel tundudaüks ja seesama) ning tegelik arv võib olla väiksem. Šoti keelt esimese keelena kasu-tajaid on hinnangute kohaselt ainult umbes 125 000.

Šoti keel on (omaette) keelena arenenudkeskaegsest inglise keelest. Laiemalt hakatiseda kõnelema 14. sajandil eeskätt Šotimaaidaosas, kus see hakkas välja tõrjuma sealvarem räägitud gaeli keelt. Allakäik algaskoos Šotimaa minekuga Suurbritannia võimualla, kui Šotimaa ainsaks ametikeeleks saiinglise keel. Kuna inglased suhtusid šotikeelde nagu ebaõigesse või lausa matslikusseinglise keelde, hakkasid inglaste võimu alla sattununa paljud (eriti haritlased) ka enesetsensuuri korras oma kirjast ja kõnestšoti keelt välja juurima. Šoti keel jäi püsimaeeskätt maal ja vaesema linnarahva seas.

19. sajandil šoti keele kasutamine šoti harit-laste hulgas siiski mõnevõrra elavnes, kuigihariduspoliitikas peeti šoti keelt kuni 20.sajandi lõpuni „täiesti kasutuks keeleks”.Seetõttu ei ole imekspandav, et 20. sajandilõpuks oli šoti keel jõudnud tõsiselt ohusta-tud, et mitte öelda sureva keele staatusesse.

21. sajandil on Šotimaal ametlik suhtuminešoti keelde mõnevõrra paranenud. Šotikeel-seid koole küll pole ja šoti keelt ei saa koolisõppida ka õppeainena, kuid mõnel pool käsit-letakse seda vähesel määral inglise keele tundides. Mitu Šoti kõrgkooli pakub šoti keele kursusi.

Massimeedias šoti keelt praktiliselt ei kasu-tata. Šoti parlament on osa ametlikust infostteinud kättesaadavaks siiski ka šoti keeles.Ilukirjandust on šoti keeles ilmunud mitmesajandi jooksul, kuid nüüdisajal on selle mahtnii nimetuste kui ka tiraažide osas väga väike.Vikipeedias oli 1. mail 2014 üle 23 000 šoti-keelse artikli.

ŠOTLASTE PEREKONNANIMEDŠotlaste perekonnanimedest algavad paljudMac’iga, mis tähistab gaeli keeles poega.Mõnedes nimedes on eesliide Mac muutunudnäiteks Mc’iks, Mic’iks. Enamik tänapäevaMac’iga algavaid nimesid on gaeli nimedeinglispärased variandid. Näiteks MacDonald ja McDonald on gaelipäraselt tegelikult MacDhòmhnaill, MacAlister on MacAlasdair,Mackenzie on MacCoinnich, Mackintosh jaMcIntosh on Mac an Tòisich (tõlkes ’juhi poeg’),MacMillan – MacMhaolain jne. ●

38 Δ horisont 4/2014

ŠOTI KLANNID JA KLANNIMÄRGIDŠoti klann on ühist identiteeti kandvate inimeste grupp.Sõna klann pärineb gaeli sõnast clann, mis tähendabjärglasi. Šoti seaduste kohaselt on klanni juht seadus-like õigustega juht, kelle kohustuste hulka kuulub klanni kui kogukonna esindamine.

Ajalooliselt on ühte klanni kuulunud kõik, kes onelanud klanni juhi kontrollitud maa-alal või nende maa-alal, kes olid klanni juhile truudust vandunud. Nüüdis-ajal arvatakse klanni automaatselt kõik, kellel on klannijuhiga sama perekonnanimi. Klanni liikmeks arvatakseka need, kes pakuvad klanni juhile oma truudust, milleklanni juht on nõus vastu võtma. Sageli arvatakseekslikult, et kõik klanni-nimelised on kunagiste klanni-juhtide järglased. Tegelikkuses ei ole osa liikmeid klanni juhiga üldse suguluses, kuigi on endale võtnudklannijuhi perekonnanime.

Šoti klannid on sajandite jooksul jaotunud kahtesuurde gruppi – mägismaa klannid ja lauskmaa klannid.Praegu on šotlastel enam kui 330 klanni, neist üle 90mägismaa klanni. Enamik klanne on registreeritudvapiküsimustega tegelevas Lord Lyoni kohtus.

Šoti klannidel traditsiooniliselt vappe ei ole, küll onvapp klanni juhil. Klannipealiku vapiga on seotud klannimärgid, millel on kujutatud klannipealiku vapiharja ning motot või tunnuslauset. Mõnel märgil on ka täiendavad elemendid, näiteks aadliseisust sümboliseeriv kroon. Kõik klannimärgi elemendid onŠotimaal kaitstud seadusega. Tavalised klanniliikmed,kellel ei ole õigust vapile, kannavad klannimärki, midaümbritseb rihm ja pannal. Viimased sümboliseerivad niikuulumist klanni kui ka truudust klannipealikule. Šotiklanni kantavad märgid on traditsiooniliselt valmis-tatud hõbedast või heledavärvilistest sulamitest. Naistel on õigus klannimärki kanda prossina (enamastiriideeseme vasemal pool) ning selliselt kantav märkvõib olla valmistatud ka kullast. Visuaalse kujutisenaesitatakse klannimärgid üldjuhul monokroomselt, enamasti must-valgelt.

Šotlastel on kasutusel olnud ka nn taimsed klanni-märgid. Need on enamasti klanniga seotud geograafi-lises piirkonnas esineva taime võrsed. Paljudel klannidelon olemas kindlad taimsed klannimärgid (üks või mitutaime), mida võivad kasutada ainult selle klanniliikmed. Mõnikord kasutavad ühe piirkonna eri klannidühesuguseid taimseid klannimärke. Selliseid taimeosion nii šoti mehed kui ka naised kandnud näiteks peakatte küljes. Mõned näited klannimärgina kasutata-vatest taimedest: tamm, kask, sarapuu, kadakas, harilik jugapuu, metsik õunapuu, sõnajalg, roosilõhna-line kuldjuur, jõhvikas, rabamurakas, lillakas, valge ristik jne. ●

Wallace

Ramsay

Johnstone

Gordon

Cameron

Agnew

Lindsay

5. sajandi keskpaigaks oli Šoti alajagunenud juba mitme rahva vahel.Enamikul Šotimaast elasid ja valitse-sid veel piktid, kuid lääneossa ja lääne-ranniku saartele olid Iirimaalt ümberasunud keldi päritolu gaelid, kedaroomlased nimetasid scotti (ka eestikeeles nimetati neid varem skotti-deks). Tänapäeva Šotimaa lõunaosa oli5. sajandi keskpaigaks keldi päritolubrittide valduses. Uuemad arheoloo-gilised leiud ei näita siiski massilistsisserändu Iirimaalt, mistõttu Iiri-maalt saabunute panus gaelide kuju-nemisesse võib olla oluliselt väiksem,kui varem arvatud.

5. sajandil rajas osa kelte tänapäevaŠotimaa läänerannikule ja selle lähe-dastele saartele Dal Riata riigi, kuhukuulus ka väike osa Iirimaa põhja-osast. Sedamööda, kuidas Dal Riatapiirid laienesid, laienes skottidega seo-tud nimi kogu alale, mida tänapäevalŠotimaana tuntakse. Dal Riata olivõimsaim 6. sajandi lõpus, kuid hak-kas alla käima juba 7. sajandi alguses.

Šotimaa kaguossa jõudsid 5. sajan-dil germaani päritolu anglid. Just Ber-nicia riigikese anglitega 603. aastalpeetud lahingu kaotusest algas DalRiata allakäik, millele hiljem järgnessattumine piktide võimu alla. Paljuskitänu lõunast ja idast lähtuvale surveleliikusid muistsed gaelid edasi loode-poolsetele Šoti saartele ja nendegapiirnevatele aladele Suurbritannias.

Viikingite jälgedes8. sajandi paiku asusid Šotimaast kir-desse jäävatele Orkney ja Shetlandisaartele viikingid, kes tungisid kaKirde-Šotimaale, jättes varasemad asu-kad piktid lühikese ajaga vähemusselaial alal Šotimaa kirdeosas ja sellelähedastel saartel. Ajapikku kujunesneil aladel vanapõhja keele aluselvälja norni keel, mis tõrjus eeskättOrkney ja Shetlandi saartel ning Suur-britannia kirdenurgas teised keeledvälja.

Aastail 843–848 ühendas piktidekuningas Kenneth MacAlpin (gaeliCoinneach Cruaidh MacAilpein, elu-aastad 810–858) ehk Kenneth I Suur-britannia saare põhjaosa, saades tiit-liks piktide kuningas. Hiljem kujunesselle maa valitseja tiitliks Alba kuningas.

Orkneyle ja Shetlandile asunudviikingid korraldasid lisaks Šotimaalerüüsteretki ka Norrasse. Seetõttu val-lutas Norra kuningas Harald Kaunis-juus oma väega 875. aasta paiku nii

horisont 4/2014 Δ 39

TARTANID Tartan on muster, mis koosneb täisnurga all ristuvatest vertikaalsetest ja horisontaalsetesterivärvilistest laidudest. Eemalt vaadates paistab tartanimuster ruuduline. Algselt kasutati tartanimustrit eeskätt villasel riidel, kuid nüüdisajal tehakse seda paljude materjalide korral. Tartani tuntakse peamiselt seoses Šotimaa ja šotlastega, sest tartanimustriga on olnud šotimeeste kuulsad seelikud kildid.

Suurbritannias 1756. aastal vastu võetud riietuse seadus (The Dress Act) keelustas šotlaste tartanimustriga riietusesemed ning kehtestas šotlaste tavadele ka muid kitsendusi. Absurdneseadus tühistati õnneks siiski õige pea, 1782. aastal.

Šoti klannide tartanite ajalugu ulatub 19. sajandi algusesse. Varasemalt olid tartanimustridküll laialt kasutusel, kuid ühe klanni liikmed võisid kasutada erinevaid tartane. Tartanite ametlik registreerimine algas 1815. Nüüdisajal on tartan Šoti klanni oluline sümbol, paljud klannid omavad ametlikke tartanimustreid.

Lisaks klannidele on oma tartanimuster olemas ka osal üksikisikutel, perekondadel, piir-kondadel ja organisatsioonidel, kusjuures kaugeltki mitte kõik tartanimustreid omavad isikud ei ole šotlased või seotud Šotimaaga. ●

Wallace’ite tartan

Macaulayde tartan

Macdonald of Clanranaldide tartan

Macleod of Lewiste tartan

Morrisonide tartan

CORB

IS /

AO

P

40 Δ horisont 4/2014

Šoti rahvuslipp

Šoti kuninglik lipp

Orkney kui ka Shetlandi saared.Viikingite vallutus ei piirdunud agaŠotimaa kirdenurgaga, vaid laienesläänepoolsetele Šoti saartele. Aastaks1100 oli viikingitel tänapäeva Šotimaaaladel kaks riiki – üks hõlmas Orkneyja Shetlandi saared ning teine peami-selt Hebriidid ning Mani saare. For-maalselt oli mõlema riigikese valitsejaaga Norra kuningas. Šotimaa kuning-riigi koosseisu läksid Hebriidid 1266.aastal Norra ja Šotimaa vahel sõlmi-tud Perthi lepinguga. Rahahädas Taanija Norra kuningas Christian I pantisOrkney ja Shetlandi saared vastavalt1468. ja 1469. aastal Šotimaale ja needjäidki sest saati Šotimaa osaks.

Viikingite võimuga Šotimaal onseotud huvitav asjaolu – tänapäevalgaeli keele kõige tugevamaks kantsiksolevate Hebriidide gaelikeelne nimi onInnse Gall – ’välismaalaste saared’. Selle

põhjuseks on ilmselt tõsiasi, et Välis-Hebriididel elas kunagi suhteliseltpalju viikingeid.

Šotimaa ja Inglismaa vastasseis1237. aastal määratleti Yorki lepingu-ga piir Šotimaa ja Inglismaa vahel. Tol-lal fikseeritud piir paiknes suurestisamas kohas kus praegunegi. See eitakistanud aga juba 1296. aastal Inglis-maa kuningat Edward I Šotimaad rün-damast. Esimene sõda Šotimaa iseseis-vuse eest kestis vaheaegadega kuniaastani 1328. Selle käigus sai šotlastepoolel muu hulgas kangelaseks Wil-liam Wallace (gaeli Uilleam Uallas),kelle juhtimisel võitsid šotlased 1297.aastal Stirling Bridge’i lahingus mitukorda arvukamaid Inglise vägesid.Teine šotlaste ja inglaste sõda kestisvaheaegadega 1332–1357. Sõdade tule-musena ei suutnud inglased Šotimaa

iseseisvust hävitada, šotlaste ja ing-laste vastasseis jätkus ka järgnevatelsajanditel.

Šotimaa kuulsaima kuningannaMary Stuarti ehk Mary I poeg James VIsai vormiliselt Šotimaa kuningaksjuba aastaselt (1567), kui ta ema troo-nilt tõugati. James oli ka Inglise ku-ninganna Elizabeth I kauge sugulane.Kuna Elizabethil lapsi ei olnud, otsus-tas ta trooni pärandada just Jamesile,kellest Elizabethi surma järel 1603.aastal saigi Inglismaa ja Iirimaa ku-ningas James  I. Tekkis Inglismaa jaŠotimaa personaalunioon, mida ku-ningas hakkas nimetama Suurbritan-niaks.

Ametlikult ühendati Šotimaa jaInglismaa pärast pikka keerulise ma-jandusliku olukorra ajajärku 1.  mail1707. Suurbritannia kuningriik saiendale ühise kahekojalise parlamendi

ŠOTLASTE RAHVUSLIKUDSÜMBOLID

Šotimaa rahvuslipuks (gaeli Bratach na h-Alba,šoti Banner o Scotland) ja šotlaste rahvuslipukson taevasinisel taustal olev valge (hõbedane)laiem diagonaalrist ehk Andrease rist.Kesksest motiivist tulenevalt tuntakse sedalippu rahvusvaheliselt ka Püha Andrease Ristinime all. 2003. aastal võttis Šoti parlamentvastu otsuse, mille kohaselt Šoti lipu sininetoon on Pantone 300 (Ühendkuningriigi lipusinine on mõnevõrra tumedam Pantone 280).Lipu ametlikke proportsioone ei ole määrat-letud, kuid enamasti on need kas 1:2, 2:3 või 3:5.

Šotimaa kontekstis ulatub sinisel taustalvalge Andrease ristiga lipu kasutamine hilje-malt 15. sajandisse. Andrease rist kui rahvus-lik sümbol on ametlikult kasutusel olnudalates aastast 1286. Legendi kohaselt pärineblipu motiiv juba aastast 823, mil piktide jaskottide ühisvägi (mida juhtis Óengus II) võitis

nüüdisaja Athelstanefordi lähedal (East Lothiani regioonis Edinburghi lähedal) anglite väge. Selles lahingus olevat keltidelepaistnud taevasina taustal valgetest pilvedestAndrease risti kujutis. 1606. aastal loodi Šotimaa ja Inglismaa lipu ühendamisel lipp,mis sai Inglismaa ja Šotimaa personaal-uniooni lipuks.

Šoti kuninglik lipp (gaeli Bratach ríoghail na h-Alba, šoti Ryal banner o Scotland) kujutabendast taevasinise keele ja küünistega punasttagajalgadel seisvat lõvi kollasel (kuldsel)taustal. Seejuures ümbritseb lõvi kahekordnepunane raamistik, millega on ühendatud 12 punase heraldilise liilia motiivi. Šoti kuninglik lipp on kasutusel enamasti mõõ-tude vahekorraga 1:2 või 2:3.

Lipp pärineb umbes aastast 1222, mil tagajalgadel seisva lõviga lippu teadaolevaltesimest korda kasutas šotlaste kuningasAlexander II (eluaastad 1198–1249). Kuningas Alexander III (eluaastad 1241–1286,võimul 1249–1286) ajal lisati lipule kahe-kordne raamistik koos liiliamotiividega. Šotikuningad kasutasid seda lippu kuni aastani1603, mil Šoti kuningas James VI asus kui James I Inglismaa ja Iirimaa troonile.

Šoti kuningliku lipu kasutamine on regu-leeritud 1672. aastast pärit Šotimaa parla-mendi seadusega. Nüüdisajal võib seda lippu ametlikult kasutada Šotimaal asu-vates kuninglikes residentsides ajal, mil

Ühendkuningriigi monarh (praegusel ajalkuninganna) residentsis ei viibi. Monarhikohal olles kasutatakse Šotimaa kuninglikelresidentsidel Ühendkuningriigi kuninglikkulippu. Šoti kuninglikku lippu võivad kasutadaka Ühendkuningriigi monarhi ametlikud esindajad Šotimaal.

Šotimaa võimaliku iseseisvuse taustal onÜhendkuningriigis seoses lippudega peetudka humoorikaid arutelusid. Nimelt on Ühend-kuningriigi praeguse rahvuslipu taustaks olevsinine võetud Šotimaa lipult. Šotimaa ise-seisvudes oleks sinise tausta allesjäämineÜhendkuningriigi lipule ühest küljest seotudtraditsiooni edasikestmisega, kuid teisaltvõiks seda vaadelda ka kummalise reliktina.Seetõttu on suure hoo saanud sisse arutelud,milline võiks olla Ühendkuningriigi lipp ilmaŠotimaata. Muu hulgas on välja pakutud ülenivalge või rohelise taustaga lippu (rohelinetuleks Wales’i rahvuslipult) või lippu, kusülemine taust oleks valge ja alumine roheline(Walesi rahvuslipul on ülemine pool valge jaalumine roheline). ●

horisont 4/2014 Δ 41

niiviisi, et Inglise parlamendi kohtadearvu suurendati mõlemas kojas Šoti-maa saadikute arvu võrra. Šotimaalejäi autonoomia teatud õigusküsimus-tes, kuid šotlased kaotasid oma raha,maksusüsteemi ja kaubandusregulat-sioonid.

Inglaste surve, eriti rahvuslikus jakultuurilises mõttes, oli Šotimaal 18.ja 19. sajandil üpris karm. Oluliselt kit-sendati gaeli keele kasutamisi, tehtiettekirjutusi riietusele, püüti lõhkudatraditsioonilist klannisüsteemi, kee-lati relvade kandmine, kiusati tagakatoliiklasi jne. Šotlaste riietust, toitu-mist, kombeid lausa naeruvääristati.Levis suhtumine, justkui oleksid allesinglased viinud metslaste tasemel šot-lastele kultuuri.

Paraku ei piirdunud Suurbritanniaalluvuses elamine üksnes kultuuriliserõhumisega, vaid 18. ja eriti 19. sajan-dil aeti Šoti mägismaal elanud gaeli-keelsed šotlased kodudest välja. Gaelikeeles tuntakse seda sündmust kuiFuadach nan Gàidheal – ’gaelide välja-saatmine’. See oli paljuski klannisüs-teemi lõhkumise tulemus, kuid teisaltaitas see süsteemi lõhkumisele kakaasa. Väljasaatmist korraldasid koha-likud suurmaaomanikud, vastuhakka-jatega õiendas arveid politsei. Kõigeselle tulemusena olid paljud senimägismaal elanud vaesemad perekon-nad sunnitud asuma tasandikule võiemigreeruma Põhja-Ameerikasse võiAustraaliasse. Paljud kaotasid välja-ajamise tulemusena kogu vara. Kodu-kohast lahkuma sunnitud inimestekoguarv ei ole täpselt teada, kuiddokumendid näitavad, et 19. sajanditeisel aastakümnel ei olnud harvadpäevad, kus ühekorraga aeti Šoti mä-gismaalt minema 2000 peret. Osaminemakihutatutest suri nälga võikülmus surnuks. Kaasaegsete šoti rah-vuslaste hinnangu kohaselt oli niisu-guse tegutsemise peamine eesmärktäielikult hävitada keldi kultuur Šoti-maal, ja seda vaatamata asjaolule, etgaelide väljaajamist korraldasid sa-muti gaelid ja hoopis vähem lauskmaašotikeelsed šotlased.

20. ja 21. sajandViimasest sajast aastast on Šotimaajaoks oluline, et 1934 loodi Šotimaaiseseisvust pooldav Šoti rahvuspartei(gaeli Pàrtaidh Nàiseanta na h-Alba, šotiScots Naitional Pairtie, rahvusvaheliselttuntud lühend SNP), 1999. aastal saiŠotimaa tagasi omavalitsuse ning loo-di piiratud õigustega šoti parlament.

2007. aastal, saades ligi kolmandikuvalijate häältest, tõusis Šoti rahvus-partei Šoti parlamendis esmakordseltsuurimaks poliitiliseks jõuks. 2011.aasta Šoti parlamendivalimistel kogusSNP juba 45,5 protsenti häältest ja ülepoole parlamendikohtadest (69 kohta129 kohast). Šotimaa iseseisvust toetabka Šoti roheline partei, mis sai 2011.aasta valimistel 2 kohta. Just Šotirahvuspartei edu Šoti parlamendi-valimistel on teinud võimalikuks Šoti-maa liikumise võimaliku iseseisvusesuunas.

MajandusŠotimaa pindala (78 772 km2) moo-dustab 32,3 protsenti Ühendkuningrii-gi pindalast ja rahvaarv (2014 üle 5,35

miljoni) 8,2 protsenti rahvaarvust.Šotimaa keskmine rahvastikutiheduson 68 inimest ruutkilomeetrile, kuidsuurimas Šoti regioonis – Highlandis(30 659 km2) – on see ainult 7,6 ninggaeli keele viimases kantsis – Välis-

Hebriididel (3071 km2) – 9,0. Šotimaapealinnas Edinburghis elab 483 000 ini-mest ehk 9 protsenti Šotimaa elanikest.

Šotimaa sisemajanduse kogutoo-dang (SKP), mis arvestab ka Põhjamerenaftatulusid, moodustab Ühend-kuningriigi SKP-st 9,9 protsenti. Üheelaniku arvestuses on SKP Šotimaalüle 15 protsendi kõrgem kui Ühend-kuningriigis tervikuna. Samas on Šoti-maa viimastel aastatel tagasi saanud9,3 protsenti keskvõimu kulutustest.Šotimaa riigieelarve defitsiidi suheSKP-sse on viimastel aastatel olnudalla poole Ühendkuningriigi vastavastnäitajast ning tööpuudus samutimõnevõrra madalam kui riigis tervi-kuna.

Šoti majandus on väga mitmekülg-ne. Seal on esindatud kõik majan-dusharud alates ulatuslikust maava-rade hankimisest (nafta, kivisüsi, raua-maak, tsink, põlevkivi jne), kalapüü-gist ja loomakasvatusest kuni tekstiili-,viski-, reaktiivmootorite-, avioonika- ja

Maailma ajalugu tunnebpaljusid kuulsaid šotlasi.Nüüdisajal on neist üks tuntumaid filminäitleja jalavastaja Sir Thomas SeanConnery (sündinud 1930,muu hulgas mänginudseitsmes Bondi-filmis JamesBondi), kelle emapoolsedesivanemad olid gaelid ningisa iiri päritolu šotlane. Ta on Šoti rahvuspartei liige ja aktiivne Šotimaa ise-seisvuse propageerija. Connery on aastaid elanudväljaspool Šotimaad. Ta onväitnud, et tuleb Šotimaaleelama alles siis, kui Šotimaaon iseseisev. Sir ThomasSean Connery on seotudEestiga seeläbi, et ŠotimaaSõprade Klubi eestvedamiselpüstitati Tallinna vanalinnasasuvasse Šoti parki 2011.aastal tema pronksbüst.

Sir Thomas Sean Conneryoma 78. sünnipäeval Edin-burghi rahvusvahelisel raamatumessil, kus ta esitles oma uut raamatutpealkirjaga „Being a Scot.”

CORB

IS /

AO

P

42 Δ horisont 4/2014

busside tootmise, laevaehituse, turis-mitööstuse ja infotöötluseni välja.Šotimaa on muu hulgas Euroopa Liidusuurim naftatootja, kuigi alates aas-tast 2000 on tootmine pidevalt vähe-nenud ja oli 2013. aastal alla 30 prot-sendi 2000. aasta mahust. Šotimaanaftavarusid hinnatakse peaaegu 60

protsendile Euroopa Liidu riikidekoguvarudest ning praeguste tootmis-mahtude juures jätkuks nendest roh-kem kui 50 aastaks. Väga heal tasemelon Šotimaal ka elektrienergia toot-mine – 2012 moodustas taastuvener-gia Šotimaal kasutatud elektriener-giast enam kui 40 protsenti, kusjuuresalles 2010 oli see ainult 24 protsenti.

Kõik see kokku tähendab, et Šoti-maa majanduslik olukord toetab ise-seisvusideed, sest vähemalt teoreetili-selt võiks Šotimaa iseseisvalt pareminihakkama saada kui Ühendkuningriikikuuludes (seda juhul kui Põhjamerenafta jääks Šotimaa käsutusse) võivähemalt sama hästi kui Ühendku-ningriik keskmiselt (juhul kui Šoti-maa peaks olulise osa Põhjamere naf-tast loovutama Ühendkuningriigile).Juhul kui nii Šotimaa kui ka järelejääv Ühendkuningriik kuuluksid Eu-roopa Liitu, ei takistaks miski ka oma-vaheliste tihedate kaubandusside-mete säilimist.

Referendum2007. aasta Šotimaa parlamendi vali-miskampaania ajal lubas Šoti rahvus-partei Šotimaa iseseisvusreferendumit2010. aastal. Rahvuspartei sai 2007

küll parlamendi suurimaks erakon-naks (47 kohta 129 kohast), kuid teis-test parteidest toetas Šotimaa iseseis-vust ainult kolm saadikut. Seetõttu oliloomulik, et parlamendis vähemusesolles ei saanud nad referendumit 2010.aastal läbi viia. 2011. aasta parlamen-divalimistel sai rahvuspartei absoluut-se enamuse. See võimaldas iseseisvus-referendumi ettevalmistamise tõsise-malt käsile võtta. Muu hulgas avaldasŠotimaa valitsus 2013. aasta novemb-ris 670-leheküljelise ametliku ülevaate„Scotland’s Future” (Šotimaa tulevik).Selles Šotimaa iseseisvust pooldavasdokumendis analüüsiti detailselt Šoti-

maa iseseisvuse mõju erineva-tele elu-valdkondadele.

Tänavu 18. septembril toimuvalreferendumil tuleb vastata ühele küsi-musele: „Kas Šotimaa peaks olema ise-seisev riik?” (Should Scotland be an inde-pendent country?) Referendumist saavadosa võtta Šotimaa residendid, kes onBriti kodanikud või Briti RahvasteÜhenduse 53 liikmesriigi kodanikudvõi mõne muu Euroopa Liidu liikmes-riigi kodanikud; ÜhendkuningriigiLordide Koja liikmed ning need Britirelvajõudude teenistujad, kes on re-gistreeritud valimisteks Šotimaal.Kuna rahvuspartei soov on alandadakõikide Šotimaal toimuvate valimisteealist piiri 18. eluaastalt 16. eluaastani,saavad ka Šotimaa iseseisvusreferen-dumist osa võtta 16-aastased ja vane-mad inimesed. Referendumi valijas-konna suuruseks hinnatakse 4,1 mil-jonit inimest. Hoopis iseküsimus onaga see, kui paljud neist tegelikult rah-vahääletusel osalevad.

Õnnestub või ei õnnestu?Rahvuspartei tippjuhtkond ja Šotimaavalitsus on valdavalt seisukohal, et ise-seisev Šotimaa peaks kuuluma BritiRahvaste Ühendusse, olema personaal-unioonis Ühendkuningriigiga ja riigi-pea peaks olema Inglismaa kuningan-na (kuningas). Samas pooldavad teisedŠotimaa iseseisvumist toetavad par-teid (Šoti roheline partei, Šoti sotsia-listlik partei) iseseisva Šotimaa puhulvabariigi moodustamist.

Šotimaa praeguse valitsuse kavakohaselt peaks iseseisvalt Šotimaalttuumarelvad välja viidama, kuid Šoti-maa peaks olema NATO liige. IseseisevŠotimaa peaks kuuluma ka EuroopaLiitu, kuid sarnaselt praegusele Ühend-kuningriigile omama osas küsimusteseristaatust. Paraku võivad nii NATOkui ka EL-i liikmelisuse plaanid mitterealiseeruda, sest mõne Euroopa polii-tiku arvates peaks Šotimaa kõikidesserahvusvahelistesse organisatsiooni-desse (sh nendesse, kus Šotimaa onpraegu liige Ühendkuningriigi osana)uuesti astuma. EL-i puhul tähendakssee muu hulgas vajadust saada EL-ikõigi 28 liikmesriigi nõusolek. Ühend-

kuningriigi valitsus on teatanud, etnemad ei kavatse Šotimaa EL-i liikme-lisust takistada. Samas on ettearva-matu, kuidas käitub Hispaania, millevalitsus püüab sisuliselt vahendeidvalimata takistada Kataloonia liiku-mist iseseisvuse poole. On väga tõe-näoline, et Hispaania takistab Euroopakõikide alles tekkivate riikide (sh Šoti-maa) vastuvõtmist Euroopa Liitu.Arvestades, et Šotimaal on EL-i liik-melisus üpris populaarne (ja popu-laarsem kui Ühendkuningriigis ter-vikuna), võib oht EL-ist välja jäädakallutada kõhklejaid hääletama Šoti-maa iseseisvuse vastu.

Rahvusvaheline olümpiakomiteeon teatanud, et on valmis iseseisvaŠotimaa liikmelisust arutama pärastseda, kui Šotimaa iseseisvus on saa-nud laiema rahvusvahelise tunnus-tuse. Kuna iseseisvusele laiema tun-nustuse saamine ja olümpiakomiteeformaalsused võtavad aega, ei usukomitee, et Šotimaa saaks iseseisvudesoma võistkonnaga väljas olla juba2016. aasta suveolümpiamängudel.

Viimastel aastatel on Šotimaa ise-seisvuse küsimustes läbi viidud mit-meid arvamusküsitlusi. Aastail2013–2014 on paljudel kordadel küsi-tud täpselt sama, mida küsitakse ise-seisvusreferendumil. 2013. aasta roh-kem kui tuhandelise valimiga küsit-lustel on Šotimaa iseseisvuse toetajaidolnud 25–44 ning vastaseid 41–59

protsenti. Oma arvamust pole osanudavaldada 10–33 protsenti küsitletutest.2014. aasta jaanuarist aprillini läbiviidud küsitlustel on vastavad näitajadolnud 28–41, 42–55 ja 11–30 protsenti.Iseseisvuse toetajate kurvastuseks oniseseisvuse toetajate osatähtsus üks-nes ühel korral (enam kui 40 küsitlu-sest) olnud kõrgem kui iseseisvusevastastel. Lootust annab iseseisvusepooldajatele aga asjaolu, et kahtlejaidon seni suhteliselt palju ning tõhusaselgitustööga on ehk võimalik olulineosa neist panna Šotimaa iseseisvusttoetama.

Ühendkuningriigi valitsus on sel-gelt vastu Šotimaa iseseisvumisele,kuid ei tee takistusi iseseisvusreferen-dumi läbiviimisele. Keskvõim on hästiaru saanud, et igasugune keelamineja takistamine üksnes suurendaks ise-seisvusidee populaarsust. Selle asemelpüütakse kahtlejaid iseseisvuse vas-taste leeri meelitada suhteliselt peh-me hirmutamisega (Šotimaa jääbüksi tegutsedes igas mõttes nõrgaks)ning emotsionaalse väljapressimisega

Tänavu 18. septembril toimuval referendumil tulebvastata ühele küsimusele: „Kas Šotimaa peaks olemaiseseisev riik?”

horisont 4/2014 Δ 43

(kogu Ühendkuningriik kurvastab, kuiŠotimaa lahkub).

Šotimaa iseseisvusreferendumitvõib teiste tegurite kõrval negatiivseltmõjutada 2014. aasta märtsis peetudKrimmi staatuse referendum. Vaata-mata faktile, et Šotimaa ja Krimmitaust on väga erinevad – ühes korral-davad referendumi põliselanikud jateises immigrandid – võivad Šotimaaiseseisvuse vastased Krimmi Ukrainasteraldumise pretsedenti seostada nega-tiivselt Šotimaa võimaliku eraldumi-sega Ühendkuningriigist. Sellise hal-vustava seostamisega on ilmselt või-malik mõjutada inimesi hääletamaiseseisvuse vastu – eeskätt on võimalikmõjutada neid, kelle seisukoht Šoti-maa võimaliku iseseisvuse suhtes eiole veel välja kujunenud.

Šotimaa iseseisvumisreferendumiõnnestumisele on Šoti päevalehe He-rald Scotland hinnangul negatiivseltmõjunud ka Šoti valitsusjuhi ja Šotirahvuspartei liidri Alex Salmondi2014. aasta märtsis Šoti ajakirjale GQ

antud intervjuu, kus ta avaldas imet-lust Venemaa presidendi Putini suh-tes. Krimmi annekteerimise ajal, vahe-tult enne Krimmi referendumit antudintervjuu võib samuti mõjutada ees-kätt neid šotlasi, kellel puudub maatuleviku suhtes kindel seisukoht ningkes seetõttu teevad oma otsuse viima-sel hetkel, arvestades poliitikute välja-ütlemisi.

Arvestades arvamusküsitlusi, onüpris kindel, et Šotimaa 2014 iseseis-vusreferendumil ei kogu iseseisvusepooldajad enamust. Seeläbi mängibŠotimaa oma iseseisvumise võimalusemaha väga pikaks ajaks. Esiteks onilmselge, et mõne aasta jooksul pärastläbikukkunud referendumit ei hakatakorraldama uut. Teiseks on Šotimaarahvuslikus koosseisus viimastel aasta-tel toimunud areng selgelt kahjulikŠotimaa iseseisvumisele, sest Šotimaalsuureneb pidevalt immigrantide hulk,kelle enamik on saabunud väljastpooltÜhendkuningriiki. Juba praegu elabŠotimaal enam kui 140  000 Aasiast

(eeskätt Pakistanist ja Indiast) ningenam kui 30 000 Aafrikast pärit immi-granti. On ilmne, et saades hääleõigu-se, ei toeta enamik immigrantidestŠotimaa iseseisvust, sest nad ei saa aruega näe ka isiklikku kasu sellest, et šot-lased saavad end iseseisva rahvanaparemini realiseerida. ●

ANDRUS MÖLDER (1970) on lõpetanud 1992. aastalTallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnatootmise ökonoomika ja juhtimise erialal. Tegelebigapäevaselt finantside juhtimise ja finantskooli-tusega ning aitab ettevõtetel toetusi ja laene saada.Väikerahvastest ja rahvuslippudest, viimastel aastatel eeskätt riigita rahvastest ja nende sümboo-likast, on huvitunud kaheteistkümnendast eluaas-tast saadik. Suhtleb interneti vahendusel riigitarahvaste esindajatega üle maailma. KirjutanudHorisondis mitmetest riigita rahvastest, tutvustanudneid ja nende probleeme alates 2004. aasta suvestka Vikerraadios, kus on salvestanud saated 95 rahvast. 2012. aastal kirjutas raamatu Kaukaasiariigita rahvastest, mis ilmus Horisondi kaasandena„Looduse raamatukogu” sarjas.

AUTORIST

Iseseisvuse pooldajate meeleavaldusel Edinburghis 21. septembril 2013 osales ligi 30 000 inimest.

CORB

IS /

AO

P