EE-EP t u { z v z u B sEE-EP t u { z v z u B s RISTVIITED SEOTUD TAOTLUSTELE [0001] See taotlus on...

EE-EP B RISTVIITED SEOTUD TAOTLUSTELE

[0001] See taotlus on osaliselt jätk rahvusvahelisele patenditaotlusele nr

PCT/USβ009/0γ4448, mis esitati 19. veebruaril β009.

TEHNIKA TASE (1) Tehnikavaldkond

[0002] Käesolev leiutis käsitleb oksüntomoduliini (OXε, glükagoon-γ7)

peptiidanalooge, mis on modifitseeritud olemaks vastupidavad lõikamisele ja

inaktivatsioonile dipeptidüülpeptidaas IV (DPP-IV) poolt ning suurendamaks

peptiidanaloogi poolväärtusaega in vivo, võimaldades peptiidanaloogil toimida duaalse GδP-1/glükagooni retseptori (GCGR) agonistina, ning selliste peptiidanaloogide

kasutamist ravimaks ainevahetushäireid, nagu diabeet ja rasvumine.

(2) Tehnika taseme kirjeldus

[0003] Hormoon oksüntomoduliin (OXε, glükagoon-γ7) on preproglükagooni posttranslatsioonilise töötluse saadus soolestikus ja kesknärvisüsteemis (KNS) ning seda

sekreteeritakse soolestikus δ-rakkudest vastusena toidutarbimisele. OXε avastati aastal

198γ ning seda on seostatud toidu manustamise ja energia kasutamise regulatsiooniga

(Jarrouse jt, Endocrinol. 115: 10β-105 (1984); Schjoldager jt, Eur. J. Clin. Invest, 18:

499-50γ (1988)). OXε-i tsentraalne või perifeerne manustamine rottidele põhjustab lühiajalist vähenemist toidutarbimises ning omab minimaalset toimet mao tühjenemisele

(Dakin jt, Endocrinology, 14β: 4β44-4β50 (β001), Dakin jt, Endocrinology, 145: β687-

β695 (β004)). OXε-i korduv intratserebroventrikulaarne manustamine rottidele

põhjustab keha sisetemperatuuri tõusu ning väiksemat kehakaalu tõusu võrreldes

sarnaselt toidetud loomadega, viidates selle toimele nii manustatavate kalorite kogusele kui energiakasutusele (Dakin jt, Am. J.Physiol. Endocrinol. εetab., β8γ: E117γ-E1177

(β00β)).

EE-EP B

[0004] Seotud uuringutes pärssis OXε-i perifeerne manustamine annusest sõltuvalt nii

nälgimisest tingitud kui pimedafaasi toidumanustamist, kuid erinevalt GδP-1-st ei

mõjutanud see mao tühjenemist; OXε vähendas ka nälgimisele vastavat greliinitaset

ning suurendas c-fos'i immunoreaktiivsust arkuaattuumas (ARC). OXε-i korduv

intraperitoneaalne (IP) manustamine seitsme päeva jooksul aeglustas kehakaalu ning keha rasvasisalduse suurenemist rottidel (vt Dakin jt, Endocrinology, 145: β687-β695

(β004)).

[0005] Hiirtega teostatud OXε-i toime uuringud on näidanud, et kuigi OXε võib

aktiveerida nii glükagooni kui GδP-1 retseptoreid, on OXε anorektiliseks toimeks vajalik vaid GδP-1 retseptor, sest intratserebroventrikulaarselt manustatud OXε pärsib

toidutarbimist ka hiirtel, kellel glükagooni retseptori geen on välja lülitatud.

Sellegipoolest puuduvad OXε-i anorektilised toimed täielikult hiirtel, kellel on välja

lülitatud GδP-1 retseptori geen. δisaks reguleerib eksendiin-4, kuid mitte OXε, hiirte

energiakasutust. Seega näib OXε farmakoloogilistes kontsentratsioonides kasutatuna toimivat GδP-1 retseptori nõrga agonistina (vt Baggio jt, Gastroenterol. 1β7: 546-58

(β004)). On leitud, et OXε parendab suure rasvasisaldusega toitu saavate hiirte

glükoositalumatust (Dakin jt, Am. J. Physiol. Endocrinol. εetab. β94: E14β-E147

(β008) ning suurendab hiirte südame löögisageduse lähteväärtust GδP-1 retseptorist

sõltumatult (Sowden jt, Am. J. Physiol. Regul. Integr. Comp. Physiol. β9β: R96β-R970 (β007). On näidatud, et OXε mõjutab erinevalt beeta-arrestiini värbamist GδP-1

retseptori poolt ning signaalimist G-alfa vahendusel (Jorgensen jt, J. Pharma. Exp.

Therapeut. γββ: 148-154 (β007)); samuti mõjutab see erinevalt hüpotaalamuse neuronite

aktivatsiooni pärast OXε-i perifeerset süstimist (Choudhri jt, Biochem. Biophys. Res.

Commun. γ50: β98-γ06 (β006)).

[0006] Normaalse kehakaaluga tervetel inimsubjektidel vähendas üks OXε-i

90-minutiline intravenoosne infusioon nälja taset ning manustatava toidu kogust rootsi

laua tingimustes ligikaudu 19% võrra. Kumulatiivne 1β-tunnine kalorite tarbimine

vähenes ligikaudu 11% võrra, ilma et oleks täheldatud iiveldust või muutusi toidu maitsvuses (Cohen jt, J. Clin. Endocrinol. εetab., 88: 4696-4701 (β00γ); δykkegaard jt,

ADA Scientific Sessions, abstrakt #1506-P (β00γ)). Hiljutisemates uuringutes leiti, et

OXε söömiseelne manustamine nelja nädala jooksul rasvunud tervetele vabatahtlikele

EE-EP B

(kehamassiindeks ligikaudu γγ) põhjustas olulise vähenemise manustatavate kalorite

koguses esimesel ravipäeval (ligikaudu β5%), mis säilis kogu uuringu vältel (γ5%

vähenemine pärast nelja nädalat) (Wynne jt, Diabetes 54: βγ90-βγ95 (β005)). Ravi

saanud subjektidel täheldati selget kaalulangust (1,9%, platseebo-korrigeeritud). OXε-i

plasmatase sarnanes infusioon-uuringus täheldatuga (tippkontsentratsioon ligikaudu 950 pε). Igasuguse tahhüfülaksia puudumine ning kerge ja mööduva iivelduse väike

esinemissagedus (γ%) vaatamata suhteliselt suurte annuste kasutamisele, mille

põhjuseks on OXε-i halb stabiilsus in vivo (plasma t1/β < 1β minutit), teeb sellest

hormoonist ühe vähestest rasvumise ravimmärklaudadest, mida iseloomustab nii

heakskiit inimkasutamiseks kui ka atraktiivne talutavusprofiil.

[0007] OXε-i poolväärtusaeg on väga lühike ning selle inaktiveerib kiiresti rakupinna

dipeptidüülpeptidaas IV (DPP-IV) (Zhu jt, J. Biol. Chem. β78: ββ418-ββ4βγ (β00β).

Sellegipoolest on DPP-IV inhibiitorid kliinilistes uuringutes kehaalu suhtes

neutraalsed,viidates võimalusele, et OXε-i füsioloogilist taset ületavad kontsentratsioonid (900-1000 pε) võivad olla vajalikud kaalulanguse saavutamiseks

inimestel. OXε-i peptiidanaloogid kehakaalu languse põhjustamiseks on olnud

avaldatud rahvusvaheliste taotluste nr WO0γ/0ββγ04, WOβ004/06β685 ja

WOβ006/1γ4γ40 objektiks.

[0008] Seega on OXε-il potentsiaali olla raviks ainevahetushäirete, nagu diabeedi ja

rasvumise korral. Siiski esineb OXε-i halva in vivo stabiilsuse tõttu vajadus arendada

OXε-i analooge, mida võib ohutult ja tõhusalt manustada metaboolsete haiguste, nagu

diabeedi ja rasvumise raviks. Täiendavalt oleks soovitav, et arendataks analooge või

derivaate, mis oleksid modifitseeritud stabiilsust ja farmakokineetikat täiustavate fragmentide konjugatsiooniga, konkreetsemalt modifitseeritud tagamaks resistentsust

lõikamisele DPP-IV poolt. Täiendavalt oleks soovitav välja töötada OXε-i analoogid,

mis oleksid võimelised toimima duaalsete GδP-1 retseptori/glükagooni retseptori

agonistidena.

EE-EP B

LÜHIKIRJELDUS LEIUTISE OLEMUSEST

[0009] Käesolev leiutis pakub välja oksüntomoduliini (OXε, glükagoon-γ7)

peptiidanaloogid, mis on modifitseeritud olemaks vastupidavad lõikamisele ja

inaktivatsioonile dipeptidüülpeptidaas IV (DPP-IV) poolt ning suurendamaks

peptiidanaloogi poolväärtusaega in vivo, võimaldades peptiidanaloogil toimida duaalse GδP-1/glükagooni retseptori (GCGR) agonistina, ning selliste peptiidanaloogide

kasutamise ravimaks ainevahetushäireid, nagu diabeet ja rasvumine. Konkreetselt

vähendavad käesolevalt avalikustatud analoogid toidutarbimist ja kehakaalu,

suurendavad ainevahetuse kiirust, vahendavad glükoosist sõltuvat insuliini sekretsiooni

(glucose-dependent insulin secretion, GDIS) pankrease saarekestest ning parandavad glükoositaluvust, andes nõnda ravivõimaluse isikutele, kellel esineb ainevahetushäire,

nagu metaboolne sündroom, rasvumine, diabeet, metaboolne sündroom X,

hüperglükeemia, paastuglükoosihäire, düslipideemia, ateroskleroos ja teised

diabeedieelsed seisundid.

[0010] Nõnda pakub käesolev leiutis välja peptiidi, mis sisaldab järjestuses SEQ ID

NO:1 esitatud inimese oksüntomoduliini (OXε) aminohapete järjestust, kus teine

aminohape N-terminusest lugedes on asendatud aminohappega, mis muudab peptiidi

vastupidavaks lõikamise ja inaktsivatsiooni suhtes dipeptidüülpeptidaas IV poolt; peptiid

sisaldab lipiid- või kolesteroolfragmenti, mis on peptiidiga kovalentselt seotud; valikuliselt sisaldab peptiid lisaks asendusele positsioonis β üht kuni kolme aminohappe

asendust; valikuliselt sisaldab peptiid kaitsvat rühma, mis selle esinemisel on ühendatud

peptiidi C-terminaalse karboksürühmaga; kus peptiid võib toimida duaalse GδP-1

retseptori ja glükagooni retseptori agonistina ning kus peptiidi poolväärtusaeg seerumis

ületab inimese OXε-i poolväärtusaja seerumis, ning selle farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad. Täiendavates aspektides on aminohape, millega on asendatud

teine aminohape N-terminusest lugedes, valitud rühmast, mille moodustavad D-seriin ja

α-aminoisovõihape.

[0011] Täiendavalt pakutakse välja peptiid, mis sisaldab järjestuses SEQ ID NO:1 esitatud inimese oksüntomoduliini (OXε) aminohapete järjestust, kus teine aminohape

N-terminusest lugedes on asendatud aminohappega, mis on valitud rühmast, mille

EE-EP B

moodustavad D-seriin ja α-aminoisovõihape; peptiidi C-terminus sisaldab tsüsteiinijääki,

kus tsüsteiinijäägi tioolrühm on kovalentselt seotud kolesteroolfragmendiga hüdrofiilse

ühenduslüli kaudu; valikuliseselt sisaldab peptiid lisaks asendusele positsioonis β üht

kuni kolme aminohappe asendust; valikuliselt sisaldab peptiid kaitsvat rühma, mis selle

esinemisel on ühendatud peptiidi C-terminaalse karboksürühmaga; kus peptiid toimib duaalse GδP-1 retseptori ja glükagooni retseptori agonistina ning kus peptiidi

poolväärtusaeg seerumis ületab inimese OXε-i poolväärtusaja seerumis, ning selle

farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad.

[0012] δisaks pakutakse välja peptiid, mis sisaldab järjestuses SEQ ID NO:1 esitatud inimese oksüntomoduliini (OXε) aminohapete järjestust, kus teine aminohape N-

terminusest lugedes on asendatud aminohappega, mis muudab peptiidi vastupidavaks

lõikamise ja inaktsivatsiooni suhtes dipeptidüülpeptidaas IV poolt; peptiid sisaldab

lipiid- või kolesteroolfragmenti, mis on peptiidiga kovalentselt seotud; peptiid sisaldab

üht või enamat aminohappe asendust aminohapete positsioonides, mis on valitud rühmast, mille moodustavad positsioonid 17, 18 ja β7; ning peptiid sisaldab valikuliselt

kaitsvat rühma, mis selle esinemisel on ühendatud peptiidi C-terminaalse

karboksürühmaga; kus peptiid toimib duaalse GδP-1 retseptori ja glükagooni retseptori

agonistina ning kus peptiidi poolväärtusaeg seerumis ületab inimese OXε-i

poolväärtusaja seerumis, ning selle farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad. Täiendavates aspektides on üks või enam aminohappe asendust valitud rühmast, mille moodustavad

glutamiinhape arginiini asemel positsioonis 17, alaniin arginiini asemel positsioonis 18,

norleutsiin või O-metüül-δ-homoseriin metioniini asemel positsioonis β7.

[0013] δisaks pakutakse välja peptiid, mis sisaldab järjestuses SEQ ID NO:1 esitatud inimese oksüntomoduliini (OXε) aminohapete järjestust, kus teine aminohape

N-terminusest lugedes on asendatud aminohappega, mis muudab peptiidi vastupidavaks

lõikamise ja inaktsivatsiooni suhtes dipeptidüülpeptidaas IV poolt; peptiid sisaldab

lipiid- või kolesteroolfragmenti, mis on peptiidiga kovalentselt seotud; valikuliselt

sisaldab peptiid lisaks asendusele positsioonis β üht kuni kolme aminohappe asendust; peptiidis puudub aminohapete järjestus RNRNNIA (SEQ ID NO:104); ning peptiid

sisaldab valikuliselt kaitsvat rühma, mis selle esinemisel on ühendatud peptiidi

C-terminaalse karboksürühmaga; kus peptiid toimib duaalse GδP-1 retseptori ja

EE-EP B

glükagooni retseptori agonistina ning kus peptiidi poolväärtusaeg seerumis ületab

inimese OXε-i poolväärtusaja seerumis, ning selle farmatseutiliselt vastuvõetavad

soolad.

[0014] Teistes aspektides on aminohappe asenduseks positsioonis β aminohape, mis on valitud rühmast, mille moodustavad D-seriin ja α-aminoisovõihape, ning

kolesteroolfragment on kovalentselt seotud tsüsteiini tioolrühmaga hüdrofiilse

ühenduslüli vahendusel ning tsüsteiinijääk on kovalentselt seotud peptiidi C-terminusega

peptiidsideme vahendusel. Täiendavates aspektides sisaldab peptiid täiendavalt üht või

enamat aminohappe asendust aminohapete positsioonides, mis on valitud rühmast, mille moodustavad positsioonid 17, 18 ja β7. Täiendavates aspektides sisaldab peptiid üht või

enamat aminohappe asendust, mis on valitud rühmast, mille moodustavad arginiini

positsioonis 17 asendamine glutamiinhappega, arginiini positsioonis 18 asendamine

alaniininga, metioniini positsioonis β7 asendamine norleutsiini või O-metüül-δ-

homoseriiniga.

[0015] εistahes eelkirjeldatud peptiidide mistahes aspektides hõlmab peptiid

kolesteroolfragmenti, mis on kovalentselt seotud tsüsteiinijäägi tioolrühmaga peptiidi

C-terminuses. Konkreetsetes aspektides on kolesteroolfragment tioolrühmaga

kovalentselt seotud hüdrofiilse ühenduslüli vahendusel. Hüdrofiilseks ühenduslüliks võib olla peptiid või polümeer, nagu etoksüpolümeer, mis sisaldab üht kuni kümmet

etoksüühikut. Täiendavates aspektides on hüdrofiilseks ühenduslüliks etoksüpolümeer,

mis sisaldab nelja etoksüühikut. Peptiidi teistes aspektides sisaldab peptiid

lipiidfragmenti, mis on kovalentselt seotud -aminorühmaga lüsiinijäägil, mis on

kovalentselt seotud peptiidi C-terminusega, milleks konkreetsetes teostustes on palmitoüülrühm. Täinedavates teostustes on lüsiinijääk seotud peptiidi C-terminusega

ühenduslüli-fragmendi ühendusel. Konkreetsetes aspektides sisaldab ühenduslüli-

fragment üht või enamat gamma-glutamiinhappejääki ning teistes aspektides on

ühenduslüli-fragmendiks 1-amino-4,7,10-tioksa-1γ-tridekaanamiinsuktsiinimiinhape.

[0016] δisaks pakutakse välja OXε-i peptiidanaloog, mis on valitud tabelis 1 ja tabelis

β esitatud peptiidanaloogide seast ning ühe või enama tabelis 1 või tabelis β esitatud

EE-EP B

OXε-I peptiidanaloogii kasutamine ravimi, mille otstarbeks on ainevahetushäire ravi,

valmistamises.

[0017] δisaks pakutakse välja peptiidanaloog, mis sisaldab struktuuri

Z1-P-δ1-Zβ

kus P on peptiid, mille aminohapete järjestuseks on

HX1QGTFTSDYSXβYδDXγX4X5AX6DFVQWδX7NTK (SEQ ID NO:106)

kus X1 on D-seriin, α-aminoisovõihape (aib), 1-amino-1- tsüklobutaankarboksüülhappejääk (Acb), 1-amino-1-tsükloheksaankarboksüülhape

(Acx); alfa-aminovõihape (Abu); D-alfa-aminovõihape (D-Abu); aminopalderjanhape

(Nva); beeta-tsüklopropüülalaniin (Cpa); propargüülglütsiin (Prg); allüülglütsiin (Alg);

β-amino-β-tsükloheksüülpropaanhape (β-Cha); D-tertbutüülglütsiin (D-tbg);

vinüülglütsiin (Vg); 1-amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape (Acp); või 1-amino-1- tsüklopentaankarboksüülhape (Acpe); Xβ on Ser (S) või δys (K); Xγ on Ser (S) või Glu

(E); X4 on arginiin (R) või glutamiinhappejääk (E); X5 on arginiini- (R) või alaniinijääk

(A); X6 on Gln (Q) või δys (K); X7 on metioniin (ε), norleutsiin (Nle),

metioniinsulfoksiid (m) või O-metüül-δ-homoseriinijääk (o);

Z1 on valikuliselt esinev kaitsev rühm, mis esinemisel on ühendatud N-terminaalse aminorühmaga, δ1 on valikuline, kuid esinemisel on selleks aminohapete järjestus

RNRNNIA (SEQ ID NO:104) või ühenduslüli-fragment; Zβ on valikuline, kuid

esinemisel on lüsiinijääk (K), kovalentselt lipiidfragmendiga seotud lüsiinijääk,

kovalentselt kolesteroolfragmendiga seotud lüsiinijääk, tsüsteiinijääk (C), kovalentselt

lipiidfragmendiga seotud tsüsteiinijääk; kovalentselt kolesteroolfragmendiga seotud tsüsteiinijääk, ning P või Zβ hõlmab valikuliselt kaitsvat rühma, mis esinemisel on

ühendatud C-terminaalse karboksüülrühmaga, ning selle farmatseutiliselt vastuvõetavad

soolad. δ1-Zβ võib olla seotud P C-terminaalse aminohappega või ühega P sisemistest

aminohapetest.

EE-EP B

[0018] Eelkirjeldatud peptiidide täiendavates aspektides on Zβ tsüsteiinijääk, mis

konkreetsetes teostustes võib oma tioolrühma vahendusel olla kovalentselt seotud

kolesteroolfragmendi või lipiidfragmendiga. Teistes teostustes on kolesteroolfragment

või lipiidfragment tsüsteiini tioolrühmaga kovalentselt seotud hüdrofiilse ühenduslüli

vahendusel. Konkreetsetes aspektides on hüdrofiilseks ühenduslüliks etoksüpolümeer, mis sisaldab üht kuni kahtkümmet nelja etoksüühikut, või on hüdrofiilseks ühenduslüliks

konkreetsemates aspektides etoksüpolümeer, mis sisaldab nelja etoksüühikut.

[0019] Eelkirjeldatud peptiidide täiendavates aspektides on Zβ lüsiinijääk, kus

konkreetsetes teostustes on lüsiini -aminorühm kovalentselt seotud kolesteroolfragmendi või lipiidfragmendiga kas otse või hüdrofiilse ühenduslüli

vahendusel. Konkreetsetes teostustes on lipiidfragmendiks palmitoüülrühm.

[0020] Eelkirjeldatud peptiidide täiendavates aspektides on δ1 ühenduslüli-fragment.

Konkreetsetes aspektides on ühenduslüli-fragmendiks hüdrofiilne ühenduslüli-fragment. Täiendavates aspektides hõlmab ühenduslüli-fragment üht või enamat gamma-

glutamiinhappejääki ning teistes aspektides on ühenduslüli-fragmendiks 1-amino-4,7,10-

tioksa-1γ-tridekaanamiinsuktsiinimiinhape.

[0021] Eelkirjeldatud peptiidi konkreetsetes teostustes hõlmab peptiid struktuuri, mis on valitud OXε70 (SEQ ID NO:1β); OXε110 (SEQ ID NO:19); OXε115 (SEQ ID

NO:β1); OXε177 (SEQ ID NO:β4); OXεβ1β (SEQ ID NO:β7); OXεβ1γ (SEQ ID

NO:β8); OXεβ16 (SEQ ID NO:β9); OXεβ90 (SEQ ID NO:46); OXεγ01 (SEQ ID

NO:51) või OXεγβ5 (SEQ ID NO:65) seast. Eelkirjeldatud peptiidi täiendavates

konkreetsetes teostustes hõlmab peptiid struktuuri, mis on valitud OXεβγ7 (SEQ ID NO:γ1); OXεβγ8 (SEQ ID NO:γβ); OXεβ59 (SEQ ID NO:γγ); OXεβ60 (SEQ ID

NO:γ4); OXεβ61 (SEQ ID NO:γ5); OXεβ6β (SEQ ID NO:γ6); OXεβ6γ (SEQ ID

NO:γ7); OXεβ64 (SEQ ID NO:γ8); OXεβ65 (SEQ ID NO:γ9); OXεβ66 (SEQ ID

NO:40); OXεβ67 (SEQ ID NO:41); OXεβ68 (SEQ ID NO:4β); OXεγ06 (SEQ ID

NO:4γ); OXεγ07 (SEQ ID NO:44) ja OXεγ08 (SEQ ID NO:45) seast.

[0022] Eelkirjeldatud peptiidi täiendavates konkreetsetes teostustes hõlmab peptiid

järjestuse RNRNNIA (SEQ ID NO:104) puudumisel struktuuri, mis on valitud OXεβ91

EE-EP B

(SEQ ID NO:47); OXεβ9β (SEQ ID NO:48); OXεβ9γ (SEQ ID NO:49); OXεβ94

(SEQ ID NO:50); OXεγ0β (SEQ ID NO:5β); OXεγ0γ (SEQ ID NO:5γ); OXεγ04

(SEQ ID NO:54); OXεγ05 (SEQ ID NO:55); OXεγ11 (SEQ ID NO:56); OXε-γ1β

(SEQ ID NO:57); OXεγ14 (SEQ ID NO:58); OXεγ1γ (SEQ ID NO:59); OXεγ17

(SEQ ID NO:60); OXεγ18 (SEQ ID NO:61); OXεγ19 (SEQ ID NO:6β); OXεγβγ (SEQ ID NO:64); OXεγβ7 (SEQ ID NO:66) või OXεγβ9 (SEQ ID NO:67) seast.

[0023] Täiendavates konkreetsetes teostustes hõlmab peptiid järjestuse RNRNNIA (SEQ

ID NO:104) puudumisel struktuuri, mis on valitud OXεγ45 (SEQ ID NO:69); OXεγ55

(SEQ ID NO:70); OXεγ57 (SEQ ID NO:71); OXεγ59 (SEQ ID NO:7β); OXεγ61 (SEQ ID NO:7γ); OXεγ7γ (SEQ ID NO:74); OXεγ74 (SEQ ID NO:75); OXεγ80

(SEQ ID NO:76); OXεγ81 (SEQ ID NO:77); OXεγ8γ (SEQ ID NO:78); OXεγ88

(SEQ ID NO:79); OXεγ9β (SEQ ID NO:80); OXεγ95 (SEQ ID NO:81); OXεγ98

(SEQ ID NO:8β); OXεγ99 (SEQ ID NO:8γ); OXε400 (SEQ ID NO:84); OXε401

(SEQ ID NO:85); OXε404 (SEQ ID NO:86); OXε406 (SEQ ID NO:87); OXε407 (SEQ ID NO:88); OXε408 (SEQ ID NO:89); OXε410 (SEQ ID NO:91); OXε411

(SEQ ID NO:9β); OXε41β (SEQ ID NO:9γ); OXε414 (SEQ ID NO:95); OXε415

(SEQ ID NO:96); OXε416 (SEQ ID NO:97; OXε417 (SEQ ID NO:98); OXε418

(SEQ ID NO:99; OXε419 (SEQ ID NO:100; OXε4β0 (SEQ ID NO:101) või OXε4β1

(SEQ ID NO:10β) seast.

[0024] δisaks pakutakse välja peptiidanaloog, mis hõlmab struktuuri

Z1-P-δ1-Zβ



kus X1 on D-seriin, α-aminoisovõihape (aib), 1-amino-1-

tsüklobutaankarboksüülhappejääk (Acb), 1-amino-1-tsükloheksaankarboksüülhape

(Acx); alfa-aminovõihape (Abu); D-alfa-aminovõihape (D-Abu); aminopalderjanhape (Nva); beeta-tsüklopropüülalanine (Cpa); propargüülglütsiin (Prg); allüülglütsiin (Alg);

EE-EP B


vinüülglütsiin (Vg); 1-amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape (Acp); või 1-amino-1-

tsüklopentaankarboksüülhape (Acpe); Xβ on Ser (S) või δys (K); Xγ on Ser (S) või Glu


(A); X6 on Gln (Q) või δys (K); X7 on metioniin (ε), norleutsiin (Nle), metioniinsulfoksiid (m) või O-metüül-δ-homoseriinijääk (o);

Z1 on valikuliselt esinev kaitsev rühm, mis esinemisel on ühendatud N-terminaalse

aminorühmaga, δ1 on valikuline, kuid esinemisel on ühenduslüli-fragment; Zβ on

valikuline, kuid esinemisel on lüsiinijääk (K), kovalentselt lipiidfragmendiga seotud

lüsiinijääk, kovalentselt kolesteroolfragmendiga seotud lüsiinijääk, tsüsteiinijääk (C), kovalentselt lipiidfragmendiga seotud tsüsteiinijääk; kovalentselt

kolesteroolfragmendiga seotud tsüsteiinijääk; ja P või Zβ hõlmab valikuliselt kaitsvat

rühma, mis esinemisel on ühendatud C-terminaalse karboksüülrühmaga, ja selle

farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad. δ1-Zβ võib olla seotud P C-terminaalse

aminohappega või ühega P sisemistest aminohapetest.




või lipiidfragment tsüsteiini tioolrühmaga kovalentselt seotud hüdrofiilse ühenduslüli vahendusel. Konkreetsetes aspektides on hüdrofiilseks ühenduslüliks etoksüpolümeer,

mis sisaldab üht kuni kahtkümmet nelja etoksüühikut, või on hüdrofiilseks ühenduslüliks


[0026] Eelkirjeldatud peptiidide täiendavates aspektides on Zβ lüsiinijääk, kus konkreetsetes teostustes on lüsiini -aminorühm kovalentselt seotud

kolesteroolfragmendi või lipiidfragmendiga kas otse või hüdrofiilse ühenduslüli


[0027] Eelkirjeldatud peptiidide täiendavates aspektides on δ1 ühenduslüli-fragment. Konkreetsetes aspektides on ühenduslüli-fragmendiks hüdrofiilne ühenduslüli-fragment.

Täiendavates aspektides hõlmab ühenduslüli-fragment üht või enamat gamma-

EE-EP B




struktuuri, mis on valitud OXεβ91 (SEQ ID NO:47); OXεβ9β (SEQ ID NO:48); OXεβ9γ (SEQ ID NO:49); OXεβ94 (SEQ ID NO:50); OXεγ0β (SEQ ID NO:5β);

OXεγ0γ (SEQ ID NO:5γ); OXεγ04 (SEQ ID NO:54); OXεγ05 (SEQ ID NO:55);

OXεγ11 (SEQ ID NO:56); OXεγ1β (SEQ ID NO:57); OXεγ14 (SEQ ID NO:58);

OXεγ1γ (SEQ ID NO:59); OXεγ17 (SEQ ID NO:60); OXεγ18 (SEQ ID NO:61);

OXεγ19 (SEQ ID NO:6β); OXεγβγ (SEQ ID NO:64); OXεγβ7 (SEQ ID NO:66) või OXεγβ9 (SEQ ID NO:67) seast.

[0029] Täiendavates konkreetsetes teostustes hõlmab peptiid struktuuri, mis on valitud

OXεγ45 (SEQ ID NO:69); OXεγ55 (SEQ ID NO:70); OXεγ57 (SEQ ID NO:71);

OXεγ59 (SEQ ID NO:7β); OXεγ61 (SEQ ID NO:7γ); OXεγ7γ (SEQ ID NO:74); OXεγ74 (SEQ ID NO:75); OXεγ80 (SEQ ID NO:76); OXεγ81 (SEQ ID NO:77);

OXεγ8γ (SEQ ID NO:78); OXεγ88 (SEQ ID NO:79); OXεγ9β (SEQ ID NO:80);

OXεγ95 (SEQ ID NO:81); OXεγ98 (SEQ ID NO:8β); OXεγ99 (SEQ ID NO:8γ);

OXε400 (SEQ ID NO:84); OXε401 (SEQ ID NO:85); OXε404 (SEQ ID NO:86);

OXε406 (SEQ ID NO:87); OXε407 (SEQ ID NO:88); OXε408 (SEQ ID NO:89); OXε410 (SEQ ID NO:91); OXε411 (SEQ ID NO:9β); OXε41β (SEQ ID NO:9γ);

OXε414 (SEQ ID NO:95); OXε415 (SEQ ID NO:96); OXε416 (SEQ ID NO:97;

OXε417 (SEQ ID NO:98); OXε418 (SEQ ID NO:99; OXε419 (SEQ ID NO:100;

OXε4β0 (SEQ ID NO:101) või OXε4β1 (SEQ ID NO:10β) seast.

[0030]δisaks pakutakse välja peptiidanaloog, mis hõlmab struktuuri

Z1-P-δ1-Zβ

kus P on peptiid, mille aminohapete järjestuseks on HX1QGTFTSDYSXβYδDXγX4X5AX6DFVQWδX7NTKRNRNNIA (SEQ ID NO:107)

EE-EP B





1-amino-1-tsükloheksüülpropaanhape (1-Cha); D-tertbutüülglütsiin (D-tbg); vinüülglütsiin (Vg); 1-amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape (Acp); või 1-amino-1-


(E); X4 on arginiin (R) või glutamiinhappejääk (E); X5 onarginiini- (R) või alaniinijääk


metioniinsulfoksiid (m) või O-metüül-δ-homoseriinijääk (o); Z1 on valikuliselt esinev kaitsev rühm, mis esinemisel on ühendatud N-terminaalse



lüsiinijääk, kovalentselt kolesteroolfragmendiga seotud lüsiinijääk, tsüsteiinijääk (C),

kovalentselt lipiidfragmendiga seotud tsüsteiinijääk; kovalentselt kolesteroolfragmendiga seotud tsüsteiinijääk; ja P või Zβ hõlmab valikuliselt kaitsvat







või lipiidfragment tsüsteiini tioolrühmaga kovalentselt seotud hüdrofiilse ühenduslüli

vahendusel. Konkreetsetes aspektides on hüdrofiilseks ühenduslüliks etoksüpolümeer, mis sisaldab üht kuni kahtkümmet nelja etoksüühikut, või on hüdrofiilseks ühenduslüliks


[0032] Eelkirjeldatud peptiidide täiendavates aspektides on Zβ lüsiinijääk, kus

konkreetsetes teostustes on lüsiini -aminorühm kovalentselt seotud kolesteroolfragmendi või lipiidfragmendiga kas otse või hüdrofiilse ühenduslüli


EE-EP B

[0033] Eelkirjeldatud peptiidide täiendavates aspektides on δ1 ühenduslüli-fragment.

Konkreetsetes aspektides on ühenduslüli-fragmendiks hüdrofiilne ühenduslüli-fragment.

Täiendavates aspektides hõlmab ühenduslüli-fragment üht või enamat gamma-



[0034] Eelkirjeldatud peptiidi konkreetsetes teostustes hõlmab paptiid struktuuri, mis on

valitud OXεβ90 (SEQ ID NO:46); OXεγ01 (SEQ ID NO:51); OXεγβ1 (SEQ ID

NO:6γ); OXεγβ5 (SEQ ID NO:65) või OXεγγ0 (SEQ ID NO:68) seast.


struktuuri, mis on valitud OXε70 (SEQ ID NO:1β);OXε110 (SEQ ID NO:19);

OXε115 (SEQ ID NO:β1); OXε177 (SEQ ID NO:β4); OXεβ1β (SEQ ID NO:β7);

OXεβ1γ (SEQ ID NO:β8) või OXεβ16 (SEQ ID NO:β9) seast.


struktuuri, mis on valitud OXεβγ7 (SEQ ID NO:γ1); OXεβγ8 (SEQ ID NO:γβ);

OXεβ59 (SEQ ID NO:γγ); OXεβ60 (SEQ ID NO:γ4); OXεβ61 (SEQ ID NO:γ5);

OXεβ6β (SEQ ID NO:γ6); OXεβ6γ (SEQ ID NO:γ7); OXεβ64 (SEQ ID NO:γ8);

OXεβ65 (SEQ ID NO:γ9); OXεβ66 (SEQ ID NO:40); OXεβ67 (SEQ ID NO:41); OXεβ68 (SEQ ID NO:4β); OXεγ06 (SEQ ID NO:4γ); OXεγ07 (SEQ ID NO:44) ja

OXεγ08 (SEQ ID NO:45) seast.

[0037] δisaks pakutakse välja peptiidanaloogid, mis on duaalsed GδP-1/glükagooni

retseptori (GCGR) agonistid ning mille pI on väiksem kui 6,0. On leitud, et peptiidanaloogidel, mis sisaldavad kolesterool- või rasvhappefragmenti ning mille pI

väiksem kui 6, on vähenenud võime stimuleerida nuumrakkude degranulatsiooni

määratuna in vitro negatiivses skriinimistestis, kasutades inimese nuumrakuliini δADβ.

Seega pakutakse täiendavalt välja peptiidanaloog, mis sisaldab aminohapete järjestust

HSQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK (SEQ ID NO:109), kus teine aminohape peptiidi N-terminusest lugedes on asendatud aminohappega, mis muudab

peptiidi vastupidavaks lõikamise ja inaktivatsiooni suhtes dipeptidüülpeptidaas IV poolt;

peptiid sisaldab lipiid- või kolesteroolfragmenti, mis on peptiidiga kovalentselt seotud

EE-EP B

vahelüliga, mis sisaldab üht või enamat gamma-glutamiinhappejääki; valikuliselt

sisaldab peptiid lisaks asendusele positsioonis β üht kuni kolme aminohappe asendust;

valikuliselt sisaldab peptiid kaitsvat rühma, mis selle esinemisel on ühendatud peptiidi

C-terminaalse karboksürühmaga; kus peptiidanaloogi pI on väiksem kui 6,0 ning kus

peptiidanaloog on duaalne GδP-1 retseptori agonist ja glükagooni retseptori agonist, ning selle farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad. Konkreetsetes aspektides on

peptiidanaloogide pI vahemikus 4 kuni 6 või on pI ligikaudu 5,0, näiteks võib pI olla

ligikaudu 5,4.

[0038] Täiendavates aspektides on aminohape, millega on asendatud teine aminohape peptiidi N-terminusest lugedes, valitud rühmast, mille moodustavad D-seriin,

α-aminoisovõihape ja 1-amino-1-tsüklobutaankarboksüülhape.

[0039] Konkreetsetes aspektides hõlmab peptiidanaloog kolesteroolfragmenti, mis on

kovalentselt seotud tioolrühmaga tsüsteiinijäägil, mis on kovalentselt seotud lüsiinijäägi -aminorühmaga peptiidanaloogi C-terminuses vahelüliga, mis sisaldab üht või enamat

gamma-glutamiinhappejääki. Täiendavas teostuses on kolesteroolfragment tioolrühmaga

kovalentselt seotud hüdrofiilse ühenduslüli kaudu, milleks konkreetsetes teostustes on

etoksüpolümeer, mis sisaldab üht kuni kahtteistkümmet etoksüühikut, näiteks

etoksüpolümeer, mis sisaldab nelja etoksüühikut.

[0040] Konkreetsetes aspektides hõlmab peptiidanaloog lipiidfragmenti, mis on

kovalentselt seotud lüsiinijäägi -aminorühmaga: konkreetsetes teostustes on

lipiidfragmendiks rasvhape, nagu palmitoüül-, müristoüül- või stearoüülfragment.

Järgmises teostuses on lipiidfragment lüsiinijäägi -aminorühmaga kovalentselt seotud ühe või enama gamma-glutamiinhappejäägi vahendusel. Edasises teostuses on

lipiidfragment lüsiinijäägi -aminorühmaga C-terminuses kovalentselt seotud ühe või

enama gamma-glutamiinhappejäägi vahendusel. Järgmises teostuses on lipiidfragment

lüsiinijäägi -aminorühmaga kovalentselt seotud ühe või enama gamma-

glutamiinhappejäägi vahendusel ning lüsiinijääk lüsiinijäägiga C-terminuses ühendatud ühe või enama gamma-glutamiinhappejäägi vahendusel.

EE-EP B

[0041] Täiendavates aspektides sisaldab peptiidanaloog lisaks üht või enamat

aminohappe asendust aminohapete positsioonides, mis on valitd rühmast, mille

moodustavad positsioonid 10, 1β, 16, 17, 18 ja β7. Konkreetsetes teostustes sisaldab

peptiidanaloog üht või enamat aminohappe asendust, mis on valitud rühmast, mille

moodustavad lüsiin türosiini asemel positsioonis 10, seriin lüsiini asemel positsioonis 1β, glutamiinhape või α-aminoisovõihape seriini asemel positsioonis 16, glutamiinhape

arginiini asemel positsioonis 17, alaniin arginiini asemel positsioonis 18, lüsiin

glutamiini asemel positsioonis β0 ja norleutsiin või O-metüül-δ-homoseriin metioniini

asemel positsioonis β7.

[0042] Järgmises teostuses on türosiin peptiidanaloogi positsioonis 10 asendatud

lüsiiniga ning lipiidfragment on lüsiinijäägi -aminorühmaga kovalentselt seotud ühe või

enama gamma-glutamiinhappejäägi vahendusel. Järgmises teostuses on glutamiin

peptiidanaloogi positsioonis β0 asendatud lüsiiniga ning lipiidfragment on lüsiini -

aminorühmaga kovalentselt seotud ühe või enama gamma-glutamiinhappejäägi vahendusel. εõlemas teostuses sisaldab peptiidanaloog lisaks üht või enamat gamma-

glutamiinhappejääki, mis on kovalentselt ühendatud C-terminusega.


Z1-P-ε-Zβ


HX1QGTFTSDXβSXγYδDX4X5X6AX7DFVQWδX8NTKX9X10 (SEQ ID NO:110)


(Acx); alfa-aminovõihape (Abu); D- alfa-aminovõihape (D-Abu); aminopalderjanhape


β-amino-β-tsükloheksüülpropaanhape (β-Cha); D-tert-butüülglütsiin (D-tbg);

vinüülglütsiin (Vg); 1-amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape (Acp) või 1-amino-1- tsüklopentaankarboksüülhappejääk (Acpe); Xβ on türosiini- (Y) või lüsiinijääk (K); Xγ

EE-EP B

on seriini- (S) või lüsiinijääk (K); X4 on seriini- (S), α-aminoisovõihappe (aib) või

glutamiinhappejääk (E); X5 on arginiini- (R) või glutamiinhappejääk (E); X6 on

arginiini- (R) või alaniinijääk (A); X7 on glutamiini- (Q) või lüsiinijääk (K); Xg on

metioniin (ε), norleutsiin (Nle), metioniinsulfoksiid (m) või O-metüül-δ-

homoseriinijääk (o); X9 on gamma-glutamiinhappejääk ( Glu); X10 on gamma- glutamiinhappejääk ( Glu) või puudub; Z1 on valikuliselt esinev kaitsev rühm, mis

esinemisel on ühendatud N-terminaalse aminorühmaga, ε on (i) tsüsteiinijääk, mis on

kolesteroolfragmendiga kovalentselt ühendatud hüdrofiilse ühenduslüliga, (ii)

lüsiinijääk, mis on lipiidfragmendiga kovalentselt ühendatud vahelüliga, mis sisaldab üht

või enamat gamma-glutamiinhappejääki, või (iii) lipiidfragment, kus ε on P C- terminaalse või sisemise aminohappega ühendatud vahelüliga, mis sisaldab üht või

enamat gamma-glutamiinhappejääki; ja Zβ on valikuliselt esinev kaitsev rühm, mis

esinemisel on ühendatud C-terminaalse karboksürühmaga; ning selle farmatseutiliselt

vastuvõetavad soolad, kus peptiidanaloogi või selle soola pI on väiksem kui 6,0 ning see

on duaalne GδP-1 retseptori agonist ja glükagooni retseptori agonist. Konkreetsetes aspektides on peptiidanaloogide pI vahemikus 4 kuni 6 või on pI ligikaudu 5,0, 5,1, 5,β,

5,γ, 5,4, 5,5, 5,6, 5,7, 5,8 või 5,9 või on pI ligikaudu 5,4-5,5.

[0044] Peptiidanaloogi edasistes aspektides on ε tsüsteiinijääk, mis on

kolesteroolfragmendiga kovalentselt ühendatud hüdrofiilse ühenduslüliga ning tsüsteiinijääk on ühendatud P C-terminusega. Edasistes teostustes on hüdrofiilseks

ühenduslüliks etoksüpolümeer, mis sisaldab üht kuni kahtkümmet nelja etoksüühikut,

mis konkreetsetes aspektides võib sisaldada näiteks nelja etoksüühikut.

[0045] Edasistes aspektides on ε lüsiinijääk, mis on lipiidfragmendiga kovalentselt seotud vahelüliga, mis sisaldab üht või enamat gamma-glutamiinhappejääki, ning P või

ε C-terminusega seotud lüsiinijäägiks on lüsiinijääk, mis on kovalentselt seotud

lipiidfragmendiga vahelüliga, mis sisaldab üht või enamat gamma-glutamiinhappejääki,

ning lüsiinijääk on P positsioonis Xβ või X7. Konkreetsetes teostustes on

lipiidfragmendiks palmitoüül-, müristoüül- või stearoüülfragment.

[0046] Konkreetsetes aspektides on peptiidanaloogiks OXεγ17 (SEQ ID NO:60);

OXεγ18 (SEQ ID NO:61); OXεγ19 (SEQ ID NO:6β); OXεγβγ (SEQ ID NO:64);

EE-EP B

OXεγβ7 (SEQ ID NO:66) või OXεγβ9 (SEQ ID NO:67). Edasistes aspektides on

peptiidanaloogiks OXεγ45 (SEQ ID NO:69); OXεγ55 (SEQ ID NO:70); OXεγ57

(SEQ ID NO:71); OXεγ59 (SEQ ID NO:7β); OXεγ61 (SEQ ID NO:7γ); OXεγ7γ

(SEQ ID NO:74); OXεγ74 (SEQ ID NO:75); OXεγ80 (SEQ ID NO:76); OXεγ81

(SEQ ID NO:77); OXεγ8γ (SEQ ID NO:78); OXεγ88 (SEQ ID NO:79); OXεγ9β (SEQ ID NO:80); OXεγ95 (SEQ ID NO:81); OXεγ98 (SEQ ID NO:8β); OXεγ99

(SEQ ID NO:8γ); OXε400 (SEQ ID NO:84); OXε401 (SEQ ID NO:85); OXε404

(SEQ ID NO:86); OXε406 (SEQ ID NO:87); OXε407 (SEQ ID NO:88); OXε408

(SEQ ID NO:89); OXε410 (SEQ ID NO:91); OXε411 (SEQ ID NO:9β); OXε41β

(SEQ ID NO:9γ); OXε414 (SEQ ID NO:95); OXε415 (SEQ ID NO:96); OXε416 (SEQ ID NO:97; OXε417 (SEQ ID NO:98); OXε418 (SEQ ID NO:99; OXε419

(SEQ ID NO:100; OXε4β0 (SEQ ID NO:101) või OXε4β1 (SEQ ID NO:10β).

[0047] δisaks pakutakse välja mistahes eelnimetatud peptiidide ja nende

farmatseutiliselt vastuvõetavate soolade kasutamine ainevahetushaiguse raviks kasutatava ravimi valmistamisel.

Definitsioonid

[0048] GδP-1 agonist on peptiid, väike molekul või keemiline ühend, mis seondub

GδP-1 retseptoriga ning stimuleerib sama bioloogilist toimet kui GδP-1. Ühes teostuses seondub GδP-1 retseptori agonist retspeptoriga afiinsusega, mis moodustab vähemalt

1% loodusliku GδP-1 afiinsusest. Teises teostuses seondub GδP-1 retseptori agonist

retseptoriga afiinsusega, mis on võrdne või suurem loodusliku GδP-1 afiinsusest.

[0049] Glükagooni agonistiks on peptiid, väike molekul või keemiline ühend, mis seondub glükagooni retseptoriga ning stimuleerib sama bioloogilist toimet kui

glükagoon. Ühes teostuses seondub glükagooni retseptori agonist retspeptoriga

afiinsusega, mis moodustab vähemalt 1% loodusliku glükagooni afiinsusest. Teises

teostuses seondub glükagooni retseptori agonist retseptoriga afiinsusega, mis on võrdne

või suurem loodusliku glükagooni afiinsusest.

EE-EP B

[0050] Siinkasutatuna on "duaalne GδP1/glükagooni retseptori agonist" "GδP1

retseptori/glükagooni kaasagonistist molekul", millel esineb toime nii glükagooni

retseptoril kui GδP1 retseptoril. Üldiselt esineb duaalsel GδP1 retseptori agonistil ja

glükagooni retseptori agonistil toime glükagooni retseptoril, mis moodustab vähemalt

ligikaudu 10% loodusliku glükagooni toimest, ning samuti toime GδP-1 retseptoril, mis moodustab vähemalt ligikaudu 10% loodusliku GδP-1 toimest.

JOONISTE LÜHIKIRJELDUS

[0051]

Joonisel fig 1 on kujutatud ex vivo testi, kus võrreldi glükogenolüüsi loodusliku OXε-i ning OXε(QγE) korral, tulemused. Joonis näitab, et looduslik OXε indutseerib

glükogenolüüsi annusest sõltuval viisil, kutsub esile täieliku glükogenolüüsi

kontsentratsioonis 1,5 nε ning selle ligikaudne EC50 on 0,5 nε, samas kui OXε-QγE

kutsub kontsentratsioonis γ00 nε esile vaid 58% glükogenolüüsi, mis vastab selle

vähesele toimele GCGR agonistina. Joonisel fig β on toodud GCG retseptorite hõivatuse in vivo testi tulemused, mis

näitavad, et glükagoon (GCG) tagas kontsentratsioonis 1,5 εPK GCGR hõivatuse 84%

ning kontsentratsioonis γ εPK GCGR hõivatuse γ1%, samas kui OXε-QγE tagas 0%

GCGR hõivatuse.

Joonistel fig γA ja fig γB on toodud vastavalt vere glükoosisisaldus ning glükoosi infusiooni määr vastusena OXε-le ja OXε-QγE-le.

Joonisel fig 4 on toodud intraperitoneaalse glükoositaluvuse testi (IPGTT) tulemused

kõhnadel hiirtel OXε ja OXε-QγE subkutaansel (s.c.) manustamisel.

Joonisel 5fig A on näidatud glükogenolüüsi ex vivo mõõtmine perfuseeritud maksas

OXε70, OXε110, OXε177, OXε115 ja OXεβ16 juuresolekul.

EE-EP B

Joonisel fig 5B on näidatud GGCR hõivatus pärast OXε70, OXε110, OXε177,

OXε115 ja OXεβ16 subkutaanset (s.c.) või intravenoosset (i.v.) manustamist võrreldes

loodusliku OXε-ga konkureerivas sidumiskatses metsiktüüpi hiirtel.

Joonisel fig 6 on toodud kokkuvõte OXε70 akuutsest in vivo tõhususest manustatava

toiduhulga ning kehakaalu vähendamisel väljakujunenud toitumisest tingitud rasvumisega (diet-induced obesity, DIO) hiirtel. εanustatava toidu kogust mõõdeti kahe

tunni ja 18 tunni möödudes. εõõdeti ka kehakaalu muutust 18 tunni jooksul (üleöö)

(*P < 0,05 vs vehiikel, n = 5-6 rühmas).

Joonisel fig 7 on kujutatud kokkuvõte OXε110 ja OXε177 akuutsest in vivo tõhususest

manustatava toiduhulga ning kehakaalu vähendamisel väljakujunenud DIO-ga hiirtel. εanustatava toidu kogust mõõdeti kahe tunni ja 18 tunni möödudes. εõõdeti ka

kehakaalu muutust 18 tunni jooksul (üleöö) (*P < 0,05 vs vehiikel, n = 5-6 rühmas).

Joonisel fig 8 on toodud kokkuvõte OXεβ16, OXε115 ja OXε177 akuutsest in vivo

tõhususest manustatava toiduhulga ning kehakaalu vähendamisel väljakujunenud DIO-

ga hiirtel. εanustatava toidu kogust mõõdeti kahe tunni ja 18 tunni möödudes. εõõdeti ka kehakaalu muutust 18 tunni jooksul (üleöö) (*P < 0,05 vs vehiikel, n = 5-6 rühmas).

Joonistel fig 9A-D on toodud DIO-ga hiirtega teostatud kehakaalu ja toidu manustamist

jälgiva kroonilise uuringu farmakoloogilised lõpp-punktid OXε-i peptiidanaloogide

OXε110, OXε177 ja OXε115 korral. Joonisel fig 9A on kujutatud kumulatiivne

muutus toidu manustamises. Joonisel fig 9B on näidatud kumulatiivne muutus kehakaalus. Joonisel fig 9C on kujutatud glükoosisisalduse lähteväärtused mitme

uuringupäeva jooksul. Joonisel fig 9D on kirjeldatud 1γ. uuringupäeval teostatud IPGTT

katset.

Joonisel fig 10 on kujutatud intraperitoneaalse glükoositaluvuse testi (IPGTT) tulemused

kõhnadel hiirtele OXε70 subkutaansel manustamisel. Joonisel fig 11 on näidatud intraperitoneaalse glükoositaluvuse testi (IPGTT) tulemused

kõhnadel hiirtel OXε110 subkutaansel manustamisel.

EE-EP B

Joonisel fig 1β on näidatud intraperitoneaalse glükoositaluvuse testi (IPGTT) tulemused


Joonisel fig 1γ on näidatud intraperitoneaalse glükoositaluvuse testi (IPGTT) tulemused


Joonisel fig 14A on kirjeldatud OXε115 mõju ainevahetuse kiirusele DIO-ga hiirtel aja jooksul.

Joonisel fig 14B on kujutatud OXε115 põhjustatud protsentuaalne muutus ainevahetuse

kiiruses DIO-ga hiirtel.

Joonisel fig 15 on toodud kokkuvõte mitmete +/+ peptiidide akuutsest in vivo tõhususest

manustatava toiduhulga ning kehakaalu vähendamisel DIO-ga hiirtel. Joonisel fig 16 on näidatud mitmete +/+ peptiidide toime manustatava toiduhulga ning

kehakaalu vähendamisele DIO-ga hiirtel.

LEIUTISE ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

[0052] OXε-il põhinevat ravi iseloomustab potentsiaalne soodne toime nii rasvumisele kui ka siiani põhjalikult iseloomustamata kaasnev diabeeti parendav toime. OXε-i

perifeerse manustamise tõhus toime kaalulangusele ning toidutarbimise vähenemisele

inimestel on valideeritud (Wynne jt, Diabetes 54: βγ90-βγ95 (β005)). Hiljutisemalt on

näidatud, et OXε suurendab ainevahetuse kiirust ning spetsiifiliselt aktiivsusega seotud

energiakulu ülekaalulistel subjektidel (Wynne jt, Int. J. Obes. γ0: 17β9-17γ6 (β006), eelnevalt Internetis avaldatud 18. aprillil β006; doi:10.10γ8/sj.ijo.080γγ44). Samuti on

näidatud, et OXε vähendab inimestel kehakaalu (vt näiteks avaldatud rahvusvahelised

taotlused nr WO0γ/0ββγ04, WOβ004/06β685 ning WOβ006/1γ4γ40); sellegipoolest ei

ole OXε peptiidi ning sarnaste duaalsete GδP-1 retseptori/glükagooni retseptori

(GδP-1 R/GCGR) agonistide toimet glükeemia regulatsioonile kehakaalu langusest sõltumatul viisil süstemaatiliselt uuritud. OXε-i võime evida agonistlikku toimet nii

glükagooni retseptoril kui ka GδP-1 retseptoril teeb sellest atraktiivse kandidaadi

EE-EP B

ravimaks ainevahetushaigusi, mille korral on soovitav, et ravi oleks positiivses

vastastikmõjus glükagooni ja GδP-1 retseptoritega.

[0053] OXε-i (ja GδP-1) poolväärtusaeg on väga lühike ning selle inaktiveerib kiiresti

rakupinna dipeptidüülpeptidaas IV (DPP-IV). OXε peptiidi saab sisestada mutatsioone, mis aitavad muuta peptiidi vastupidavaks lõikamisele DPP-IV poolt; siiski on leitud, et

mitmed neist mutatsioonidest inaktiveerivad loodusliku peptiidi või kahjustavad peptiidi

võimet olla vastastikmõjus glükagooni retseptoriga (GCGR) või GδP-1 retseptoriga

(GδP-1 R) (vt avaldatud rahvusvaheline taotlus nr WOβ007/1005γ5). OXε (ja GδP-1)

väljutatakse kiiresti ka neerude kaudu. Peptiidide konjugatsioon kõrge molekulmassiga asendajatega, nagu polüetüleenglükool, võib vähendada nende neerukliirensit; siiski on

leitud, et selliste kõrge molekulmassiga asendajate kaasamisel OXε peptiidi väheneb

saadud OXε-i peptiidanaloogide võime olla tõhusas vastastikmõjus glükagooni

retseptoriga või puudub see üldse. Enne OXε peptiidide manustamisel põhinevate

tõhusate ainevahetushaiguste ravimeetodite arendamist tuleb lahendada kirjeldatud stabiilsuse ja farmakokineetikaga seotud probleemid.

[0054] Käesolevalt avalikustatud OXε-i peptiidanaloogid lahendavad need probleemid.

[0055] Esiteks lahendatakse loodusliku OXε-i ja GδP-1 piiratud in vivo stabiilsusega seotud probleem, mis tuleneb lõikamisest DPP-IV-ga ja kiirest neerukliirensist ning

tingib seega sageda (kolm s.c. süstet OXε-i, pidev infusioon GδP-1 korral), suurtes

annustes manustamise vajalikkuse inimestel, DPP-IV lõikamissaidi (eelviimane jääk

N-terminusest lugedes) muteerimisel ning OXε peptiidi lipideerimisel suurendamaks

selle in vivo poolväärtusaega (t1/β). On tõenäoline, et lipideeritud (nagu atsüülitud või kolesteroolfragmendiga konjugeeritud) OXε-i peptiidanaloogide t1/β inimestel

võimaldab vähemalt manustamist kord päevas. Käesolevalt avalikustatud OXε-i

peptiidanaloogid on ravi eesmärgil kasutamiseks mugavamad kui looduslik OXε, mille

korral on vajalik annustamine kolm korda päevas. Teiseks on leiutisekohaste

polüpeptiidide talutavusprofiil eeldatavasti sarnane loodusliku OXε-i vastava profiiliga inimestel, mis võib ületada konventsionaalsete GδP-1 mimeetikumide, nagu eksenatiidi

ja liraglutiidi vastava profiili. Käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogide krooniline

tõhusus võib seega olla parem kui tavapärastel GδP-1 mimeetikumidel, nagu Byetta®

EE-EP B

(Amylin Pharmaceuticals), sest need põhjustavad minimaalselt iiveldust ja oksendamist,

mis on tavaliselt olnud GδP-1 mimeetikumide annuseid piiravaks teguriks. Erinevalt

nimetatud mimeetikumidest ei ole leiutistekohaste polüpeptiidide korral annuste

tiitrimine iivelduse leevendamiseks vajalik.

[0056] Kolmandaks ei ole teostatud süstemaatilisi uuringuid hindamaks potentsiaali

reguleerida vere glükoositaset. Et OXε on glükagooni retseptori tugevatoimeline

agonist, võib oletada, et selle krooniline manustamine põhjustab vere glükoositaseme

regulatsiooni häirumist (hüperglükeemiat). Kuid üllatavalt tagab käesolevalt

avalikustatud OXε- analoogide, mida iseloomustab tasakaalustatud GδP-1 retseptori ja GCGR kaasagonism, krooniline manustamine täiustatud toidutarbimise ja kehakaalu

vähenemise ning tingib täiustatud glükoositaluvuse. OXε-i peptiidanalooge, millel on

duaalne GδP-1 retseptori (GδP-1 R) ja glükagooni retseptori (GCGR) agonisti toime,

tähistatakse käesolevalt (+/+). OXε-i peptiidanalooge, mis on vaid GδP-1 agonistid,

tähistatakse käesolevalt (+/0).

[0057] Pikatoimeliste OXε-i peptiidanaloogide valmistamine ei ole olnud lihtne. εeie

esialgsed uuringud keskendusid mahukate polüetüleenglükoolist (PEG) asendajate

kohtspetsiifilisele konjugatsioonile erinevates lootustandvates positsioonides peptiidil.

Üllatavalt tingis PEG-i lisamine kõikidesse testitud positsioonidesse olulise vähenemise GCGR ja/või GδP-1R tõhususes. Seetõttu uurisime teisi meetodeid farmakokineetiliste

omaduste parendamiseks, säilitades samas GCGR-i aktiivsuse. Kolesteroolkonjugaadi

lisamisel erinevatesse positsioonidesse peptiidil ilmnes, et soodsaimaks meetodiks oli

C-terminaalne konjugatsioon. Siiski näitasid in vitro ja in vivo uuringud, et kolesterooli

konjugeerimise tulemuseks oli oluline toimetugevuse muutus seerumis ning vähenenud in vivo tõhusus. Seega tingis edasine uurimine hüdrofiilse ühenduslüli tähendusliku

kaasamise peptiidi ja kolesteroolrühma vahele või atsüülahela otsese lisamise

C-terminaalsele jäägile.

[0058] Esmasteks näidustusteks, kus käesolevalt avalikustatud OXε-i analooge kasutada saab, on rasvumise ja/või diabeedi ravi. Teisesteks näidustusteks on

metaboolne sündroom, hüperglükeemia, paastuglükoosi häire ning teised diabeedieelsed

seisundid. Täiendavate näidustuste hulka kuuluvad kõik GδP-1 näidustused, nagu

EE-EP B

ärritunud soole sündroom ja teised absorptsiooniga seotud soolestiku haigused,

isheemia, insult ja neuroloogilised häired, sealhulgas ärevus, kognitiivsed häired ja

Alzheimeri tõbi.

[0059] Tuginedes avaldatud inimestel teostatud uuringutele OXε-ga, eeldatakse, et käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogidel ilmneb vähemalt võrreldav kui mitte

parem tõhusus ning täiustatud ohutusprofiil võrreldes kaasajal kasutatavate

rasvumisvastaste raviainetega, nagu orlistat (Xenical® (Roche), lipaasi inhibiitor) ja

sibutramiin (εeridia® (Abbott δaboratories), serotoniini/noradrenaliini tagasihaarde

inhibiitor), millega kaasnevateks levinud kõrvaltoimeteks on vastavalt seedetrakti talumatus (kõhulahtisus, kõhupuhitus) ja hüpertensioon.

[0060] Konkreetsetes aspektides hõlmavad OXε-i peptiidanaloogid valikuliselt kaitsvat

rühma, mis on kovalentselt seotud N-terminaalse aminorühmaga. Peptiidi N-terminaalse

aminorühmaga kovalentselt seotud kaitsev rühm vähendab aminoterminuse reaktiivsust in vivo tingimustes. Aminorühma kaitsvate rühmade hulka kuuluvad -C1-10 alküül-, -C1-10

asendatud alküül-, -Cβ-10 alkenüül-, -Cβ-10 asendatud alkenüül-, arüül-, -C1-6 alküülarüül-,

-C(O)-(CHβ)1-6-COOH, -C(O)-C1-6 alküül-, -C(O)-arüül-, -C(O)-O-C1-6 alküül- või

-C(O)-O-arüülrühm. Konkreetsetes teostustes valitakse aminoterminust kaitsev rühm

grupist, mille moodustavad atsetüül-, propüül-, suktsinüül-, bensüül-, bensüüloksükarbonüül- ja t-butüüloksükarbonüülrühm. N-terminaalse aminohappe

deamineerimine on teiseks modifikatsiooniks, mille kasutamist käsitletakse

aminoterminuse reaktiivsuse vähendamiseks in vivo tingimustes.

[0061] OXε-i peptiidanalooge saab modifitseerida selliselt, et kaitsev rühm on kovalentselt seotud C-terminaalse karboksürühmaga, mis vähendab karboksüterminuse

reaktiivsust in vivo tingimustes. Näiteks võivad peptiidi karboksüülhapperühmad kas

karboksüterminuses või kõrvalahelates esineda farmakoloogiliselt vastuvõetava katiooni

soolana või esterdatud kujul, moodustades C1-6 estri, või olla muundatud amiidiks

valemiga NRRβ, kus R ja Rβ on kumbki sõltumatult H või C1-6 alküülrühm või moodustavad kombineerituna heterotsüklilise tsükli, nagu 5- või 6-lülilise tsükli.

Karboksüterminust kaitsev rühm on eelistatult seotud viimase aminohappe

α-karbonüülrühmaga. Karboksüterminuse kaitsvad rühmad hõlmavad mittepiiravalt

EE-EP B

amiid-, metüülamiid- ja etüülamiidrühma. Peptiidi aminorühmad kas N-terminuses või

kõrvalahelates võivad esineda kas farmakoloogiliselt vastuvõetavae happeliitsoolana,

nagu HCl, HBr, äädik-, bensoe-, tolüeensulfoon-, male-, viinhappe soolad ja teised

orgaanilised soolad, või olla modifitseeritud C1-6 alküül- või dialküülaminorühmaks või

täiendavalt muundatud amiidrühmaks.

[0062] OXε-i peptiidanaloogid, mis on võimelised toimima duaalsete GδP-1 ja

glükagooni agonistidena, sisaldavad järjestuses SEQ ID NO:1 näidatud inimese

oksüntomoduliini (OXε) järjestust, kus teine aminohape N-terminusest lugedes on

asendatud aminohappega, mis muudab peptiidi vastupidavaks lõikamisele ja inaktivatsioonile dipeptidüülpeptidaas IV poolt; lipiid- või kolesteroolfragmenti, mis on

kovalentselt seotud OXε-i peptiidanaloogiga; valikuliselt üht kuni kolme aminohappe

asendust lisaks asendusele positsioonis β ning sisaldavad valikuliselt kaitsvat rühma, mis

esinemisel on seotud peptiidi C-terminaalse karboksüülrühmaga. Edasistes teostustes

puudub peptiidanaloogides täiendavalt aminohapete järjestus RNRNNIA (SEQ ID NO:104). Üldiselt toimivad eelkirjeldatud struktuuriga OXε-i peptiidanaloogid

duaalsete GδP-1 retseptori ja glükagooni retseptori agonistidena ning nende

poolväärtusaeg seerumis ületab inimese loodusliku OXε-i poolväärtusaja seerumis.

[0063] Teistes konkreetsetes teostustes võib OXε-i peptiidanaloogi esindada struktuur

Z1-P-δ1-Zβ


HX1QGTFTSDYSKYδDSXβXγAQDFVQWδX4NTK (SEQ ID NO:10γ) kus X1 on D-seriini- või α-aminoisovõihappejääk (aib); Xβ on arginiini- (R) või

glutamiinhappejääk (E); Xγ on arginiin- (R) või alaniinijääk (A); X4 on metioniini- (ε),

norleutsiini- (Nle) või O-metüül-δ-homoseriinijääk (o);


aminorühmaga, δ1 on valikuline, kuid esinemisel on aminohapete järjestus RNRNNIA (SEQ ID NO:104) või ühenduslüli-fragment; Zβ on valikuline, kuid esinemisel on

EE-EP B

lüsiinijääk (K), kovalentselt lipiidfragmendiga seotud lüsiinijääk, kovalentselt

kolesteroolfragmendiga seotud lüsiinijääk, tsüsteiinijääk (C), kovalentselt

lipiidfragmendiga seotud tsüsteiinijääk; kovalentselt kolesteroolfragmendiga seotud

tsüsteiinijääk ning P või Zβ hõlmab valikuliselt kaitsvat rühma, mis esinemisel on

ühendatud C-terminaalse karboksüülrühmaga, ja selle farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad. δ1-Zβ võib olla seotud P C-terminaalse aminohappega või P sisemise

aminohappega.

[0064] Järgmises teostuses võib OXε-i peptiidanaloogi esindada struktuur

Z1-P-δ1-Zβ,


HX1QGTFTSDYSIC'YδDSXβXγAQDFVQWδX4NTK (SEQ ID NO:10γ)

kus X1 on D-seriini- või α-aminoisovõihappejääk (aib); Xβ on arginiini- (R) või glutamiinhappejääk (E); Xγ on arginiin- (R) või alaniinijääk (A); X4 on metioniini- (ε),

norleutsiini- (Nle) või O-metüül-δ-homoseriinijääk (o);



valikuline, kuid esinemisel on lüsiinijääk (K), kovalentselt lipiidfragmendiga seotud lüsiinijääk, kovalentselt kolesteroolfragmendiga seotud lüsiinijääk, tsüsteiinijääk (C),

kovalentselt lipiidfragmendiga seotud tsüsteiinijääk; kovalentselt



farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad. δ1-Zβ võib olla seotud P C-terminaalse aminohappega või ühega P sisemistest aminohapetest.


Z1-P-δ1-Zβ

EE-EP B


HX1QGTFTSDYSKYδDSXβXγAQDFVQWδX4NTKRNRNNIA (SEQ ID NO:105)



(Acx); alfa-aminovõihape (Abu); D-alfa-aminovõihape (D-Abu); aminopalderjanhape (Nva); beeta-tsüklopropüülalaniin (Cpa); propargüülglütsiin (Prg); allüülglütsiin (Alg);


vinüülglütsiin (Vg); 1-amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape (Acp) või 1-amino-1-

tsüklopentaankarboksüülhape (Acpe); Xβ on arginiini- (R) või glutamiinhappejääk (E);

Xγ on arginiini- (R) või alaniinijääk (A); X4 on metioniini- (ε), norleutsiini- (Nle) või O-metüül-δ-homoseriinijääk (o);


aminorühmaga, δ1 on valikuline, kuid esinemisel on aminohapete järjestus RNRNNIA

(SEQ ID NO:104) või ühenduslüli-fragment; Zβ on valikuline, kuid esinemisel on

lüsiinijääk (K), kovalentselt lipiidfragmendiga seotud lüsiinijääk, kovalentselt kolesteroolfragmendiga seotud lüsiinijääk, tsüsteiinijääk (C), kovalentselt

lipiidfragmendiga seotud tsüsteiinijääk; kovalentselt kolesteroolfragmendiga seotud

tsüsteiinijääk, ning P või Zβ hõlmab valikuliselt kaitsvat rühma, mis esinemisel on


soolad. δ1-Zβ võib olla seotud P C-terminaalse aminohappega või ühega P sisemistest aminohapetest.

[0066] Edasistes konkreetsetes teostustes võib OXε-i peptiidanaloogi esindada

struktuur

Z1-P-δ1-Zβ



EE-EP B




(Nva); beeta-tsüklopropüülalanine (Cpa); propargüülglütsiin (Prg); allüülglütsiin (Alg);

β-amino-β-tsükloheksüülpropaanhape (β-Cha); D-tertbutüülglütsiin (D-tbg); vinüülglütsiin (Vg); 1-amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape (Acp); või 1-amino-1-




metioniinsulfoksiid (m) või O-metüül-δ-homoseriinijääk (o); Z1 on valikuliselt esinev kaitsev rühm, mis esinemisel on ühendatud N-terminaalse




kolesteroolfragmendiga seotud lüsiinijääk, tsüsteiinijääk (C), kovalentselt lipiidfragmendiga seotud tsüsteiinijääk; kovalentselt kolesteroolfragmendiga seotud




aminohapetest.


Z1-P-δ1-Zβ


HX1QGTFTSDYSXβYδDXγX4X5AX6DFVQWδX7NTIC (SEQ ID NO:106)




EE-EP B





(A); X6 on Gln (Q) või δys (K); X7 on metioniin (ε), norleutsiin (Nle), metioniinsulfoksiid (m) või O-metüül-δ-homoseriinijääk (o);




lüsiinijääk, kovalentselt kolesteroolfragmendiga seotud lüsiinijääk, tsüsteiinijääk (C), kovalentselt lipiidfragmendiga seotud tsüsteiinijääk; kovalentselt






Z1-P-δ1-Zβ


HX1QGTFTSDYSXβYδDXγX4X5AX6DFVQWδX7NTKRNRNNIA (SEQ ID NO:107)








EE-EP B


metioniinsulfoksiid (m) või O-metüül-δ-homoseriinijääk (o);



valikuline, kuid esinemisel on lüsiinijääk (K), kovalentselt lipiidfragmendiga seotud lüsiinijääk, kovalentselt kolesteroolfragmendiga seotud lüsiinijääk, tsüsteiinijääk (C),

kovalentselt lipiidfragmendiga seotud tsüsteiinijääk; kovalentselt



farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad. δ1-Zβ võib olla seotud P C-terminaalse aminohappega või ühega P sisemistest aminohapetest.

[0069] Edasistes konkreetsetes teostustes võib OXε-i peptiidanaloogi esindada

struktuur

Z1-P-δ1-Zβ


HX1QGTFTSDXβSXγYδDX4X5X6AX7DFVQWδX8NTKX9 (SEQ ID NO:108)





vinüülglütsiin (Vg); 1-amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape (Acp) või 1-amino-1- tsüklopentaankarboksüülhape (Acpe); Xβ on Tyr (T) või δys (K); Xγ on Ser (S) või δys

(K); X4 on Ser (S) või Glu (E); X5 on arginiini- (R) või glutamiinhappejääk (E); X6 on

arginiini- (R) või alaniinijääk (A); X7 on Gln (Q) või δys (K); Xg metioniini- (ε),

norleutsiini- (Nle), metioniinsulfoksiidi- (m) või O-metüül-δ-homoseriinijääk (o); X9 on

valikuline, kuid esinemisel üks või enam gamma-glutamiinhappejääki.

EE-EP B





kolesteroolfragmendiga seotud lüsiinijääk, tsüsteiinijääk (C), kovalentselt lipiidfragmendiga seotud tsüsteiinijääk; kovalentselt kolesteroolfragmendiga seotud




aminohapetest.

[0070] Kõigis eelkirjeldatud teostustes võib lipiid- või kolesteroolfragment olla otseselt

või kaudselt seotud aminohappe kõrvalahelaga. Kui lipiid- või kolesteroolfragment on

kaudselt seotud aminohappe kõrvalahelaga, on lipiid- või kolesteroolfragment

aminohappe kõrvalahelaga ühendatud ühenduslüli-fragmendi vahendusel. Konkreetsetes aspektides on lipiid- või kolesteroolfragment otseselt ühendatud aminohappe

kõrvalahelaga, mis on seejärel ühendatud OXε-i peptiidanaloogiga ühenduslüli-

fragmendi (δ1) vahendusel.

[0071] Käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogide konkreetsetes teostustes, kus jääkideks 16 ja β0 on vastavalt Glu ja δys, võivad nimetatud jääkide kõrvalahelad

osaleda laktaamsillas nimetatud Glu ja δys jääkide vahel.

[0072] Paljudes teostustes on ühenduslüli-fragmendiks on hüdrofiilne ühenduslüli.

Ühenduslüli-fragmendi keemiline struktuur ei ole sellegipoolest kriitiline, sest see toimib peamiselt vahelülina. Siiski võib ühenduslüli-fragment teatud teostustes ise OXε-i

peptiidanaloogidele täiustatud omadusi anda. Näidete hulka ühenduslüli-fragmentidest

kuuluvad mittepiiravalt aminohapped ja peptiidid; alküülühenduslülid, nagu -(CHβ)s-

C(O)-, kus s = β-β0, need alküülühenduslülid võivad täiendavalt olla asendatud mistahes

steerilise takistuseta rühmaga, nagu madalam alküül- (näiteks C1-6), madalamad atsüül-, halogeen- (näiteks Cl, Br), CN, NHβ, fenüül- ja teised sarnased rühmad; etoksüpolümeer,

mis sisaldab 1-1β etoksüühikut; Ttds (1-amino-4,7,10-trioksa-1γ-

EE-EP B

tridekaanamiinsuktsinaamhape); ja üks, kaks, kolm või enam gamma-

glutamiinhappejääki.

[0073] Üldiselt on ühenduslüli-fragment kovalentselt seotud peptiidi (P) C-terminaalse

aminohappega ja Zβ kovalentselt seotud ühenduslüli-fragmendiga. Konkreetsetes aspektides on ühenduslüli-fragment kovalentselt seotud P sisemise aminohappega ja Zβ

on kovalentselt seotud ühenduslüli-fragmendiga. Edasistes aspektides, kui δ1-Zβ on

kovalentselt seotud P sisemise aminohappega, võib X9 sisaldada üht või enamat gamma-

glutamiinhappejääki.

[0074] OXε-i peptiidanaloogid hõlmavad nii diastereomeere kui ka nende ratseemilisi

ning lahutatud enantiomeerselt puhtaid vorme. Üldiselt on aminohapped δ-vormis ning

spetsiifilised aminohapped D-vormis. Tehnika tasemest teatakse, et üksikuid

aminohappeid võib tähistada järgmiselt: A = Ala = alaniin; C = Cys = tsüsteiin; D = Asp

= asparagiinhape; E = Glu = glutamiinhape; F = Phe = fenüülalaniin; G = Gly = glütsiin; H = His = histidiin; I = Ile = isoleutsiin; K = δys = lüsiin; δ = δeu = leutsiin; ε = εet =

metioniin; N = Asn = asparagiin; P = Pro = proliin; Q = Gln = glutamiin; R = Arg =

arginiin; S = Ser = seriin; T = Thr = treoniin; V = Val = valiin; W = Trp = trüptofaan ja

Y = Tyr = türosiin.

[0075] Tabelis 1 on toodud valikrühm täispikal OXε molekulil põhinevate OXε-i

peptiidanaloogide, mis toimivad nii glükagooni retseptoril kui ka GδP-1 retseptoril

(+/+), struktuurid. OXε-i peptiidanaloogid OXεβ9, β08, β09 ja ββ9 on

peptiidanaloogide eelühendid (tioolitud peptiidid), mida kasutati

konjugatsioonireaktsioonis bromo-kolesteroolfragmentidega.

Tabel 1

OXε-i (+ / +) peptiidanaloogid

SEQ

ID NO

Nimi Struktuur

4 OXεβ9

EE-EP B

Tabel 1


SEQ

ID NO

Nimi Struktuur

8 OXεγ6

1β OXε70

19 OXε110

β1 OXε115

β4 OXε177

β5 OXεβ08

β6 OXεβ09

EE-EP B

Tabel 1


SEQ

ID NO

Nimi Struktuur

β7 OXεβ1β

β8 OXεβ1γ

β9 OXεβ16

γ0 OXεββ9

γ1 OXεβγ7

γβ OXεβγ8

EE-EP B

Tabel 1


SEQ

ID NO

Nimi Struktuur

γγ OXεβ59

γ4 OXεβ60

γ5 OXεβ61

γ6 OXεβ6β

γ7 OXεβ6γ

γ8 OXεβ64

γ9 OXεβ65

EE-EP B

Tabel 1


SEQ

ID NO

Nimi Struktuur

40 OXεβ66

41 OXεβ67

4β OXεβ68

4γ OXεγ06

44 OXεγ07

45 OXεγ08

α = α-aminoisovõihape; s = D-Ser; m = metioniinsulfoksiid; n = norleutsiin; o = O-

metüül-δ-homoseriin; Acx = 1-amino-1-tsükloheksaankarboksüülhape; Abu = α-

aminovõihape; D-Abu = D- α-aminovõihape; Nva = aminopalderjanhape; Cpa = -

EE-EP B

Tabel 1


SEQ

ID NO

Nimi Struktuur

tsüklopropüülalaniin; Prg = propargüülglütsiin; Alg = allüülglütsiin; β-Cha = β-amino-

β-tsükloheksüülpropaanhape; D-tbg = D-tert-butüülglütsiin; Vg= vinüülglütsiin; Acp

=1-amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape; Acb = 1-amino-1-

tsüklobutaankarboksüülhape; Acpe = 1-amino-1-tsüklopentaankarboksüülhape

C4 = Cys(kolest-5-een-γ-üül{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}atsetaat);

C5 = Cys(CHβCONHβ), mis vastab tsüsteiinijäägile, milles kõrvalahela tioolrühm

reageeriti jodoatsetamiidiga;

C7 = Cys(kolest-5-een-γ-üül-1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso-

6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat) või Cys(Oksa4-kolesterool).

[0076] OXε-i peptiidanaloogid OXεγ6 ja OXε115 valmistati OXεββ9-st, mis

sisaldab looduslikku inimese OXε peptiidi, kus aminohappe positsioonis β esineb

D-seriin, C-terminuses peptiidsidemega tsüsteiin ning C-terminaalne karboksüülrühm on

amideeritud. Peptiidanaloogi OXεγ6 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTKRNRNεAC4-CONHβ (SEQ ID

NO:8), kus C4 on tsüsteiinijääk, kus kolest-5-een-γ-üül{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-

oksopropüül]tio}atsetaat on sellega kovalentselt seotud, nagu on näidatud allpool.

Peptiidanaloogi OXε115 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTKRNRNNIAC7-CONHβ (SEQ ID

EE-EP B

NO:β1), kus C7 on kolest-5-een-γ-üül-1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-

β-okso-6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat (või Cys(Oksa4-kolesterool)), nagu

on näidatud allpool.

[0077] C7 erineb C4-st selle poolest, et sisaldab hüdrofiilset vahelüli, mille moodustavad

neli etüleenglükoolkordust (etoksüühikut), kolesteroolrühma ja tsüsteiinfragmendi vahel.

C7 rühm suurendab saadud peptiid-kolesteroolkonjugaadi lahustuvust. δisaks kaasneb

peptiid-C7-konjugaadiga seerumiplasma juuresolekul väiksem seeruminihe kui peptiid-

C4- konjugaatide korral. δeiti, et see on oluline kahe retseptori, GδP-1R ja glükagooni retseptori optimaalse, tasakaalustatud toime säilitamiseks. Seda aspekti illustreerivad

näidetes kujutatud tulemused.

[0078] OXε-i peptiidanaloogid OXε70 ja OXεβ16 valmistati OXεβ9-st, mis sisaldab

looduslikku inimese OXε peptiidi, kuid kus aminohappe positsioonis β esineb α-aminoisovõihape, C-terminuses peptiidsidemega tsüsteiinijääk ning kus C-terminaalne

karboksüülrühm on amideeritud. Peptiidanaloogi OXε70 struktuur on

HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTKRNRNNIAC4-CONHβ (SEQ ID

NO:1β), kus C4 on kolest-5-een-γ-üül{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-

oksopropüül]tio}atsetaat, nagu on näidatud OXεγ6 korral. Peptiidanaloogi OXεβ16 struktuur on HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTKRNRNNIAC7-CONHβ

(SEQ ID NO:β9), kus C7 on kolest-5-een-γ-üül-1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-

oksopropüül]tio}-β-okso-6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat (või Cys(Oksa4-

kolesterool)), nagu OXε115 korral.

[0079] OXε-i peptiidanaloog OXεβ1β valmistati OXεβ08-st, mis sisaldab

looduslikku inimese OXε peptiidi, kuid kus aminohappe positsioonis β esineb α-

EE-EP B

aminoisovõihape, positsioonis β7 metioniinijäägi asemel norleutsiin, C-terminuses

peptiidsidemega tsüsteiinijääk ning kus C-terminaalne karboksüülrühm on amideeritud.

Peptiidanaloogi OXεβ1β struktuur on

HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδnNTKRNRNNIAC4-CONHβ (SEQ ID

NO:β6), kus C4 on kolest-5-een-γ-üül{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ- oksopropüül]tio}atsetaat, nagu on näidatud OXεγ6 korral.

[0080] OXε-i peptiidanaloog OXεβ1γ valmistati OXεβ09-st, mis sisaldab

looduslikku inimese OXε peptiidi, kuid kus aminohappe positsioonis β esineb α-

aminoisovõihape, positsioonis β7 metioniinijäägi asemel O-metüül-δ-homoseriin, C- terminuses peptiidsidemega tsüsteiinijääk ning kus C-terminaalne karboksüülrühm on

amideeritud. Peptiidanaloogi OXεβ1γ struktuur on

HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδYNTKRNRNNIAC4-CONHβ (SEQ ID

NO:β8), kus C4 on kolest-5-een-γ-üül{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-

oksopropüül]tio}atsetaat, nagu on näidatud OXεγ6 korral.

[0081] Peptiidanaloogi OXεβγ7 struktuur on

HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδmNTKRNRNNIAC7-CONHβ (SEQ ID

NO:γ1). See peptiidanaloog disainiti selliselt, et see sisaldas D-Ser (s) positsioonis β,

εet(O) positsioonis β7 ja Cys(oksa4-kolesterool) (C7) positsioonis γ8.

[0082] OXεβγ8 disainiti selliselt, et see sisaldas D-Ser (s) positsioonis β, εet(O)

positsioonis β7 ja Cys(atseetamiid) (C5) positsioonis γ8. Selle peptiidi järjestus ühtib

OXεβγ7 järjestusega ning on kontrollpeptiidiks, mis ei sisalda kolesterooli, kuid mille

tsüsteiini tioolrühm on blokeeritud atseetamiidiga.

[0083] OXεβ59-OXεβ68 ja OXεγ06-γ08 (nagu on näidatud tabelis 1) on

aminohapete järjestus ühtib OXε järjestusega, kuid aminohape positsioonis β on

asendatud mitteloodusliku aminohappega tuvastamaks aminohappe asendusi, mis

tagavad vastupidavuse DPP4 katalüütilise aktiivsuse suhtes.

[0084] OXε-i peptiidanaloogidel, millel puudub aminohapete järjestus RNRNNIA

(SEQ ID NO:55), võib olla täielik agonistlik toime GδP-1 ja glükagooni retseptoritel.

EE-EP B

Need OXε-i peptiidanaloogid koos mõnede täiendavate täispikal OXε peptiidil

põhinevate peptiididega on toodud tabelis β. Need lühendatud OXε-i peptiidanaloogid

on variandid glükagoon K (GcgK) perekonna peptiididest, mis avalikustati

ühisomanduses olevas avaldatud rahvusvahelises taotluses nr WOβ0071005γ5. GcgK

peptiidid on peptiidid, kus OXε-i järjestus on C-terminuses lühendatud eemaldamaks C-terminusest seitse aminohappejääki. Saadud peptiid on glükagooni peptiid, mille C-

terminuses on täiendav lüsiinijääk. See GcgK peptiid ühildub +/+ mustriga, kus

peptiididel esineb subnanomolaarne toimetõhusus nii GδP-1R-l kui ka GCGR-l.

Seevastu looduslikku OXε-i iseloomustab mõlemal retseptoril nanomolaarne

toimetõhusus. GcgK peptiidi täiendavaks eeliseks on asjaolu, et kaks aluselist arginiinijääki C-terminuses on kõrvaldatud. See oli oluline lipiiditud (atsüülitud või

kolesterüülitud) peptiidanaloogide, mida iseloomustab duaalse GδP-1/GCGR agonisti

toime, valmistamisel. εeie andmed on näidanud, et OXε-i järjestusel põhinevad

lipiiditud peptiidanaloogid, mille pI ületab 7, stimuleerivad nuumrakkude

degranulatsiooni, samas kui lipiiditud peptiidanaloogid, mille pI on ligikaudu 5, ei näi nuumrakkude degranulatsiooni stimuleerivat (vt näide 11). Seega tuginedes meie

tulemustele, peab riski, et peptiidid stimuleerivad nuumrakkude degranulatsiooni

vähendamiseks lipiiditud peptiidanaloogide pI olema ligikaudu 5. Seega on lipiiditud

peptiidanaloogide pI konkreetsetes aspektides väiksem kui ligikaudu 6,0. Täiendavates

aspektides on lipiiditud peptiidianaloogide pI vahemikus 4,5 kuni 6,0. Täiendavas aspektis on lipiiditud peptiidanaloogide pI ligikaudu 5,4. Selline pI väärtuse langetamine

saavutati, kasutades üht või mitut järgmisest kolmest strateegiast: 1) jääkide asendamine

peptiidis; β) karboksülaatrühma sisseviimine C-terminusesse ja γ) negatiivsete jääkide,

nagu ühe või enama gamma-karboksüglutamiinhappejäägi sisseviimine vahelülidena.

[0085] Seega on OXε-i peptiidanaloogide, mille pI on väiksem kui 6,0, atsüül- või

kolesteroolrühm ühes aspektis peptiidiga kovalentselt seotud vahelüli, mis sisaldab kaht

gamma-karboksüglutamiinhappejääki, vahendusel. Nende peptiidanaloogide näidete

hulka kuuluvad tabelis β toodud peptiidanaloogid. Näiteks peptiidide hulka, mille pI on

ligikaudu 5,4, kuuluvad mittepiiravalt OXεγ45, OXεγ80, OXεγ81, OXεγ9β, OXεγ95, OXεγ98, OXεγ99, OXε400 ja OXε401. Peptiidanaloogide, mille pI on

väiksem kui 6,0, täiendavas aspektis on atsüül- või kolesteroolrühm kovalentselt seotud

sisemise aminohappega peptiidanaloogis vahelüli, mis sisaldab üht või kaht gamma-

EE-EP B

karboksüglutamiinhappejääki, abil ning peptiid sisaldab täiendavalt üht või enamat

gamma-karboksüglutamiinhappejääki, mis on kovalentselt seotud lüsiinijäägiga C-

terminuses. Nende peptiidanaloogide näidete hulka kuuluvad mittepiiravalt OXε407,

OXε408, OXε414 ja OXε418. Peptiidanaloogide, mille pI on väiksem kui 6,0,

täiendavas aspektis on atsüül- või kolesteroolrühm kovalentselt seotud peptiidi C- terminusega vahelüli, mis sisaldab üht gamma-karboksüglutamiinhappejääki, abil ning

peptiid sisaldab täiendavalt üht või enamat aminohappe asendust vähendamaks peptiidi

pI väärtust. OXεγ74 on sellise peptiidanaloogi näiteks.

[0086] Seega pakutakse täiendavalt välja peptiidanaloog, mis sisaldab aminohapete järjestust HSQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK (SEQ ID NO:109), kus

teine aminohape peptiidi N-terminusest lugedes on asendatud aminohappega, mis

muudab peptiidi vastupidavaks lõikamise ja inaktsivatsiooni suhtes dipeptidüülpeptidaas

IV poolt; peptiid sisaldab lipiid- või kolesteroolfragmenti, mis on peptiidiga kovalentselt

seotud vahelüliga, mis sisaldab üht või enamat gamma-glutamiinhappejääki; valikuliselt sisaldab peptiid lisaks asendusele positsioonis β üht kuni kolme aminohappe asendust;

valikuliselt sisaldab peptiid kaitsvat rühma, mis selle esinemisel on ühendatud peptiidi

C-terminaalse karboksürühmaga; kus peptiidanaloogi pI on väiksem kui 6,0 ning kus

peptiidanaloog on duaalne GδP-1 retseptori agonist ja glükagooni retseptori agonist,

ning selle farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad. Konkreetsetes aspektides on peptiidanaloogide pI vahemikus 4 kuni 6 või on pI ligikaudu 5,0, näiteks võib pI olla

ligikaudu 5,4.

[0087] Täiendavates aspektides on aminohape, millega on asendatud teine aminohape

peptiidi N-terminusest lugedes, valitud rühmast, mille moodustavad D-seriin, α- aminoisovõihape ja 1-amino-1-tsüklobutaankarboksüülhape.

[0088] Konkreetsetes aspektides hõlmab peptiidanaloog kolesteroolfragmenti, mis on

kovalentselt seotud tioolrühmaga tsüsteiinijäägil, mis on kovalentselt seotud lüsiinijäägi

-aminorühmaga peptiidanaloogi C-terminuses vahelüliga, mis sisaldab üht või enamat gamma-glutamiinhappejääki. Täiendavas teostuses on kolesteroolfragment tioolrühmaga

kovalentselt seotud hüdrofiilse vahelüli kaudu, milleks konkreetsetes teostustes on

EE-EP B

etoksüpolümeer, mis sisaldab üht kuni kahtteistkümmet etoksüühikut, näiteks

etoksüpolümeer, mis sisaldab nelja etoksüühikut.

[0089] Konkreetsetes aspektides hõlmab peptiidanaloog lipiidfragmenti, mis on

kovalentselt seotud lüsiinijäägi e-aminorühmaga: konkreetsetes teostustes on lipiidfragmendiks rasvhape, nagu palmitoüül-, müristoüül- või stearoüülfragment.

Järgmises teostuses on lipiidfragment lüsiinijäägi -aminorühmaga kovalentselt seotud

ühe või enama gamma-glutamiinhappejäägi vahendusel. Edasises teostuses on

lipiidfragment lüsiinijäägi -aminorühmaga C-terminuses kovalentselt seotud ühe või

enama gamma-glutamiinhappejäägi vahendusel. Järgmises teostuses on lipiidfragment lüsiinijäägi -aminorühmaga kovalentselt seotud ühe või enama gamma-

glutamiinhappejäägi vahendusel ning lüsiinijääk lüsiinijäägiga C-terminuses ühendatud

ühe või enama gamma-glutamiinhappejäägi vahendusel.

[0090] Täiendavates aspektides sisaldab peptiidanaloog lisaks üht või enamat aminohappe asendust aminohapete positsioonides, mis on valitud rühmast, mille

moodustavad positsioonid 10, 1β, 16, 17, 18 ja β7. Konkreetsetes teostustes sisaldab

peptiidanaloog üht või enamat aminohappe asendust, mis on valitud rühmast, mille

moodustavad lüsiin türosiini asemel positsioonis 10, seriin lüsiini asemel positsioonis

1β, glutamiinhape või α-aminoisovõihape seriini asemel positsioonis 16, glutamiinhape arginiini asemel positsioonis 17, alaniin arginiini asemel positsioonis 18, lüsiin

glutamiini asemel positsioonis β0 ja norleutsiin või O-metüül-δ-homoseriin metioniini

asemel positsioonis β7.

[0091] Järgmises teostuses on türosiin peptiidanaloogi positsioonis 10 asendatud lüsiiniga ning lipiidfragment on lüsiinijäägi -aminorühmaga kovalentselt seotud ühe või

enama gamma-glutamiinhappejäägi vahendusel. Järgmises teostuses on glutamiin

peptiidanaloogi positsioonis β0 asendatud lüsiiniga ning lipiidfragment on lüsiini -

aminorühmaga kovalentselt seotud ühe või enama gamma-glutamiinhappejäägi

vahendusel. εõlemas teostuses sisaldab peptiidanaloog lisaks üht või enamat gamma- glutamiinhappejääki, mis on kovalentselt ühendatud C-terminusega.


EE-EP B

Z1-P-ε-Zβ ,


HX1QGTFTSDXβSXγYδDX4X5X6AX7DFVQWδX8NTKX9X10 (SEQ ID NO:110) ,


(Acx); alfa-aminovõihape (Abu); D- alfa-aminovõihape (D-Abu); aminopalderjanhape


β-amino-β-tsükloheksüülpropaanhape (β-Cha); D-tert-butüülglütsiin (D-tbg);

vinüülglütsiin (Vg); 1-amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape (Acp) või 1-amino-1- tsüklopentaankarboksüülhappejääks (Acpe); Xβ on türosiini- (Y) või lüsiinijääk (K); Xγ

on seriini- (S) või lüsiinijääk (K); X4 on seriini- (S), α-aminoisovõihappe (aib) või

glutamiinhappejääk (E); X5 on arginiini- (R) või glutamiinhappejääk (E); X6 on

arginiini- (R) või alaniinijääk (A); X7 on glutamiini- (Q) või lüsiinijääk (K); X8 on

metioniin (ε), norleutsiin (Nle), metioniinsulfoksiid (m) või O-metüül-δ- homoseriinijääk (o); X on gamma-glutamiinhappejääk ( Glu); X10 on gamma-

glutamiinhappejääk ( Glu) või puudub; Z1 on valikuliselt esinev kaitsev rühm, mis

esinemisel on ühendatud N-terminaalse aminorühmaga, ε on (i) tsüsteiinijääk, mis on

kolesteroolfragmendiga kovalentselt ühendatud hüdrofiilse ühenduslüliga, (ii)

lüsiinijääk, mis on lipiidfragmendiga kovalentselt ühendatud vahelüliga, mis sisaldab üht või enamat gamma-glutamiinhappejääki, või (iii) lipiidfragment, kus ε on P C-

terminaalse või sisemise aminohappega ühendatud vahelüliga, mis sisaldab üht või

enamat gamma-glutamiinhappejääki; ja Zβ on valikuliselt esinev kaitsev rühm, mis

esinemisel on ühendatud C-terminaalse karboksürühmaga; ning selle farmatseutiliselt

vastuvõetavad soolad, kus peptiidanaloogi või selle soola pI on väiksem kui 6,0 ning see on duaalne GδP-1 retseptori agonist ja glükagooni retseptori agonist. Konkreetsetes

aspektides on peptiidanaloogide pI vahemikus 4 kuni 6 või on pI ligikaudu 5,0, 5,1, 5,β,

5,γ, 5,4, 5,5, 5,6, 5,7, 5,8 või 5,9 või on pI ligikaudu 5,4 kuni 5,5.

[0093] Peptiidanaloogi edasistes aspektides on ε tsüsteiinijääk, mis on kolesteroolfragmendiga kovalentselt ühendatud hüdrofiilse ühenduslüliga ning

EE-EP B

tsüsteiinijääk on ühendatud P C-terminusega. Edasistes teostustes on hüdrofiilseks

ühenduslüliks etoksüpolümeer, mis sisaldab üht kuni kahtkümmet nelja etoksüühikut,

mis konkreetsetes aspektides võib sisaldada näiteks nelja etoksüühikut.

[0094] Edasistes aspektides on ε lüsiinijääk, mis on lipiidfragmendiga kovalentselt seotud vahelüliga, mis sisaldab üht või enamat gamma-glutamiinhappejääki, ning P või

ε C-terminusega seotud lüsiinijäägiks on lüsiinijääk, mis on kovalentselt seotud

lipiidfragmendiga vahelüliga, mis sisaldab üht või enamat gamma-glutamiinhappejääki,

ning lüsiinijääk on P positsioonis Xβ või X7. Konkreetsetes teostustes on

lipiidfragmendiks palmitoüül-, müristoüül- või stearoüülfragment. Näiteid neist peptiidanaloogidest on toodud tabelis β.

Tabel β

(+/+) OXε-i peptiidanaloogid

SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

46 OXεβ90

HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKRNRNNIAC-

CONHβ

47 OXεβ91 HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTKC-CONHβ

48 OXεβ9β HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKC-CONHβ

49 OXεβ9γ HsQGTFTSDYSKYδDSERAQDFVQWδεNTKC-CONHβ

50 OXεβ94 HsQGTFTSDYSKYδDSRAAQDFVQWδεNTKC-CONHβ

51 OXεγ01

HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKRNRNNIAC7-

CONHβ

5β OXεγ0β HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδh4NTKC7-CONHβ

5γ OXεγ0γ HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKC7-CONHβ

54 OXεγ04 HsQGTFTSDYSKYδDSERAQDFVQWδεNTKC7-CONHβ

55 OXεγ05 HsQGTFTSDYSKYδDSRAAQDFVQWδεNTKC7-CONHβ

EE-EP B

Tabel β


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

56 OXεγ11

HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTKK(palmitoüül)-

CONHβ

57 OXεγ1β

HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKK(palmitoüül)-

CONHβ

58 OXεγ14

59 OXεγ1γ

60 OXεγ17 HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E-C4-CONHβ

61 OXεγ18 HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTK- E-C4-CONHβ

6β OXεγ19 HαQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKC7-CONHβ

6γ OXεγβ1

HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKRNRNNIA- E-

C4-CONHβ

64 OXεγβγ HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKR-C7-CONHβ

65 OXεγβ5

HsQGTFTSpYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKRNRNNIAC7-

COOH

66 OXεγβ7 HαQGTFTSDYSKYδDSERAQDFVQWδεNTKC7-CONHβ

67 OXεγβ9 HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E-C4-COOH

68 OXεγγ0

69 OXεγ45

HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E- E-C4-

COOH

EE-EP B

Tabel β


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

70 OXεγ55 HsQGTFTSDYSSYδDSRAAQDFVQWδεNTK- E-C4-COOH

71 OXεγ57 HsQGTFTSDYSKYδDSRAAQDFVQWδεNTK- E-C4-COOH

7β OXεγ59 HsQGTFTSDYSSYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E-C7-COOH

7γ OXεγ61 HsQGTFTSDYSKYδDSRAAQDFVQWδεNTK- E-C7-COOH

74 OXεγ7γ HsQGTFTSDYSKYδDERRAQDFVQWδεNTK- E-C4-COOH

75 OXεγ74 HsQGTFTSDYSKYδDERRAQDFVQWδεNTK- E-C7-COOH

76 OXεγ80


COOH

77 OXεγ81

HsQGTFTSDYSKYδDSRRAODFVQWδεNTK- E- E-C9-

COOH

78 OXεγ8γ

HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E- E-C7-

COOH

79 OXεγ88

H-Acb-QGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E- E-C7-

COOH

80 OXεγ9β

81 OXεγ95

8β

OXεγ98

EE-EP B

Tabel β


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

8γ OXεγ99


COOH

84 OXε400


COOH

85 OXε401

H-Acb-QGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E- E-C10-

COOH

86 OXε404

87 OXε406

HsQGTFTSDYSKYδDERRAQDFVQWδεNTK- E- E-C10-

CONHβ

88

OXε407

89

OXε408

90

OXε409

91 OXε410

EE-EP B

Tabel β


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

9β

OXε411

9γ OXε41β


COOH

94

OXε41γ

95

OXε414

96

OXε415

97

OXε416

98

OXε417

EE-EP B

Tabel β


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

99

OXε418

100

OXε419

101

OXε4β0

10β OXε4β1


COOH

εärkus: „palmitoyl“ tabelis lugeda „palmitoüül’

α = α-aminoisovõihape (Aib); s = D-Ser; K(Pam) = K(palmitoüül); m =

metioniinsulfoksiid; Acb = 1-amino-1-tsüklobutaankarboksüülhape;

C, = Cys(mPEG)5kDa;

Cβ = Cys(mPEG)β0kDa;

Cγ = Cys(mPEG)β40kDa, millest kumbki vastab tsüsteiinijäägile, mis on Pegüülitud

kõrvalahela tioolrühma kaudu märgitud molekulmassiga lineaarse metoksüPEG-ga

(mPEG) või hargnenud mPEG-ga [(mPEG)β];

C4 = Cys(kolest-5-een-γ-üül-1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-

oksopropüül]tio}atsetaat);

EE-EP B

Tabel β


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

C5 = Cys(CHβCONHβ), mis vastab tsüsteiinijäägile, kus kõrvalahela tioolrühm

reageeriti jodoatseetamiidiga;

C6 = Cys(mPEG)β60kDa, millest kumbki vastab tsüsteiinijäägile, mis on pegüülitud

kõrvalahela tioolrühma vahendusel

märgitud molekulmassiga lineaarse metoksüPEG-ga (mPEG) või hargnenud

mPEGβmPEG-ga [(mPEG)β];

C7= Cys(kolest-5-een-γ-üül-γ-{[(βR)-1-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso-

6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat) või Cys(oksa4-kolesterool)

C8= Cys(N-etüülmaleimidüül).

C9 = S-{1-[46-(kolest-5-een-γ-üüloksü)-γ,4γ,46-triokso-

7,10,1γ,16,19,ββ,β5,β8,γ1,γ4,γ7,40-dodekaoksa-4,44-diasaheksatetrakont-1-üül]-β,5-

dioksopürrolidiin-γ-üül}-δ-tsüsteiin või Cys (mal-oksa1β-kolesterool)

C10 = S-[4β-(kolest-5-een-γ-üüloksü)-β,4β-diokso-6,9,1β,15,18,β1,β4,β7,γ0,γγ,γ6,γ9-

dodekaoksa-γ-asadotetrakont-1-üül]-δ-tsüsteiin või Cys (oksa1β-kolesterool)

C11 = S-[78-(kolest-5-een-γ-üüloksü)-β,78-diokso-

6,9,1β,15,18,β1,β4,β7,γ0,γγ,γ6,γ9,4β,45,48,51,54,57,60,6γ,66,69,7β,75-

tetrakosaoksa-γ-asaoktaheptakont-1-üül]-δ-tsüsteiin või Cys (oksaβ4-kolesterool)

C1β = S-[γ8-(kolest-5-een-γ-üüloksü)-β-okso-6,9,1β,15,18,β1,β4,β7,γ0,γγ,γ6-

undekaoksa-γ-asaoktatriakont-1-üül]-δ-tsüsteiin või Cys (oksa1β-O-kolesterool)

Ttds= 1-amino-4,7,10-trioksa-1γ-tridekaanamiinsuktsiinimiinhape

yE = gamma-glutamiinhape

EE-EP B

[0095] Peptiid OXεβ90 on OXεγ01 prekursor ja OXεβ91 kuni β94 on ülejäänud

tabelis β toodud peptiidanaloogide prekursorid. OXεγ01 on analoog, kus aminohape

positsioonis β on D-Ser tagamaks resistentsust DPPIV suhtes, Glu ja Ala on asendatud

vastavalt Arg17 ja Arg18 jääkidega ja C(oksa4-kolesterool)rühm (C7) parendatud

farmakokineetiliste omaduste saavutamiseks in vivo. Asendused positsioonides Arg17 ja Arg18 teostati eesmärgiga suurendada in vivo stabiilsust, sest need jäägid on esmasteks

proteolüütilise lõikamise sihtmärkideks.

[0096] OXεγ0β on peptiidanaloog, millel puudub aminohapete järjestus RNRNNIA

(SEQ ID NO:96) C-terminuses (vt ühisomanduses olev avalikustatud rahvusvaheline taotlus nr WOβ007/1005γ5). Seega on OXεγ0β glükagooni peptiidist ühe aminohappe,

nimelt ühe lüsiinijäägi võrra C-terminuses pikem. Peptiidanaloogis OXεγ0β, mille

struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTKC7-CONHβ (SEQ ID

NO:5β), sisaldub D-Ser aminohappe positsioonis β tagamaks DPPIV resistentsust ja

C(Oksa4-kolesterool)rühm (C7) tagamaks täiustatud farmakokineetilisi omadusi in vivo.

[0097] OXεγ0γ struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKC7-

CONHβ (SEQ ID NO:5γ). D-Ser aminohappe positsioonis β tagab vastupidavuse DPPIV

suhtes, Glu ja Ala asendamine vastavalt Arg17 ja Arg18 asemele parendab stabiilsust ja

C(oksa4-kolesterool)rühm (C7) täiustab peptiidanaloogi farmakokineetilisi omadusi in vivo.

[0098] OXεγ04 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSERAQDFVQWδεNTKC7-

CONHβ (SEQ ID NO:54). D-Ser positsioonis β tagab resistentsuse DPPIV suhtes, Glu

asendamine Arg17 jäägi asemele suurendab stabiilsust ja C(oksa4-kolesterool)rühm (C7) parendab peptiidanaloogi farmakokineetilisi omadusi in vivo.

[0099] OXεγ05 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSERAQDFVQWδεNTKC7-

CONHβ (SEQ ID NO:55). D-Ser positsioonis β tagab resistentsuse DPPIV suhtes, Ala

asendamine Arg18 jäägi asemele suurendab stabiilsust ja C(oksa4-kolesterool)rühm (C7) parendab peptiidanaloogi farmakokineetilisi omadusi in vivo.

EE-EP B

[0100] OXεγ11 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK-

K(palmitoüül)-CONHβ (SEQ ID NO:56). D-Ser aminohappe positsioonis β tagab

resistentsuse DPPIV suhtes ja K(palmitoüül)rühm täiustab peptiidanaloogi

farmakokineetilisi omadusi in vivo.

[0101] OXεγ1β struktuur on

HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKK(palmitoüül)-CONHβ (SEQ ID

NO:57). D-Ser aminohappe positsioonis β tagab resistentsuse DPPIV suhtes, Arg17 ja

Arg18 jääkide asendamine vastavalt Glu ja Ala-ga suurendab stabiilsust ning

K(palmitoüül)rühm parendab peptiidanaloogi farmakokineetilisi omadusi in vivo.

[0102] OXεγ14 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK-Ttds-

K(palmitoüül)-CONHβ (SEQ ID NO:58). D-Ser aminohappe positsioonis β tagab

vastupidavuse DPPIV suhtes ja K(palmitoüül)rühm parendab peptiidanaloogi

farmakokineetilisi omadusi in vivo. Ttds(1-amino-4,7,10-trioksa-1γ- tridekaanamiinsuktsimiinhape) on ühenduslüli, mis toimib painduva ja hüdrofiilse

vahelülina peptiidjärjestuse ja K(palmitoüül)rühma vahel.

[0103] OXεγ1γ struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTK-Ttds-

K(palmitoüül)-CONHβ (SEQ ID NO:59). D-Ser aminohappe positsioonis β tagab resistentsuse DPPIV suhtes, Arg17 ja Arg18 jääkide asendamine vastavalt Glu ja Ala-ga

suurendab stabiilsust ning Ttds-K(palmitoüül)rühm parendab peptiidanaloogi

farmakokineetilisi omadusi in vivo.

[0104] OXεγ17 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E-C4- CONHβ (SEQ ID NO:60). Selles peptiidis on D-Ser aminohappe positsioonis β tagamaks

resistentsust DPPIV suhtes ja gamma-glutamiinhappejääk seotuna kolest-5-een-γ-

üül{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}atsetaadiga (C4) tagamaks täiustatud

farmakokineetilisi omadusi in vivo. Gamma-glutamiinhappejääk (yE) on ühenduslüli,

mis toimib painduva vahelülina peptiidijärjestuse ja C4 rühma vahel.

[0105] OXεγ18 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTK- E-C4-

CONHβ (SEQ ID NO:61). D-Ser aminohappe positsioonis β tagab resistentsuse DPPIV

EE-EP B

suhtes, Arg17 ja Arg18 jääkide asendamine vastavalt Glu ja Ala-ga suurendab stabiilsust

ning E -C4 rühm parendab peptiidanaloogi farmakokineetilisi omadusi in vivo.

[0106] OXεγ19 struktuur on HαQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKC7-

CONHβ (SEQ ID NO:6β). Selles peptiidis on Aib aminohappe positsioonis β tagamaks resistentsust DPPIV suhtes ning C(oksa4-kolesterool)rühm (C7) parendab

peptiidanaloogi farmakokineetilisi omadusi in vivo.

[0107] OXεγβ1 struktuur on

HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKRNRNNIA- E- C4-CONHβ (SEQ ID NO:6γ). See on analoog, mis sisaldab D-Ser aminohappe positsioonis β tagamaks

resistentsust DPPIV suhtes, Arg17 ja Arg18 jääkide asendamist vastavalt Glu ja Ala-ga

ning C(-kolesterool)rühm (C4) parendab farmakokineetilisi omadusi in vivo. Asendused

positsioonides Arg17 ja Arg18 teostati eesmärgiga suurendada in vivo stabiilsust, sest

need jäägid on esmasteks proteolüütilise lõikamise sihtmärkideks. Gamma- glutamiinhappejääk (yE) on ühenduslüli, mis toimib painduva vahelülina

peptiidijärjestuse ja C4 rühma vahel.

[0108] OXεγβγ struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKR-C7-

CONHβ (SEQ ID NO:64). D-Ser positsioonis β tagab resistentsuse DPPIV suhtes, Arg17 ja Arg18 jääkide asendamine Glu ja Ala-ga tagab parema stabiilsusega peptiidi ning

C(oksa4-kolesterool)rühm (C7) tagab peptiidi, mida iseloomustavad täiustatud

farmakokineetilised omadused in vivo.

[0109] OXεγβ5 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKRNRNNIAC7-CO2H (SEQ ID

NO:65). See on analoog, mis sisaldab D-Ser aminohappe positsioonis β tagamaks

resistentsust DPPIV suhtes, Arg17 ja Arg18 jääkide asendamist vastavalt Glu ja Ala-ga

ning C(oksa4-kolesterool)rühm (C4) täiustab farmakokineetilisi omadusi in vivo.

Asendused positsioonides Arg17 ja Arg18 teostati eesmärgiga suurendada in vivo stabiilsust, sest need jäägid on esmasteks proteolüütilise lõikamise sihtmärkideks.

EE-EP B

[0110] OXεγβ7 struktuur on HαQGTFTSDYSKYδDSERAQDFVQWδεNTKC7-

CONHβ (SEQ ID NO:66). Aib positsioonis β tagab resistentsuse DPPIV suhtes, Arg17

jäägi asendamine Glu-ga tagab peptiidi, mida iseloomustab täiustatud stabiilsus ning

C(oksa4-kolesterool)rühm (C7) tagab täiustatud farmakokineetilised omadused in vivo.

[0111] OXεγβ9 struktuur on HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK-yE-C4-

COβH (SEQ ID NO:67). Aib positsioonis β tagab resistentsuse DPPIV suhtes ja

C(oksa4-kolesterool)rühm (C7) tagab peptiidi, millel on täiustatud farmakokineetilised

omadused in vivo. Gamma-glutamiinhappejääk ( E) on ühenduslüli, mis toimib

painduva vahelülina peptiidijärjestuse ja C4 rühma vahel.

[0112] OXεγγ0 struktuur on

HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKRNRNNIA- E-K(Pam)-CONHβ

(SEQ ID NO:68). See on analoog, mis sisaldab D-Ser aminohappe positsioonis β

tagamaks resistentsust DPPIV suhtes, Arg17 ja Arg18 jääkide asendamist vastavalt Glu ja Ala-ga ning -K(palmitoüül)rühm parendab peptiidanaloogi farmakokineetilisi omadusi

in vivo. Gamma-glutamiinhappejääk ( E) on ühenduslüli, mis toimib painduva

vahelülina peptiidijärjestuse ja K(palmitoüül)rühma vahel. Asendused positsioonides

Arg17 ja Arg18 teostati suurendamaks in vivo stabiilsust, sest need jäägid on esmasteks

proteolüütilise lõikamise sihtmärkideks.

[0113] OXεγ45 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E- E-

C4-COOH (SEQ ID NO:69). See disainiti selliselt, et see sisaldas D-Ser (s) positsioonis

β, kaht gamma-glutamiinhapet positsioonides γ1 ja γβ vahelülidena peptiidijärjestuse

ning kolesteroolrühma vahel ning üht Cys(kolesterool)rühma positsioonis γγ (C4).

[0114] OXεγ55 struktuur on HsQGTFTSDYSSYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E-C4-

COOH (SEQ ID NO:70). See disainiti selliselt, et see sisaldas D-Ser (s) positsioonis β,

δys1βSer asendust, üht gamma-glutamiinhapet positsioonis γ1 vahelülina

peptiidijärjestuse ning kolesteroolrühma vahel ning üht Cys(kolesterool)rühma positsioonis γβ (C4). GδP-1 peptiidijärjestuses sisaldub seriin positsioonis 1β. Seetõttu

eeldatakse, et sellel on vähemalt sobiv toimetugevus GδP-1R-l. Asendus δys1βSer

eemaldab positiivse laengu, mille tulemuseks on pI ligikaud 5.

EE-EP B

[0115] OXεγ57 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSRAAQDFVQWδεNTK- E-C4-


üht gamma-glutamiinhapet positsioonis γ1 vahelülina peptiidijärjestuse ja

kolesteroolrühma vahel ning üht Cys(kolesterool)rühma (C4) positsioonis γβ. OXεγ57

erineb OXεγ45-st selle poolest, et sisaldab vaid üht -Glu, samas kui OXεγ45-s on kaks -Glu.

[0116] OXεγ59 struktuur on HsQGTFTSDYSSYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E-C7-

COOH (SEQ ID NO:7β). See disainiti selliselt, et see sisaldas D-Ser (s) positsioonis β,

δys1βSer asendust, üht gamma-glutamiinhapet positsioonis γ1 vahelülina peptiidijärjestuse ning kolesteroolrühma vahel ning üht Cys(oksa4-kolesterool)rühma

positsioonis γβ (C4). Seega erineb OXεγ59 OXεγ55-st selle poolest, et sisaldab C7

(kolesteroolrühm tetraetüleen glükoolvahelüliga) C4 (kolesterool ilma

etüleenglükoolvahelülita) asemel.

[0117] OXεγ61 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSRAAQDFVQWδεNTK- E-C7-

COOH (SEQ ID NO:7γ). See disainiti selliselt, et see sisaldas D-Ser (s) positsioonis β,

δys18Ala asendust, üht gamma-glutamiinhapet positsioonis γ1 vahelülina

peptiidijärjestuse ning kolesteroolrühma vahel ning üht Cys(oksa4-kolesterool)rühma

positsioonis γβ (C7 tabelis). Arg18Ala asendus eemaldab positiivse laengu, mis on oluline optimaalse pI kohandamiseks väärtusele 5.

[0118] OXεγ7γ struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDERRAQDFVQWδεNTK- E-C4-


Ser16Gluasendust, üht gamma-glutamiinhapet positsioonis γ1 vahelülina peptiidijärjestuse ning kolesteroolrühma vahel ning üht Cys(kolesterool)rühma

positsioonis γβ (C4). Glu positsioonis16 esineb eksendiin-4 peptiidis, seega on see

asendus eeldatavasti vähemalt sobiv GδP-1R aktiveerimiseks.

[0119] OXεγ74 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDERRAQDFVQWδεNTK- E-C7- COOH (SEQ ID NO:75). See disainiti selliselt, et see sisaldas D-Ser (s) positsioonis β,

Ser16Glu asendust, üht gamma-glutamiinhapet positsioonis γ1 vahelülina

peptiidijärjestuse ning kolesteroolrühma vahel ning üht Cys(oksa4-kolesterool)rühma

EE-EP B

positsioonis γβ (C7). Seega tuleneb erinevus OXεγ7γ ja γ74 vahel

tetraetüleenglükoolvahelülist, mis OXεγ74-s kolesteroolrühmaga seotud on.


C7-COOH (SEQ ID NO:76). See disainiti selliselt, et see sisaldas D-Ser (s) positsioonis β, kaht gamma-glutamiinhapet positsioonides γ1 ja γβ vahelülina peptiidijärjestuse ja

kolesterooli vahel ning üht Cys(oksa4-kolesterool)rühma (C7) positsioonis γγ. OXεγ80

peptiidijärjestus kattub OXεγ45 järjestusega, kuid erineb kolesteroolrühmaga seotud

oksa4 vahelüli poolest.


C9-COOH (SEQ ID NO:77). See disainiti selliselt, et see sisaldas D-Ser (s) positsioonis

β, kaht gamma-glutamiinhapet positsioonides γ1 ja γβ vahelülina peptiidijärjestuse ja

kolesterooli vahel ning üht Cys(maleimiid-oksa1β-kolesterool)rühma (C9) positsioonis

γγ. OXεγ81 peptiidjärjestus kattub OXεγ45 ja OXεγ80 järjestusega, kuids erineb kolesteroolrühmaga seotud maleimiid-oksa1β vahelüli poolest. C9 struktuuri on kujutatud

alljärgnevalt.

[0122] OXεγ8γ struktuur on HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E- E-C7-COOH (SEQ ID NO:78). See disainiti selliselt, et see sisaldas Aib (α)

positsioonis β, kaht gamma-glutamiinhapet positsioonides γ1 ja γβ vahelülina

peptiidijärjestuse ja kolesterooli vahel ning üht Cys(oksa4-kolesterool)rühma (C7)

positsioonis γγ. OXεγ8γ erineb OXεγ80-st vaid aminohappe poolest positsioonis β.

EE-EP B

[0123] OXεγ88 struktuur on H-Acb-QGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK-

E- E-C7-COOH (SEQ ID NO:79). See disainiti selliselt, et see sisaldas Acb


peptiidijärjestuse ja kolesterooli vahel ning üht Cys(oksa4-kolesterool)rühma (C7)

positsioonis γγ. OXεγ88 erineb OXεγ80 ja γ8γ-st vaid aminohappe poolest positsioonis β.

[0124] OXεγ9β struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDERRAKDFVQWδεNTK- E-

E-C10-COOH (laktaamsild E ja Kvahel) (SEQ ID NO:80). See disainiti selliselt, et see

sisaldas Ser (s) positsioonis β, Ser16Glu ja Glnβ0δys asendusi, kus Glu16 ja δysβ0 on kõrvalahelatel ühendatud laktaamsillaga, kaht gamma-glutamiinhapet positsioonides γ1

ja γβ vahelülina peptiidjärjestuse ja kolesterooli vahel ning üht Cys(oksa1β-

kolesterool)rühma (C10) positsioonis γγ. δaktaamsild asub positsioonide i (16) ja i+4

(β0) vahel ning selle eesmärgiks on stabiliseerida peptiidi alfa-heeliksi konformatsiooni

ning stabiliseerida peptiidi proteolüütilise lagundamise suhtes.

[0125] C10 rühm erineb C9 rühmast tioeetersideme osas, mis ühendab tsüsteiini

tioolrühma oksa1β-kolesterooliga. Rühmas C9 esineb maleimiidtioeeterside, samas kui

rühmas C10 esineb atseetamiidtioeeter. C10 struktuur on näidatud alljärgnevalt.

[0126] OXεγ95 struktuur on HαQGTFTSDYSKYδDERRAKDFVQWδεNTK- E-

E-C10-COOH (laktaamsild E ja Kvahel) (SEQ ID NO:81). See disainiti selliselt, et

see sisaldas Aib (a) positsioonis β, Ser16Glu ja Gln16δys asendusi, kus Gluβ0 ja δysβ0 on

kõrvalahelate vahel ühendatud laktaamsillaga, kaht gamma-glutamiinhappejääki positsioonides γ1 ja γβ vahelülina peptiidjärjestuse ja kolesterooli vahel ning üht

Cys(oksa1β-kolesterool)rühma (C10) positsioonis γγ. δaktaamsild asub positsioonide 16

EE-EP B

(i) ja β0 (i+4) vahel ning selle eesmärgiks on stabiliseerida peptiidi alfa-heeliksi

konformatsiooni ning stabiliseerida peptiidi proteolüütilise lagundamise suhtes.

[0127] OXεγ98 struktuur on H-Acb-QGTFTSDYSKYδDERRAKFVQWδεNTK- E-

E-C10-COOH (laktaamsild E ja Kvahel) (SEQ ID NO:8β). See disainiti selliselt, et see sisaldas Aib (a) positsioonis β, Ser16Glu ja Glnβ0δys asendusi, kus Glu16 ja δysβ0 on

kõrvalahelate vahel ühendatud laktaamsillaga, kaht gamma-glutamiinhappejääki

positsioonides γ1 ja γβ vahelülina peptiidjärjestuse ja kolesterooli vahel ning üht

Cys(oksa1β-kolesterool)rühma (C10) positsioonis γγ. δaktaamsild asub positsioonide 16

(i) ja β0 (i+4) vahel ning selle eesmärgiks on stabiliseerida peptiidi alfa-heeliksi konformatsiooni ning stabiliseerida peptiidi proteolüütilise lagundamise suhtes.

[0128] OXεγ9β, γ95 ja γ98 erinevad ainult positsioonis β oleva aminohappe osas.

[0129] OXεγ99 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E- E- C10-COOH (SEQ ID NO:8γ). See disainiti selliselt, et see sisaldas D-Ser (s) positsioonis

β, kaht gamma-glutamiinhappejääki positsioonides γ1 ja γβ vahelülina peptiidijärjestuse

ja kolesterooli vahel ning üht Cys(oksa1β-kolesterool)rühma (C10) positsioonis γγ.

OXεγ99 erineb OXεγ9β-st ainult selle poolest, et selles puudub OXεγ9β-s esinev

laktaamsild.

[0130] OXε400 struktuur on HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E-

E-C10-COOH (SEQ ID NO:84). See disainiti selliselt, et see sisaldas Aib (α)


peptiidijärjestuse ja kolesterooli vahel ning üht Cys(oksa1β-kolesterool)rühma (C10) positsioonis γγ. OXε400 erineb OXεγ95-st vaid selle poolest, et selles puudub

OXεγ95-s esinev laktaamsild.

[0131] OXε401 struktuur on H-Acb-QGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK-

E- E-C10-COOH (SEQ ID NO:85). See disainiti selliselt, et see sisaldas Acb positsioonis β, kaht gamma-glutamiinhapet positsioonides γ1 ja γβ vahelülina

peptiidijärjestuse ja kolesterooli vahel ning üht Cys(oksa1β-kolesterool)rühma (C10)

positsioonis γγ. OXε401 erineb OXεγ98-st ainult selle poolest, et selles puudub

EE-EP B

OXεγ98-s esinev laktaamsild. OXεγ99, OXε40 ja 401 erinevad üksteisest vaid

positsioonis β esineva aminohappe poolest.

[0132] OXε404 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E- E-

K( E-palmitoüül)-CONHβ (SEQ ID NO:86). See disainiti selliselt, et see sisaldab D-Ser (s) positsioonis β, kaht gamma-glutamiinhapet positsioonides γ1 ja γβ vahelülina

peptiidijärjestuse ning palmitoüülrühma vahel ning üht δys(yE-palmitoüül)rühma

positsioonis γγ. Selles teostuses on peptiid amideeritud C-terminuses.

[0133] OXε406 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDERRAQDFVQWδεNTK- E- E- C10-CONHβ (SEQ ID NO:87). See disainiti selliselt, et see sisaldas D-Ser (s)

positsioonis β, Ser16Glu asendust, kaht gamma-glutamiinhappejääki positsioonides γ1 ja

γβ vahelülina peptiidijärjestuse ja kolesterooli vahel ning üht Cys(oksa1β-

kolesterool)rühma (C10) positsioonis γγ. Selles teostuses on peptiid amideeritud C-

terminuses.

[0134] OXε407 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSRRAK( E-

palmitoüül)DFVQWδεNTK- E- E-CONHβ (SEQ ID NO:88). See disainiti selliselt,

et see sisaldab D-Ser (s) positsioonis β, kaht gamma-glutamiinhapet positsioonides γ1 ja

γβ vahelülina peptiidijärjestuse ning palmitoüülrühma vahel ning üht δys( E- palmitoüül)rühma positsioonis γγ. Selles teostuses on peptiid amideeritud C-terminuses.

[0135] OXε408 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSRRAK( E- E-

palmitoüül)DFVQWδεNTK- E-CONHβ (SEQ ID NO:89). See disainiti selliselt, et

see sisaldab D-Ser (s) positsioonis β, üht gamma-glutamiinhapet positsioonis γ1 ning palmitoüülrühma seotuna kahe -glutamiinhappejäägiga ning lüsiini δys( E- E-

palmitoüül)]jäägi kõrvalahela aminorühmaga positsioonis β0. Selles teostuses on peptiid

amideeritud C-terminuses.

[0136] OXε409 struktuur on HsQGTFTSDK( E- E- palmitoüül)SKYδDSRRADFVQWδεNTK-CONHβ (SEQ ID NO:89). See disainiti

selliselt, et see sisaldab D-Ser (s) positsioonis β ning palmitoüülrühma seotuna kahe -

EE-EP B

glutamiinhappejäägiga ning lüsiini δys( E- E-palmitoüül)]jäägi kõrvalahela

aminorühmaga positsioonis 10. Selles teostuses on peptiid amideeritud C-terminuses.

[0137] OXε410 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDERRAK( E- E-

palmitoüül)DFVQWδεNTK-CONHβ (SEQ ID NO:91). See disainiti selliselt, et see sisaldab D-Ser (s) positsioonis β, Ser16Glu asendust ning palmitoüülrühma seotuna kahe

-glutamiinhappejäägiga ning lüsiini δys( E- E-palmitoüül)]jäägi kõrvalahela

aminorühmaga positsioonis β0. Selles teostuses on peptiid amideeritud C-terminuses.

[0138] OXε411 struktuur on HsQGTFTSDK( E- E- palmitoüül)SKYδDERRAQDFVQWδεNTK-CONHβ (SEQ ID NO:9β). See disainiti

selliselt, et see sisaldab D-Ser (s) positsioonis β, Ser16Glu asendust ning

palmitoüülrühma seotuna kahe -glutamiinhappejäägiga ning lüsiini δys( E- E-

palmitoüül)]jäägi kõrvalahela aminorühmaga positsioonis 10. Selles teostuses on peptiid

amideeritud C-terminuses.

[0139] OXε41β struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E- E-

C11-COOH (SEQ ID NO:9γ). See disainiti selliselt, et see sisaldas D-Ser (s) positsioonis

β, kaht gamma-glutamiinhappejääki positsioonides γ1 ja γβ vahelülina peptiidijärjestuse

ja kolesterooli vahel ning üht Cys(oksaβ4-kolesterool)rühma (C11) positsioonis γγ. OXε41β erineb OXεγ99-st kolesteroolrühmaga seotud oksa-vahelüli poolest. C11

struktuur on kujutatud alljärgnevalt.

EE-EP B

[0140] OXε41γ struktuur on

HαDGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVK(DOTA)WδmNTK- E- E-C10-CONHβ (SEQ

ID NO:94). See diainiti kuvamiseks kasutatava peptiidina GδP-1R märgistamiseks in

vivo. Järjestus sisaldab Aib positsioonis β, Asp positsioonis γ tagamaks selektiivsust

GδP-1R suhtes, δys(DOTA) positsioonis β4, εet(O) positsioonis β7, kaht gamma- glutamiinhappejääki positsioonides γ1 ja γβ vahelüline peptiidijärjestuse ja

kolesteroolrüha vahel ning üht Cys (oksa1β-kolesterool)rühma (C10) positsioonis γγ.

Selles teostuses on peptiid amideeritud C-terminuses. Fmoc-δys(DOTA)-OH struktuur

on kujutatud alljärgnevalt.

[0141] OXε414 struktuur on HsQGTFTSDK( E-

palmitoüül)SKYδDERRAQDFVQWδεNTK- E-CONHβ (SEQ ID NO:95). See

disainiti selliselt, et see sisaldab D-Ser (s) positsioonis β, kaht -glutamiinhapet

positsioonides γ1, Ser16Glu asendust ning palmitoüülrühma seotuna lüsiini δys(palmitoüül)]jäägi kõrvalahela aminorühmaga positsioonis 10. Selles teostuses on

peptiid amideeritud C-terminuses.

[0142] OXε415 struktuur on

HsQGTFTSDK(palmitoüül)SKYδDERRAQDFVQWδεNTK- E- E-CONHβ (SEQ ID NO:96). See disainiti selliselt, et see sisaldab D-Ser (s) positsioonis β, üht

EE-EP B

-glutamiinhapet positsioonis γ1, Ser16Glu asendust ning palmitoüülrühma seotuna ühe

-glutamiinhappejäägiga ning lüsiini δys( E-palmitoüül)]jäägi kõrvalahela


[0143] OXε416 struktuur on HαQGTFTSDK( E- E- palmitoüül)SKYδDERRAQDFVQWδεNTK-CONHβ (SEQ ID NO:97). See disainiti

selliselt, et see sisaldab Aib (α) positsioonis β, Ser16Glu asendust ning palmitoüülrühma

seotuna kahe -glutamiinhappejäägiga ning lüsiini δys( E- E-palmitoüül)]jäägi

kõrvalahela aminorühmaga positsioonis 10. Selles teostuses on peptiid amideeritud

C-terminuses.

[0144] OXε417 struktuur on H-Acb-QGTFTSDK( E- E-

palmitoüül)SKYδDERRAQDFVQWδεNTK-CONHβ (SEQ ID NO:98). See disainiti

selliselt, et see sisaldab Acb positsioonis β, Ser16Glu asendust ning palmitoüülrühma

seotuna kahe -glutamiinhappejäägiga ning lüsiini δys( E- E-palmitoüül)]jäägi kõrvalahela aminorühmaga positsioonis 10. Selles teostuses on peptiid amideeritud

C-terminuses.

[0145] OXε418 struktuur on HsQGTFTSDK( E- E-

palmitoüül)SKYδDαRRAQDFVQWδεNTK- E-CONHβ (SEQ ID NO:99). See disainiti selliselt, et see sisaldab D-Ser (s) positsioonis β, üht gamma-glutamiinhapet

positsioonis γ1, Ser16Aib (α) asendust ning palmitoüülrühma seotuna kahe

-glutamiinhappejäägiga ning lüsiini [δys( E- E-palmitoüül)]jäägi kõrvalahela


[0146] OXε419 struktuur on HαQGTFTSDYSKYδDSKRRAQDFVQWδεNTK- E-

E-K(γE-palmitoüül)-CONHβ (SEQ ID NO:100). See disainiti selliselt, et see sisaldab

Aib (α) positsioonis β, kaht gamma-glutamiinhapet positsioonides γ1 ja γβ vahelülina

peptiidijärjestuse ning palmitoüülrühma vahel ning üht δys( E-palmitoüül)rühma

positsioonis γγ. Selles teostuses on peptiid amideeritud C-terminuses.

[0147] OXε4β0 struktuur on H-Acb-QGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK-

E- E-K( E-palmitoüül)-CONHβ (SEQ ID NO:101). See disainiti selliselt, et see

EE-EP B

sisaldab Acb positsioonis β, kaht gamma-glutamiinhapet positsioonides γ1 ja γβ

vahelülina peptiidijärjestuse ning palmitoüülrühma vahel ning üht δys( E-

palmitoüül)rühma positsioonis γγ. Selles teostuses on peptiid amideeritud C-terminuses.

[0148] OXε4β1 struktuur on HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E- E- C12-COOH (SEQ ID NO:10β). See disainiti selliselt, et see sisaldas D-Ser (s)

positsioonis β, kaht gamma-glutamiinhappejääki positsioonides γ1 ja γβ vahelülina

peptiidijärjestuse ja kolesterooli vahel ning üht Cys(oksa1β-kolesterool)rühma (C1β)

positsioonis γγ. Cys(oksa1β-O-kolesterool) erineb Cys(oksa1β-kolesterool)rühmast selle

poolest, et kolesterool on oksa1β-vahelüliga ühendatud eetersidemega. Eeterside võib anda Cys(oksa1β-kolesterool)rühmas või C11 rühmas sisalduva estersideme suhtes

suurema stabiilsuse. Cys(oksa1β-O-kolesterool)rühma struktuur on kujutatud

alljärgnevalt.

Ravimkoostised

[0149] δisaks pakutakse välja ravimkoostised, mis sisaldavad terapeutiliselt tõhusat

kogust üht või mitut käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogi ravimaks

ainevahetushäiret indiviidil. Sellised häired hõlmavad mittepiiravalt rasvumist,

metaboolset sündroomi või sündroomi X, II tüüpi diabeeti, diabeedi tüsistusi, nagu retinopaatia, hüpertensioon, düslipideemia, südame-veresoonkonna haigused, sapikivid,

EE-EP B

osteoartriit, ning teatud vähivorme. Käsitletavad rasvumisega seonduvad häired on

seotud rasvumisega või sellest tingitud.

[0150] "Rasvumine" on seisund, kus esineb keharasva üleliig. Rasvumise praktiline

definitsioon põhineb kehamassiindeksil (KεI), mis arvutatakse kui kehakaal pikkuse kohta meetrites ruudus (kg/mβ). "Rasvumine" viitab seisundile, mille korral muidu terve

subjekti kehamassiindeks (KεI) on suurem või võrdne väärtusega γ0 kg/mβ, või

seisundile, mille korral vähemalt ühe kaashaigestumusega subjekti KεI suurem või

võrdne väärtusega β7 kg/mβ. "Rasvunud subjekt" on muidu terve subjekt, kelle

kehamassiindeks (KεI) on suurem või võrdne väärtusega γ0 kg/mβ, või vähemalt ühe kaashaigestumusega subjekt, kelle KεI on suurem või võrdne väärtusega β7 kg/mβ.

"Rasvumisriskiga subjekt" on muidu terve subjekt, kelle KεI on β5 kg/mβ kuni väiksem

kui γ0 kg/mβ, või vähemalt ühe kaashaigestumusega subjekt, kelle KεI on β5 kg/mβ

kuni vähem kui β7 kg/mβ.

[0151] Rasvumisega seonduvad riskid ilmnevad asiaatidel väiksema kehamassiindeksi

(KεI) korral. Aasia riikides, sealhulgas Jaapanis, viitab "rasvumine" seisundile, mille

korral subjektil, kellel esineb vähemalt üks rasvumisest tingitud või rasvumisega

seonduv kaashaigestumus, mis nõuab kehakaalu vähendamist või mida kehakaalu

vähendamine parendaks, on KεI suurem või võrdne väärtusega β5 kg/mβ. Aasia riikides, sealhulgas Jaapanis, viitab "rasvunud subjekt" subjektile, kellel esineb vähemalt

üks rasvumisest tingitud või rasvumisega seonduv kaashaigestumus, mis nõuab

kehakaalu vähendamist või mida kehakaalu vähendamine parendaks, kelle KεI suurem

või võrdne väärtusega β5 kg/mβ. Aasia riikides on "rasvumisriskiga subjekt" subjekt,

kelle KεI on suurem kui βγ kg/mβ kuni väiksem kui β5 kg/mβ.

[0152] Siinkasutatuna hõlmab termin "rasvumine" kõiki eeltoodud rasvumise

definitsioone.

[0153] Rasvumisest tingitud või rasvumisega seotud kaashaigestumuste hulka kuuluvad mittepiiravalt diabeet, insuliinsõltumatu suhkurtõbi - II tüüpi suhkurtõbi,

glükoositaluvuse häire, paastu-hüperglükeemia, insuliiniresistentsuse sündroom,

düslipideemia, hüpertensioon, hüperuriatsideemia, podagra, pärgarteri haigused,

EE-EP B

müokardiinfarkt, rinnaangiin, uneapnoe sündroom, Pickwicki sündroom, rasvmaks,

ajuinfarkt, ajutromboos, transitoorne isheemiline atakk, ortopeedilised häired,

deformeeriv artriit, alaseljavalu, menstruatsioonihäired ja viljatus. Eelkõige kuuluvad

kaashaigestumuste hulka: hüpertensioon, hüperlipideemia, düslipideemia,

glükoositalumatus, südame-veresoonkonnahaigused, uneapnoe, suhkurtõbi ja teised rasvumisega seotud seisundid.

[0154] (Rasvumise ja rasvumisega seotud häirete) "ravi" viitab leiutisekohaste ühendite

manustamisele vähendamaks või säilitamaks rasvunud subjekti kehakaalu. Üheks

ravitulemuseks võib olla rasvunud subjekti kehakaalu vähendamine võrreldes selle subjekti kehakaaluga vahetult enne leiutisekohaste ühendite manustamist. Teiseks

ravitulemuseks võib olla eelnevalt dieedi, füüsilise koormuse või farmakoteraapia abil

kaotatud kehakaalu taastumise vältimine. Teiseks ravitulemuseks võib olla rasvumisega

seonduvate haiguste ilmnemise ja/või tõsiduse vähenemine. Ravi tulemuseks võib

sobivalt olla subjekti toidu- ja kalorite tarbimise vähenemine, s.h kogu toidutarbimise või teatud spetsiifiliste toitainete, nagu süsivesikute või rasvade tarbimise vähenemine

ja/või toitainete imendumise pärssimine ja/või ainevahetuse kiiruse vähenemise

takistamine ja kehakaalu vähendamine seda vajavatel patsientidel. Samuti võib ravi

põhjustada ainevahetuse kiiruse muutust, nagu ainevahetuse kiiruse tõus, selle asemel

või lisaks sellele, et takistab ainevahetuse kiiruse vähenemist, ja/või põhjustada tavapäraselt kaalulangusega seonduva metaboolse resistentsuse minimeerimist.

[0155] (Rasvumise ja rasvumisega seotud häirete) "ennetamine" viitab leiutisekohaste

ühendite manustamist vähendamaks või säilitamaks rasvumisriskiga subjekti kehakaalu.

Üheks ennetustulemuseks võib olla rasvumisriskiga subjekti kehakaalu vähendamine võrreldes selle subjekti kehakaaluga vahetult enne leiutisekohaste ühendite manustamist.

Teiseks ennetustulemuseks võib olla eelnevalt dieedi, füüsilise koormuse või

farmakoteraapia abil kaotatud kehakaalu taastumise vältimine. Teiseks

ennetustulemuseks võib olla rasvumise ilmnemise vältimine, kui ravi manustatakse

rasvumisriskiga patsiendile enne rasvumise algust. Teiseks ennetustulemuseks võib olla rasvumisega seotud häirete ilmnemise ja/või tõsiduse vähendamine, kui rasvumisriskiga

patsiendi ravi alustatakse enne rasvumise algust. δisaks, kui ravi alustatakse juba

rasvunud subjektidel, võib selline ravi takistada rasvumisega seotud haiguste, nagu

EE-EP B

mittepiiravalt arterioskleroosi, II tüüpi diabeedi, polütsüstiliste munasarjade, südame-

veresoonkonnahaiguste, osteoartriidi, dermatoloogiliste häirete, hüpertensiooni,

insuliiniresistentsuse, hüperkolesteroleemia, hüpertriglütserideemia ja sapikivitõve

ilmnemist, progressiooni või tõsidust.

[0156] Käesolevalt on rasvumisega seotud häired rasvumisega kaasnevad või selle poolt

põhjustatud või tingitud. Näidete hulka rasvumisega seotud häiretest kuuluvad

liigsöömine ja buliimia, hüpertensioon, diabeet, kõrgenenud insuliini kontsentratsioon

plasmas ja insuliiniresistentsus, düslipideemiad, hüperlipideemiad, endomeetriumi,

rinna-, eesnäärme- ja käärsoolevähk, osteoartriit, obstruktiivne uneapnoe, sapikivitõbi, sapikivid, südamehaigused, ebanormaalsed südamerütmid ja arütmia, müokardi infarkt,

südame paispuudulikkus, südame isheemiatõbi, äkksurm, insult, munasarjade

polütsüstilisus, kraniofarüngioom, Prader-Willi sündroom, Frohlichi sündroom, GH-

puudulikkus, lühikese kasvu normaalne variant, Turneri sündroom ja teised

patoloogilised seisundid, mille korral esineb vähendatud metaboolne aktiivsus või puhkeoleku energiakulu vähenemine protsendina kogu rasvavabast massist, n äge

lümfoblastne leukeemia lastel. Täiendavateks näideteks rasvumisega seotud häiretest on

metaboolse sündroomi, tuntud ka sündroom X, insuliiniresistentsuse sündroom,

seksuaalne ja reproduktiivne düsfunktsioon, näiteks viljatus, hüpogonadism meestel ja

hirsutism naistel, seedetrakti motoorika häired, nagu rasvumisega seotud mao-söögitoru refluks, respiratoorsed häired, nagu rasvumisega seotud hüpoventilatsioonisündroom

(Pickwicki sündroom), südame-veresoonkonna häired, põletikud, nagu veresoonkonna

süsteemne põletik, hüperkolesteroleemia, hüperurikeemia, alaseljavalu, sapipõie

haigused, podagra ja neeruvähk. δeiutisekohased ühendid on kasulikud ka rasvumise

teiseste tulemite vähendamiseks, näiteks vasaku vatsakese hüpertroofia riski vähendamiseks.

[0157] εõiste "diabeet" hõlmab siinkasutatuna nii insuliinsõltuvat suhkurtõbe (insulin-

dependent diabetes mellitus, IDDε, tuntud ka kui I tüüpi diabeet) kui ka insuliinist

mittesõltuvat suhkurtõbe (non-insulin-dependent diabetes mellitus, NIDDε, tuntud ka kui II tüüpi diabeet). I tüüpi diabeet ehk insuliinsõltuv diabeet tuleneb insuliini, glükoosi

kasutamist reguleeriva hormooni täielikust puudumisest. II tüüpi diabeet ehk

insuliinsõltumatu diabeet (s.t insuliinist mittesõltuv suhkurtõbi) esineb sageli normaalse

EE-EP B

või isegi kõrgenenud insuliinitaseme korral ning näib tulenevat kudede võimetusest

insuliinile sobivalt reageerida. Enamik II tüüpi diabeetikud on ka rasvunud.

δeiutisekohased ühendid on kasulikud ravimaks nii I tüüpi kui ka II tüüpi diabeeti.

Ühendid on iseäranis tõhusad II tüüpi diabeedi raviks. Samuti on leiutisekohased

ühendid kasulikud ravimaks ja/või ennatamaks rasedusdiabeeti.

[0158] Patent US 685β690 avalikustab meetodid toitainete metabolismi

võimendamiseks, mis hõlmavad toitumislikult tõhusas koguses üht või enamat toitainet

või mistahes kombinatsiooni neist ning üht või enamat insulinotroopset peptiidi

sisaldava preparaadi manustamist diabeeti mittepõdevale subjektile. Käesolevalt avalikustatud OXε-i peptiidanalooge võib manustada patsientidele, kelle

glükoosimetabolismis esinevad häired, nagu insuliiniresistentsus, kuid puudub ilmne

diabeet, nagu ka patsientidele, kes mistahes põhjusel ei saa toituda seedekulgla kaudu.

Selliste patsientide hulka kuuluvad kirurgilised patsiendid, koomas patsiendid,

šokiseisundis patsiendid, seedetrakti haigustega patsiendid, seedehormoonidega seotud haigustega patsiendid jms. Iseäranis hõlpsalt ning sobivalt on leiutisekohaselt toidetavad,

kutsumata patsiendil esile hüpo- või hüperglükeemiat, rasvunud patsiendid,

aterosklerootilised patsiendid, veresoonte haigustega patsiendid, rasedusdiabeediga

patsiendid, maksahaigustega, nagu maksatsirroosiga patsiendid, akromegaaliaga

patsiendid, glükokortikoidide liiaga patsiendid, nagu kortisoolravi saavad või Cushingi haigust põdevat patsiendid, aktiveeritud vastureguleerivate hormoonidega patsiendid,

nagu trauma-, õnnetuse- ja operatsioonijärgsed patsiendid jms, hüpertriglütserideemiaga

patsiendid ja kroonilise pankreatiidiga patsiendid. Konkreetselt on sellistele patsientidele

manustamise eesmärk pakkuda ravi, mis tagaks võimalikult kiiresti patsientide toitumis-

ja kaloriliste vajadust täitmise, hoides samas plasma glükoositaseme allpool nn neeruläve, mis vastab tasemele ligikaudu 160-180 milligrammi glükoosi detsiliitris

veres. Kuigi ka tavalisi patsiente, kelle glükoositase ei ole vaid napilt neerulävest

madalam, saab ravida leiutisekohaselt, nagu eespool kirjeldatud, on ravi kasulik ka

glükoosimetabolismi häiretega patsientide, nagu hüperglükeemiliste patsientide, kelle

plasma glükoositase ületab napilt neeruläve, seisundi raviks. Konkreetselt võivad patsiended, kelle hüperglükeemia tase on allpool neeruläve vahelduva intervalliga, saada

kombineeritud ravi toitainete pluss insulinotroopsete peptiididega vastavalt mistahes

EE-EP B

järgmisele raviskeemile. Tavalisi patsiente, kes sellist hüperglükeemiat ei põe, saab

samuti käesolevalt avalikustatud peptiidanaloogidega ravida.

[0159] Käesolevalt avalikustatud OXε-i analooge võib kombineerimisel

farmatseutiliselt vastuvõetava kandjaga kasutada ravimkoostise koosseisus. Sellised koostised sisaldavad terapeutiliselt tõhusat kogust üht või enamat käesolevalt

avalikustatud OXε-i analoogi ning farmatseutiliselt vastuvõetavat kandjat. Sellised

koostised võivad (lisaks käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogist ning kandjast)

koosneda lahjenditest, täiteainetest, sooladest, puhvritest, stabilisaatoritest,

solubilisaatoritest ning teistest tehnika tasemest tuntud materjalidest. Käesolevalt avalikustatud OXε-i analooge sisaldavaid koostisi võib soovi korral manustada soolade

kujul tingimusel, et need soolad on farmatseutiliselt vastuvõetavad. Soolad võib

valmistada, kasutades standardseid sünteetilise orgaanilise keemia menetlusi, mis on

teada eriala asjatundjatele.

[0160] Termin "isik" on mõeldud hõlmama inimesi ja kodu- või kodustatud loomi, nagu

koerad, kassid, hobused jms. Seega on valemit I sisaldavad koostised kasulikud ka

ravimaks või ennetamaks rasvumist ning rasvumisega seotud häireid kassidel ja koertel.

Nõnda hõlmab termin "imetaja" koduloomi, nagu kassid ja koerad.

[0161] Termin "farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad" viitab sooladele, mis on

valmistatud farmatseutiliselt vastuvõetavatest mittetoksilistest alustest või hapetest,

sealhulgas anorgaanilistest või orgaanilistest alustest ning anorgaanilistest või

orgaanilistest hapetest. Anorgaanilistest alustest saadud soolade hulka kuuluvad

alumiinium-, ammoonium-, kaltsium-, vask-, raud-, liitium-, magneesium-, mangaan-, kaalium-, naatrium-, tsinksoolad jms. Iseäranis eelistatud on ammoonium-, kaltsium-,

magneesium-, kaalium- ja naatriumsoolad. Farmatseutiliselt vastuvõetavatest

orgaanilistest mittetoksilistest alustest saadud soolade hulka kuuluvad primaarsed,

sekundaarsed ja tertsiaarsed amiinid, asendatud amiinid, sealhulgas looduslikult

esinevad asendatud amiinid, tsüklilised amiinid ja aluselised ioonvahetusvaigud, nagu arginiin, betaiin, kofeiin, koliin, N,N'-dibensüületüleendiamiin, dietüülamiin,

β-dietüülaminoetanool, β-dimetüülaminoetanool, etanoolamiin, etüleendiamiin,

N-etüülmorfoliin, N-etüülpiperidiin, glükamiin, glükoosamiin, histidiin, hüdrabamiin,

EE-EP B

isopropüülamiin, lüsiin, metüülglükamiin, morfoliin, piperasiin, piperidiin,

polüamiinvaigud, prokaiin, puriinid, teobromiin, trietüülamiin, trimetüülamiin,

tripropüülamiin, trometamiin jms. Termin "farmatseutiliselt vastuvõetav sool" hõlmab

lisaks kõiki vastuvõetavaid sooli, nagu atsetaat, laktobionaat, benseensulfonaat, lauraat,

bensoaat, malaat, vesinikkarbonaat, maleaat, vesiniksulfaat, mandelaat, vesiniktartraat, mesülaat, boraat, metüülbromiid, bromiid, metüülnitraat, kaltsiumedetaat, metüülsulfaat,

kamsülaat, mukaat, karbonaat, napsülaat, kloriid, nitraat, klavulanaat,

N-metüülglükamiin, tsitraat, ammooniumsool, divesinikkloriid, oleaat, edetaat, oksalaat,

edisülaat, pamoaat (embonaat), estolaat, palmitaat, esülaat, pantotenaat, fumaraat,

fosfaat/difosfaat, glütseptaat, polügalakturonaat, glükonaat, salitsülaat, glutamaat, stearaat, glükolüülarsanilaat, sulfaat, heksüülresortsinaat, subatsetaat, hüdrabamiin,

suktsinaat, vesinikbromiid, tannaat, vesinikkloriid, tartraat, hüdroksünaftoaat, teoklaat,

tosülaat, isotionaat, trietiodiid, laktaat, panoaat, valeraat jms, mida võib kasutada

ravimvormina modifitseerimiseks lahustuvus- või hüdrolüüsiomadusi või kasutada

prolongeeritud vabanemisega või eelravimit sisaldavates preparaatides. Tuleb mõista, et käesolevas tekstis hõlmavad viited käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogidele ka

nende farmatseutiliselt vastuvõetavaid sooli.

[0162] Siinkasutatuna tähendab termin "farmatseutiliselt vastuvõetav" mittetoksilist

materjali, mis ei häiri toimeaine(te) tõhusust ega bioloogilist toimet, on heaks kiidetud riikliku või osariigi reguleeriva ametkonna poolt või loetletud USA farmakopöas või

mõnes teises loomadel ning konkreetsemalt inimestel kasutatavas üldtunnustatud

farmakopöas. Termin "kandja" viitab lahjendile, adjuvandile, abiainele või vehiiklile,

millega terapeutikum manustatakse, ning mis hõlmab mittepiiravalt selliseid steriilseid

vedelikke, nagu vesi ja õlid. Kandja omadused sõltuvad manustamisteest. Käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogid võivad esineda multimeeridena (näiteks heterodimeeride

või homodimeeridena) iseenda või teiste peptiididega. Sellest tulenevalt võivad

leiutisekohased ravimkoostised sisaldada üht või mitut käesolevalt avalikustatud OXε-i

analoogi sellisel multimeersel kujul või kompleksina.

[0163] Siinkasutatuna tähendab termin "terapeutiliselt tõhus kogus" ravimkoostise või

meetodi iga toimeaine koguhulka, mis on piisav tagamaks patsientidele tähenduslikku

kasu, s.o asjakohase haigusseisundi ravi, tervendamist, ennetamist või leevendamist või

EE-EP B

selliste seisundite ravi, tervendamise, ennetamise või leevendamise kiiruse

suurendamist. Rakendatuna individuaalsele toimeainele, mis manustatakse üki, viitab

termin vaid sellele koostisosale. Toimeainete kombinatsiooni korral aga viitab termin

toimeainete kombineeritud kogustele, mis tagavad ravitoime koos-, järjestikusel või

samaaegsel manustamisel.

[0164] Ravimkoostis võib sisaldada üht või enamat käesolevalt avalikustatud OXε-i

analoogi; üht või enamat käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogi ning üht või enamat

teist mingi ainevahetushäire raviks näidustatud toimeainet; või võib üht või enamat

käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogi sisaldavat ravimkoostist kasutada samaaegselt ravimkoostisega, mis sisaldab mingi ainevahetushäire raviks näidustatud

toimeainet. Sellised häired hõlmavad mittepiiravalt rasvumist, metaboolset sündroomi

või sündroomi X, II tüüpi diabeeti, diabeedi tüsistusi, nagu hüpertensioon,

düslipideemia, südame-veresoonkonna haigused, sapikivid, osteoartriit ning teatud

vähivormid.

[0165] Kui ravimkoostis sisaldab teist mingi ainevahetushäire raviks näidustatud

toimeainet või hõlmab ravi teist mingi ainevahetushäire raviks näidustatud toimeainet

sisaldavat ravimkoostist, hõlmab nimetatud toimeaine mittepiiravalt kannabinoid (CB1)

retseptori antagoniste, glükagoonitaolise peptiidi 1 (GδP-1) retseptori agoniste, lipaasi inhibiitoreid, leptiini, tetrahüdrolipstatiini, β-4-dinitrofenooli, akarboosi, sibutramiini,

fentamiini, rasva imendumise blokaatoreid, simvastatiini, mevastatiini, esetimiibi,

atorvastatiini, sitagliptiini, metformiini, orlistati, Qnexa't, topiramaati, naltreksooni,

bupriopiooni, fentermiini, losartaani hüdroklorotiasiidiga jms.

[0166] Kombinatsioonis leiutisekohase ühendiga kasutatavad toimeained hõlmavad

mittepiiravalt:

(a) neuromediin U retseptori agonisti, nagu on avalikustatud avaldatud

rahvusvahelises taotluses nr WOβ007/1091γ5.

(b) diabeedivastaseid toimeaineid, nagu (1) PPAR agonistid, nagu glitasoonid (nt tsiglitasoon; darglitasoon; englitasoon; isaglitasoon (εCC-555); pioglitasoon

EE-EP B

(ACTOS); rosiglitasoon (AVANDIA); troglitasoon; rivoglitasoon, BRδ4965γ;

CδX-09β1; 5-BTZD, GW-0β07, δG-100641, R48γ ja δY-γ0051β jms ning

ühendid, mis on avalikustatud WO97/1081γ, 97/β7857, 97/β8115, 97/β81γ7,

97/β7847, 0γ/000685 ja 0γ/0β711β-s ning SPPARε-d (selektiivsed PPAR

gamma modulaatorid), nagu T1γ1 (Amgen), FK614 (Fujisawa), netoglitasoon ja metaglidaseen; (β) biguaniidid, nagu buformiin; metformiin ja fenformiin jms;

(γ) proteiin-türosiinfosfataas-1B (PTP-1B) inhibiitorid, nagu ISIS 11γ715,

A-401674, A-γ64504, IDD-γ, IDD β846, KP-40046, KR616γ9, εC5β445,

εC5β45γ, C7, OC-06006β, OC-868γ9, OCβ9796, TTP-β77BC1, ja ained, mis

on avalikustatud WO 04/041799, 04/050646, 0β/β6707, 0β/β674γ, 04/09β146, 0γ/048140, 04/089918, 0γ/00β569, 04/065γ87, 04/1β7570 ja US β004/16718γ-s;

(4) sulfonüüluuread, nagu atseetoheksamiid; kloorpropamiid; diabinees;

glibenklamiid; glipisiid; gliburiid; glimepiriid; gliklasiid; glipentiid; glikvidoon;

glisolamiid; tolasamiid ja tolbutamiid jms; (5) meglitiniidid, nagu repagliniid,

metigliniid (GδUFAST) ja nategliniid jms; (6) alfa-glükoosidi hüdrolaasi inhibiitorid, nagu akarboos; adiposiin; kamigliboos; emiglitaat; miglitool;

vogliboos, pradimitsiin-Q; salbostatiin; CKD-711; εDδ-β5,6γ7; εDδ-7γ,945 ja

εOR 14 jms; (7) alfa-amülaasi inhibiitorid, nagu tendamistaat, trestatiin ja Al-

γ688 jms; (8) insuliini sekretagoogid, nagu linogliriid, nategliniid, mitigliniid

(GδUFAST), ID1101 A-4166 jms; (9) rasvhapete oksüdatsiooni inhibiitorid, nagu klomoksiir ja etomoksiir jms; (10) Aβ antagonistid, nagu midaglisool;

isaglidool; deriglidool; idasoksaan; earoksaan ja fluparoksaan jms; (11) insuliin

või insuliini mimeetikumid, nagu Biota, δP-100, Novarapid, insuliin detemiir,

insuliin lispro, insuliin glargiin, insuliini tsinksuspensioon (lente ja ultralente);

δys-Pro insuliin, GδP-1 (17-γ6), GδP-1 (7γ-7) (insuliintropiin); GδP-1 (7-γ6)- NHβ) eksenatiid/eksendiin-4, eksenatiid δAR, linaglutiid, AVE0010, CJC 11γ1,

BIε51077, CS 87β, THOγ18, BAY-694γβ6, GP010, AδBUGON (albumiiniga

liidetud GδP-1), HGX-007 (Epac'i agonist), S-βγ5β1 ning WO 04/0ββ004, WO

04/γ7859-s avalikustatud ühendid jms; (1β) mitte-tiasolidiindioonid, nagu JT-501

ja (GW-β570/GI-β6β579) jms; (1γ) PPARα/ duaalsed agonistid, nagu AVE 0847, CδX-0940, GW-15γ6, GW19β9, GW-β4γγ, KRP-β97, δ-796449, δBε

64β, δR-90, δY510919, εK-0767, ONO 51β9, SB β19994, TAK-559, TAK-

654, 677954 (GlaxoSmithkline), E-γ0γ0 (Eisai), δY5109β9 (δilly), AK109

EE-EP B

(Asahi), DRFβ655 (Dr. Reddy), DRF8γ51 (Dr. Reddy), εCγ00β (εaxocore),

TY51501 (ToaEiyo), naveglitasaar, muraglitisaar, peliglitasaar, tesaglitasaar

(GAδIDA), reglitasaar (JTT-501), tšiglitasaar ning WO 99/16758, WO

99/19γ1γ, WO 99/β0614, WO 99/γ8850, WO 00/βγ415, WO 00/βγ417, WO

00/βγ445, WO 00/50414, WO 01/00579, WO 01/79150, WO 0β/06β799, WO 0γ/0γγ481, WO 0γ/0γγ450, WO 0γ/0γγ45γ-s avalikustatud ühendid; ning (14)

teised insuliini suhtes tundlikustavad ravimid; (15) VPACβ retseptori agonistid;

(16) GδK modulaatorid, nagu PSN105, RO β81675, RO β74γ75 ning WO

0γ/015774, WO 0γ/000β6β, WO 0γ/05548β, WO 04/0461γ9, WO 04/045614,

WO 04/06γ179, WO 04/06γ194, WO 04/050645-s avalikustatud ühendid jms; (17) retinoidi modulaatorid, nagu WO 0γ/000β49-s avalikustatud ühendid; (18)

GSK γbeta/GSK γ inhibiitorid, nagu 4-[β-(β-bromofenüül)-4-(4-fluorofenüül-

1H-imidasool-5-ül]püridiin, CTβ10ββ, CTβ00β6, CT-980βγ, SB-β1676γ,

SB410111, SB-675βγ6, CP-70949, XD4β41 ning WO 0γ/0γ7869, 0γ/0γ877,

0γ/0γ7891, 0γ/0β4447, 05/00019β, 05/019β18-s avalikustatud ühendid jms; (19) glükogeeni fosforülaasi (HGδPa) inhibiitorid, nagu AVE 5688, PSN γ57, GPi-

879, WO 0γ/0γ7864, WO 0γ/091β1γ, WO 04/09β158, WO 05/01γ975, WO

05/01γ981, US β004/0ββ0ββ9-s ja JP β004-19670β-s avalikustatud ühendid jms;

(β0) ATP tarbimist soodustavad ained, nagu WO 0γ/007990-s avalikustatud

ühendid; (β1) kindlad kombinatsioonid PPAR agonistidest ja metformiinist, nagu AVANDAεET; (ββ) PPAR tüübi-ülesed agonistid, nagu GSK 677954;

(βγ) GPR40 (G-valguga seotud retseptor 40), mida tuntakse ka kui SNORF 55,

nagu BG 700, ning need, mis on avalikustatud WO 04/041β66, 04/0ββ551,

0γ/09979γ-s; (β4) GPR119 (tuntud ka kui RUPγ; SNORF β5), nagu RUPγ,

HGPRBεYβ6, PFI 007, SNORF β5; (β5) adenosiini retseptori βB antagonistid, nagu ATδ-618, anti-80β, Eγ080 jms; (β6) karnitiini palmitoüültransferaasi

inhibiitorid, nagu ST 1γβ7 ja ST 1γβ6 jms; (β7) fruktoosi 1,6-bisfosfataasi

inhibiitorid, nagu CS-917, εB780γ jms; (β8) glükagooni antagonistid, nagu

AT77077, BAY 694γβ6, GW 41βγX, NNβ501 ja WO 0γ/064404, WO 05/00781,

US β004/0β099β8, US β004/0β994γ-s avalikustatud antogonistid jms; (γ0) glükoos-6-fosfataasi inhibiitoreid; (γ1) fosfoenoolpüruvaadi karboksükinaasi

(PEPCK) inhibiitorid; (γβ) püruvaadi dehüdrogenaasi kinaasi (PDK)

aktivaatorid; (γγ) RXR agonistid, nagu εC10γ6, CS00018, JNJ 10166806 ja

EE-EP B

WO 04/089916, US 6759546-s avalikustatud agonistid jms; (γ4) SGδT

inhibiitorid, nagu AVE ββ68, KGT 1β51, T1095/RWJ γ94718; (γ5) BδX-100β;

(c) lipiidide taset langetavaid aineid, nagu (1) sapphapet sekvestreerivad ained,

nagu kolestüramiin, kolesevelaam, kolestipool, ristsidestatud dekstraani

dialküülaminoalküülderivaadid; Colestid®; δoCholest® ja Questran® jms; (β) HεG-CoA reduktaasi inhibiitorid, nagu atorvastatiin, itavastatiin, pitavastatiin,

fluvastatiin, lovastatiin, pravastatiin, rivastatiin, rosuvastatiin, simvastatiin,

rosuvastatiin (ZD-45ββ) jms, eelkõige simvastatiin; (γ) HεG-CoA süntaasi

inhibiitorid; (4) kolesterooli absorptsiooni inhibiitorid, nagu FεVP4 (Forbes

εedi-Tech), KT6-971 (Kotobuki Pharmaceutical), Fε-VA1β (Forbes εedi- Tech), Fε-VP-β4 (Forbes εedi-Tech), stanooli estrid, beeta-sitosterool,

steroolglükosiidid, tikvesiid, ja asetidinoonid, nagu esetimiib, ning WO

04/005β47-s avalikustatud ühendid; (5) atsüülkoensüüm A - kolesterooli

atsüültransferaasi (ACAT) inhibiitorid, nagu avasimiib, eflutsimiib, paktimiib

(KY505), SεP 797 (Sumitomo), Sεγβ504 (Sumitomo) ja WO 0γ/091β16-s avalikustatud ühendid jms; (6) CETP inhibiitorid, nagu JTT 705 (Japan

Tobacco), tortsetrapiib, CP 5γβ,6γβ, BAY6γ-β149 (Bayer), SC 591, SC 795 jms;

(7) skvaleeni süntetaasi inhibiitorid; (8) antioksüdandid, nagu probukool jms; (9)

PPARα agonistid, nagu beklofibraat, bensafibraat, tsiprofibraat, klofibraat,

etofibraat, fenofibraat, gemtsabeen ja gemfibrosiil, GW 7647, Bε 170744 (Kowa), δY518674 (δilly), GW5907γ5 (GlaxoSmithkline), KRP-101 (Kyorin),

DRF10945 (Dr. Reddy), NS-ββ0/R159γ (Nippon Shinyaku/Roche, ST19β9

(Sigma Tau) εCγ001/εCγ004 (εaxoCore Pharmaceuticals,

gemtsabeenkaltsium, teised fibriinhappe derivaadid, nagu Atromid®, δopid® ja

Tricor® ning US 65485γ8-s avalikustatud ühendid jms; (10) FXR retseptori modulaatorid, nagu GW 4064 (GlaxoSmithkline), SR 10γ91β, QRX401, δN-

6691 (δion Bioscience) ning WO 0β/0641β5, WO 04/045511-s avalikustatud

ühendid jms; (11) δXR retseptori modulaatorid, nagu GW γ965

(GlaxoSmithkline), T901γ1γ7 ja XTCO1796β8 (X-Ceptor Therapeutics/Sanyo)

ning WO 0γ/0γ1408, WO 0γ/06γ796, WO 04/07β041-s avalikustatud ühendid jms; (1β) lipoproteiinide sünteesi inhibiitorid, nagu niatsiin; (1γ) reniini-

angiotensiini süsteemi inhibiitorid; (14) PPAR osalised agonistid, nagu WO

EE-EP B

0γ/0β4γ95-s avalikustatud ühendid; (15) sapphappe reabsorptsiooni inhibiitorid,

nagu BARI 145γ, SC4γ5, PHAγ84640, S89β1, AZD7706 jms; ja sapphappe

sekvesterandid, nagu kolesevelaam (WEδCHOδ/ CHOδESTAGEδ), (16)

PPAR agonistid, nagu GW 501516 (δigand, GSK), GW 5907γ5, GW-074β

(GlaxoSmithkline), T659 (Arngen/Tularik), δY9γ4 (δilly), NNC610050 (Novo Nordisk) ning WO97/β8149, WO 01/79197, WO 0β/14β91, WO 0β/46154, WO

0β/46176, WO 0β/076957, WO 0γ/016β91, WO 0γ/0γγ49γ, WO 0γ/0γ560γ,

WO 0γ/07β100, WO 0γ/097607, WO 04/005β5γ, WO 04/0074γ9 ja

JP10βγ7049-s avalikustatud ühendid; (17) triglütseriidide sünteesi inhibiitorid;

(18) mikrosomaalse triglütseriidide transpordi (εTTP) inhibiitorid, nagu implitapiid, δAB687, JTT1γ0 (Japan Tobacco), CPγ46086 ning WO 0γ/07β5γβ-

s avalikustatud ühendid jms; (19) transkriptsiooni modulaatorid; (β0) skvaleeni

epoksidaasi inhibiitorid; (β1) madala tihedusega lipoproteiini (δDδ) retseptori

indutseerijad; (ββ) vereliistakute agregatsiooni inhibiitorid; (βγ) 5-δO või FδAP

inhibiitorid; ja (β4) niatsiini retseptori agonistid, sealhulgas Hε74A retseptori agonistid; (β5) PPAR modulaatorid, nagu WO 01/β5181, WO 01/79150, WO

0β/7916β, WO 0β/0814β8, WO 0γ/016β65, WO 0γ/0γγ45γ-s avalikustatud

modulaatorid; (β6) niatsiiniga seotud kroom, nagu on avalikustatud WO

0γ/0γ95γ5-s; (β7) WO 0γ/040114-s avalikustatud hapete derivaadid; (β8)

infundeeritav HDδ, nagu δUV/ETC-588 (Pfizer), APO-A1 εilano/ETCβ16 (Pfizer), ETC-64β (Pfizer), ISISγ0101β, D4F (Bruin Pharma), sünteetiline

trimeerne ApoA1, vahtrakkude vastu suunatud Bioral Apo A1 jms; (β9) IBAT

inhibiitorid, nagu BARI14γ/HεR145A/ HεR145γ (Sanofi-Aventis,

PHAγ84640E (Pfizer), S89β1 (Shionogi) AZD7806 (AstrZeneca), AK105 (Asah

Kasei) jms; (γ0) δp-PδAβ inhibiitorid, nagu SB480848 (GlaxoSmithkline), 6590γβ (GlaxoSmithkline), 677116 (GlaxoSmithkline) jms; (γ1) teised ained,

mis mõjutavad lipiidide sisaldust, sealhulgas ETC1001/ESPγ1015 (Pfizer), ESP-

55016 (Pfizer), AGI1067 (AtheroGenics), ACγ056 (Amylin), AZD4619

(AstrZeneca); ja

(d) antihüpertensiivseid aineid, nagu (1) diureetikumid, nagu tiasiidid, sealhulgas kloortalidoon, klortiasiid, diklorofenamiid, hüdroflumetiasiid, indapamiid ja

hüdroklorotiasiid; lingudiureetikumid, nagu bumetaniid, etakrüünhape,

EE-EP B

furosemiid ja torsemiid; kaaliumi säästvad ained, nagu amiloriid ja triamtereen;

ja aldosterooni antagonistid, nagu spironolaktoon, epirenoone jms; (β)

beetablokaatorid, nagu atsebutolool, betaksolool, bevantolool, bisoprolool,

bopindolool, karteolool, karvedilool, tseliprolool, esmolool, indenolool,

metaprolool, nadolool, nebivolool, penbutolool, pindolool, propranolool, sotalool, tertatolool, tilisolool, ja timolool jms; (γ) kaltsiumikanali blokaatorid,

nagu amlodipiin, aranidipiin, aselnidipiin, barnidipiin, benidipiin, bepridiil,

tsinaldipiin, klevidipiin, diltiaseem, efonidipiin, felodipiin, gallopamiil,

isradipiin, latsidipiin, lemildipiin, lerkanidipiini, nikardipiini, nifedipiin,

nilvadipiin, nimodipiin, nisoldipiin, nitrendipiin, manidipiinvesinikkloriid, pranidipiin ja veraparniil jms; (4) ja angiotensiini konverteeriva ensüümi

(angiotensin converting enzyme, ACE) inhibiitorid, nagu benasepriil; kaptopriil;

tsilasapriil; delapriil; enalapriil; fosinopril; imidapriili; losinopriil; moeksipriil;

kinapriil; kinaprilaat; ramipriil; perindopriil; kvanipriil; spirapriil; tenokapriil;

trandolapriil ja sofenopriil jms; (5) neutraalse endopeptidaasi inhibiitorid, nagu omapatrilaat, kadoksatriil ja ekadotriil, fosidotriil, sampatrilaat, AVE7688,

ER40γ0 jms; (6) endoteliini antagonistid, nagu tesosentaan, Aγ08165 ja

Yε6β899 jms; (7) vasodilataatorid, nagu hüdralasiin, klonidiin, minoksidiil ja

nikotinüülalkohol jms; (8) angiotensiin II retseptori antagonistid, nagu

kandesartaan, eprosartaan, irbesartaan, losartaan, pratosartaan, tasosartaan, telmisartaan, valsartaan ja EXP-γ1γ7, FI68β8K ja RNH6β70 jms; (9) α/ -

adrenoblokaatorid, nagu nipradilool, arotinolool ja amosulalool jms; (10) alfa-1

blokaatorid, nagu terasosiin, urapidiil, prasosiin, bunasosiin, trimasosiin,

doksasosiin, naftopidiil, indoramiin, WHIP 164 ja XEN010 jms; (11) alfa-β

agonistid, nagu lofeksidiin, tiamenidiin, moksonidiin, rilmenidiin ja guanobens jms; (1β) aldosterooni inhibiitorid jms; (1γ) angiopoietiin-β-siduvad ained, nagu

need, mis on avaldatud WO 0γ/0γ08γγ-s; ja

(e) rasvumisvastaseid aineid, nagu (1) 5HT (serotoniini) transporteri inhibiitorid,

nagu paroksetiin, fluoksetiin, fenfluramiin, fluvoksamiin, sertraliin ja

metoprolool ja WO 0γ/0066γ-s avalikustatud ühendid, samuti serotoniini/norepinefriini tagasihaarde inhibiitorid, nagu sibutramiin

(εERIDIA/REDUCTIδ) ja dopamiini tagasihaarde inhibiitor / noradrenaliini

EE-EP B

tagasihaarde inhibiitor, nagu radafaksiinvesinikkloriid, γ5γ16β

(GlaxoSmithKline) jms; (β) NE (norepinefriini) transporteri inhibiitorid, nagu

GW γβ0659, despiramiin, talsupraam ja nomifensiin; (γ) CB1 (kannabinoid-1

retseptori) antagonistid/pöördagonistid, nagu rimonabant (ACCOεPδIA Sanofi

Synthelabo), SR-147778 (Sanofi-Synthelabo), AVE16β5 (Sanofi-Aventis), BAY 65-β5β0 (Bayer), SδV γ19 (Solvay), SδVγβ6 (Solvay), CP945598 (Pfizer) E-

6776 (Esteve), 01691 (Organix), ORG14481 (Organon), VERβ4γ4γ (Vernalis),

NESS0γβ7 (Sassari ülikool/Cagliari ülikool) ja ühendid, mis on avalikustatud

USA patentides nr 497γ587, 501γ8γ7, 50811ββ, 511β8β0, 5β9β7γ6, 55γββγ7,

56β4941,60β8084 ja 6,509γ67; ning WO96/γγ159, WO97/β9079, WO98/γ1ββ7, WO98/γγ765, WO98/γ7061, WO98/41519, WO98/4γ6γ5, WO98/4γ6γ6, WO99/

0β499, WO00/10967, WO00/10968, WO 01/091β0, WO 01/58869, WO

01/646γβ, WO 01/646γγ, WO 01/646γ4, WO 01/70700, WO 01/96γγ0, WO

0β/076949, WO 0γ/006007, WO 0γ/007887, WO 0γ/0β0β17, WO 0γ/0β6647,

WO 0γ/0β6648, WO 0γ/0β7069, WO 0γ/0β7076, WO 0γ/0β7114, WO 0γ/0γ7γγβ, WO 0γ/040107, WO 04/09676γ, WO 04/1110γ9, WO 04/1110γγ,

WO 04/1110γ4, WO 04/1110γ8, WO 04/01γ1β0, WO 05/000γ01, WO

05/016β86, WO 05/0661β6-s ja EP-658546-s jms; (4) greliini

agonistid/antagonistid, näiteks BVT81-97 (BioVitrum), RC1β91 (Rejuvenon),

SRD-04677 (Sumitomo), atsüülimata greliin (TheraTechnologies), ja ühendid, mis on avalikustatud WO 01/87γγ5, WO 0β/08β50, WO 05/01βγγ1-s jms; (5)

Hγ (histamiin Hγ) antagonistid/pöördagonistid, näiteks tioperamiid, γ-(1H-

imidasool-4-üül)propüül-N-(4-pentenüül)karbamaat), klobenpropit,

jodofenpropit, imoproksifaan, GTβγ94 (Gliatech) ja Aγγ1440 ning WO

0β/15905-s avalikustatud ühendid ja O-[γ-(1H-imidasool-4- üül)propaanool]karbamaadid (Kiec-Kononowicz, K. jt, Pharmazie, 55: γ49-55

(β000)), piperidiini sisaldavad histamiini Hγ-retseptori antagonistid (δazewska,

D. jt, Pharmazie, 56:9β7-γβ (β001), bensofenooni derivaadid ja sarnased ühendid

(Sasse, A. jt, Arch. Pharm.(Weinheim) γγ4:45-5β (β001)), asendatud N-

fenüülkarbamaadid (Reidemeister, S. jt, Pharmazie, 55:8γ-6 (β000)) ja proksifaani derivaadid (Sasse, A. jt, J. εed. Chem. 4γ:γγγ5-4γ (β000)) ja

histamiini Hγ retseptori modulaatorid, nagu need, mis on avalikustatud WO

0γ/0β49β8 ja WO 0γ/0β49β9-s; (6) melaniini kontsentreeriva hormooni 1

EE-EP B

retseptori (melanin-concentrating hormone 1 receptor, εCH1R) antagonistid,

nagu T-ββ6β96 (Takeda), T71 (Takeda/Amgen), AεGN-608450, AεGN-

50γ796 (Amgen), 856464 (GlaxoSmithkline), Aββ4940 (Abbott), A798

(Abbott), ATC0175/ARββ4γ49 (Arena Pharmaceuticals), GW80γ4γ0

(GlaxoSmithKline), NBI-1A (Neurocrine Biosciences), NGX-1 (Neurogen), SNP-7941 (Synaptic), SNAP9847 (Synaptic), T-ββ6β9γ (Schering Plough), TPI-

1γ61-17 (Saitama εedical School/University of California Irvine) ning need, mis

on avalikustatud WO 01/β1169, WO 01/8β9β5, WO 01/878γ4, WO 0β/051809,

WO 0β/06β45, WO 0β/0769β9, WO 0β/076947, WO 0β/044γγ, WO 0β/51809,

WO 0β/08γ1γ4, WO 0β/094799, WO 0γ/0040β7, WO 0γ/1γ574, WO 0γ/15769, WO 0γ/0β8641, WO 0γ/0γ56β4, WO 0γ/0γγ476, WO 0γ/0γγ480, WO

04/004611, WO 04/0047β6, WO 04/0114γ8, WO 04/0β8459, WO 04/0γ470β,

WO 04/0γ9764, WO 04/05β848, WO 04/087680-s ja Jaapani patenditaotlustes nr

JP 1γββ6β69, JP 14γ7059, JPβ004γ15511, jms; (7) εCHβR (melanin-

concentrating hormone 2R) agonistid/antagonistid; (8) NPY1 (neuropeptiid Y Y1) antagonistid, nagu BεSβ05749, BIBPγββ6, J-115814, BIBO γγ04, δY-

γ57897, CP-671906 ja GI-β64879A; ning need, mis on avalikustatud USA

patendis nr 60018γ6 ja WO 96/14γ07, WO 01/βγγ87, WO 99/51600, WO

01/85690, WO 01/85098, WO 01/8517γ ning WO 01/895β8-s; (9) NPY5

(neuropeptiid Y Y5) antagonistid, nagu 15β804, Sβγ67 (Shionogi), E-6999 (Esteve), GW-569180A, GW-594884A (GlaxoSmithKline), GW-587081X, GW-

548118X; FR βγ5β08; FRββ69β8, FR β4066β, FRβ5βγ84; 1ββ9U91, GI-

β64879A, CGP7168γA, C-75 (Fasgen) δY-γ77897, δYγ66γ77, PD-160170, SR-

1β056βA, SR-1β0819A,Sβγ67 (Shionogi), JCF-104 ja H409/ββ; ning ühendid,

mis on avalikustatud USA patentides nr 6140γ54, 6191160, 6β588γ7, 6γ1γβ98, 6γβ6γ75, 6γβ9γ95, 6γγ5γ45, 6γγ7γγβ, 6γβ9γ95 ja 6γ4068γ, ning EP-01010691,

EP-01044970 ja FRβ5βγ84-s; ning PCT publikatsioonides nr WO 97/1968β, WO

97/β08β0, WO 97/β08β1, WO 97/β08ββ, WO 97/β08βγ, WO 98/β706γ, WO

00/107409, WO 00/185714, WO 00/1857γ0, WO 00/64880, WO 00/68197, WO

00/69849, WO 01/091β0, WO 01/14γ76, WO 01/85714, WO 01/857γ0, WO 01/07409, WO 01/0βγ79, WO 01/0βγ79, WO 01/βγγ88, WO 01/βγγ89, WO

01/44β01, WO 01/6β7γ7, WO 01/6β7γ8, WO 01/091β0, WO 0β/β0488, WO

0β/ββ59β, WO 0β/4815β, WO 0β/49648, WO 0β/051806, WO 0β/094789, WO

EE-EP B

0γ/009845, WO 0γ/01408γ, WO 0γ/0ββ849, WO 0γ/0β87β6, WO 05/01459β,

WO 05/0149γ; ning Norman jt, J. εed. Chem. 4γ:4β88-4γ1β (β000); (10)

leptiin, nagu rekombinantne inimese leptiin (PEG-OB, Hoffman δa Roche) ja

rekombinantne metionüleeritud inimese leptiin (Amgen); (11) leptiini derivaadid,

nagu need, mis on avalikustatud patentides nr 555β5β4; 555β5βγ; 555β5ββ; 55β1β8γ; ja WO 96/βγ51γ; WO 96/βγ514; WO 96/βγ515; WO 96/βγ516; WO

96/βγ517; WO 96/βγ518; WO 96/βγ519 ning WO 96/βγ5β0-s; (1β) opioid-

antagonistid, nagu nalmefeen (Revex®), γ-metoksünaaltreksoon, naloksoon ja

naltreksoon; ning need, mis on avalikustatud WO 00/β1509-s; (1γ) oreksiini

antagonistid, nagu SB-γγ4867-A (GlaxoSmithKline); ja need, mis on avalikustatud WO 01/96γ0β, 01/68609, 0β/4417β, 0β/51βγβ, 0β/518γ8,

0β/089800, 0β/090γ55, 0γ/0βγ561, 0γ/0γβ991, 0γ/0γ7847, 04/0047γγ,

04/0β6866, 04/041791, 04/08540γ-s jms; (14) bombesiini retseptori alatüübi

(BRSγ, bombesin receptor subtype 3) agonistid; (15) koletsüstokiniin-A

(cholecystokinin-A, CCK-A) agonistid, nagu AR-R 15849, GI 181771, JεV-180, A-71γ78, A-716βγ, PD170β9β, PD 149164, SR1461γ1, SR1β5180, butabindiid,

ja need, mis on avaldatud US 57γ9106-s; (16) tsiliaarsed neurotroofsed tegurid

(CNTF, ciliary neurotrophic factors), nagu GI-1771 (GlaxoSmithKline);

SR1461γ1 (Sanofi Synthelabo); butabindiid ja PD170β9β, PD 149164 (Pfizer);

(17) CNTF derivaadid, nagu aksokiin (Regeneron); ning need, mis on avaldatud WO 94/091γ4, WO 98/ββ1β8 ja WO 99/4γ81γ-s; (18) kasvuhormooni

sekretagoogi (growth hormone secretagogue, GHS) retseptori agonistid, nagu

NN70γ, heksareliin, εK-0677, Sε-1γ0686, CP-4β4γ91, δ-69β4β9 ja δ-16γβ55

ning need, mis on avalikustatud USA patendis nr 6γ58951, USA

patenditaotlustes nr β00β/049196 ja β00β/0ββ6γ7; ning WO 01/5659β ja WO 0β/γβ888-s; (19) 5HTβc (serotoniini retseptor βc) agonistid, nagu

APDγ546/AR10A (Arena Pharmaceuticals), ATH88651 (Athersys), ATH88740

(Athersys), BVT9γγ (Biovitrum/GSK), DPCAγ7β15 (BεS), IKβ64; δY448100

(δilly), PNU ββγ94; WAY 470 (Wyeth), WAY6β9 (Wyeth), WAY16150γ

(Biovitrum), R-1065, VR1065 (Vernalis/Roche) Yε γ48; ja need, mis on avalikustatud USA patendis nr γ914β50ja PCT avaldatud patenditaotlustes

01/66548, 0β/γ6596, 0β/481β4, 0β/10169, 0β/4415β; 0β/51844, 0β/40456,

0β/40457, 0γ/057698, 05/000849jms; (β0) melanokortiin γ retseptori

EE-EP B

(melanocortin 3 receptor, εcγr) agonistid; (β1) melanokortiin 4 retseptori

(melanocortin 4 receptor, εcγr) agonistid, nagu CHIR860γ6 (Chiron), CHIR915

(Chiron); εE-1014β (εelacure), εE-10145 (εelacure), HS-1γ1 (εelacure),

NBI7β4γβ (Neurocrine Biosciences), NNC 70-619 (Novo Nordisk), TTPβ4γ5

(Transtech) ning need, mis on avalikustatud PCT avaldatud patenditaotlustes WO 99/6400β, 00/74679, 01/99175β, 01/01β519β, 01/5β880, 01/74844, 01/70708,

01/70γγ7, 01/9175β, 1/01084β, 0β/059095, 0β/059107, 0β/059108, 0β/059117,

0β/06β766, 0β/069095, 0β/1β166, 0β/11715, 0β/1β178, 0β/15909, 0β/γ8544,

0β/068γ87, 0β/068γ88, 0β/067869, 0β/0814γ0, 0γ/06604, 0γ/007949,

0γ/009847, 0γ/009850, 0γ/01γ509, 0γ/0γ1410, 0γ/094918, 04/0β845γ, 04/048γ45, 04/050610, 04/0758βγ, 04/08γβ08, 04/089951, 05/000γγ9, and EP

1460069 ning US β005049β69-s ja JPβ00504β8γ9-s jms; (ββ) monoamiini

tagasihaarde inhibiitorid, nagu sibutratmiin (εeridia®/Reductil®) ning selle

soolad ning ühendid, mis on avalikustatud USA patentides nr 4746680, 4806570

ja 54γ6β7β ning USA avaldatud patenditaotluses β00β/0006964 ning WO 01/β7068-s ja WO 01/6βγ41-s; (βγ) serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, nagu

deksfenfluramiin, fluoksetiin ning ühendid USA patendist nr 6γ656γγ ja WO

01/β7060 ning WO 01/16βγ41-st; (β4) glükagoonisarnase peptiidi 1 (glucagon-

like peptide 1, GδP-1) agonistid; (β5) topiramaat (Topimax®); (β6)

fütofarmatseutiline ühend 57 (CP 644,67γ); (β7) atsetüül-CoA karboksülaas-β (acetyl-CoA karboksülase-2, ACCβ) inhibiitorid; (β8) beeta-adrenergilise

retseptori γ (beta-adrenergic receptor 3, γ) agonistid, nagu

orafebergron/AD9677/TAK677 (Dainippon/ Takeda), Cδ-γ16,β4γ, SB 418790,

BRδ-γ7γ44, δ-796568, BεS-196085, BRδ-γ51γ5A, CGP1β177A, BTA-β4γ,

GRC1087 (Glenmark Pharmaceuticals) GW 4β7γ5γ (solabegroon- vesinikkloriid), trekadriin, Zeneca D7114, N-5984 (Nisshin Kyorin), δY-γ77604

(δilly), KT079β4 (Kissei), SR 59119A, ning need, mis on avalikustatud USA

patentides nr 5705515, US 5451677 ja WO94/18161, WO95/β9159,

WO97/46556, WO98 /045β6WO98/γβ75γ, WO01/7478β, WO0β/γβ897,

WO0γ/01411γ, WO 0γ/016β76, WO 0γ/016γ07, WO 0γ/0β4948, WO 0γ/0β495γ, WO 0γ/0γ7881, WO 04/108674-s jms; (β9) DGAT1

(diatsüülglütseroolatsüültransferaas 1) inhibiitorid; (γ0) DGATβ

(diatsüülglütseroolatsüültransferaas β) inhibiitorid; (γ1) rasvhappe süntaasi (fatty

EE-EP B

acid synthase, FAS) inhibiitorid, nagu tseruleniin ja C75; (γβ) fosfodiesteraasi

(phosphodiesterase, PDE) inhibiitorid, nagu teofülliin, pentoksifülliin, saprinast,

sildenafiil, amrinoon, milrinoon, tsilostamiid, rolipraam ja tsilomilast, samuti

need, mida on kirjeldatud WO 0γ/0γ74γβ, WO 0γ/0γ7899-s; (γγ)

kilpnäärmehormooni agonistid, nagu KB-β611 (KaroBioBεS), ja need, mis on avaldatud WO 0β/15845-s ja Jaapani patenditaotluses JP β000β56190; (γ4) UCP-

1 (uncoupling protein 1), -β või -γ aktivaatorid, nagu fütaanhape, 4-[(E)-β-

(5,6,7,8-tetrahüdro-5,5,8,8-tetrametüül-β-naftalenüül)-1-propenüül]bensoehape

(TTNPB) ja retinoidhape; ning need, mis on avalikustatud WO 99/001βγ-s; (γ5)

atsüülöstrogeenid, nagu oleoüülestroon, avalikustatud artiklis del εar-Grasa, ε. jt, Obesity Research, 9:β0β-9 (β001); (γ6) glükokortikoidi retseptori

antagonistid, nagu CP47β555 (Pfizer), KB γγ05 ning need, mis on avalikustatud

WO 04/000869, WO 04/075864-s jms; (γ7) 11-beeta-hüdroksüsteroidi

dehüdrogenaas tüüp 1 (11 HSD-1) inhibiitorid, nagu BVT γ498 (AεG γγ1),

BVT β7γγ, γ-(1-adamantüül)-4-etüül-5-(etüültio)-4H-1,β,4-triasool, γ-(1- adamantüül)-5-(γ,4,5-trimetoksüfenüül)-4-metüül-4H-1,β,4-triasool, γ-

adamantanüül-4,5,6,7,8,9,10,11,1β,γa-dekahüdro-1,β,4-triasolo[4,γ-

a][11]annuleen ning ühendid, mis on avalikustatud WO 01/90091, 01/90090,

01/9009β, 0β/07β084, 04/011410, 04/0γγ4β7, 04/041β64, 04/0β7047,

04/056744, 04/065γ51, 04/089415, 04/0γ7β51-s jms; (γ8) stearoüül-CoA desaturaas-1 (SCD-1) inhibiitorid; (γ9) dipeptidüülpeptidaas IV (DPP-4)

inhibiitorid, nagu isoleutsiintiasolidiid, valiinpürrolidiid, sitagliptiin,

saksagliptiin, NVP-DPP7β8, δAFβγ7 (vildagliptiin), P9γ/01, TSδ ββ5, TεC-

βA/βB/βC, FE 999011, P9γ10/Kγ64, VIP 0177, SDZ β74-444, GSK 8βγ09γ, E

γ0β4, SYR γββ, TS0β1, SSR 16βγ69, GRC 8β00, K579, NN7β01, CR 140βγ, PHX 1004, PHX 1149, PT-6γ0, SK-040γ; ja ühendid, mis on avalikustatud WO

0β/08γ1β8, WO 0β/06β764, WO 0β/14β71, WO 0γ/000180, WO 0γ/000181,

WO 0γ/000β50, WO 0γ/00β5γ0, WO 0γ/00β5γ1, WO 0γ/00β55γ, WO

0γ/00β59γ, WO 0γ/004498, WO 0γ/004496, WO 0γ/005766, WO 0γ/0179γ6,

WO 0γ/0β494β, WO 0γ/0β4965, WO 0γ/0γγ5β4, WO 0γ/055881, WO 0γ/057144, WO 0γ/0γ7γβ7, WO 04/041795, WO 04/071454, WO 04/0β14870,

WO 04/041β7γ, WO 04/0418β0, WO 04/050658, WO 04/046106, WO

04/067509, WO 04/0485γβ, WO 04/099185, WO 04/1087γ0, WO 05/009956,

EE-EP B

WO 04/09806, WO 05/0βγ76β-s, US β005/04γβ9β-s ja EP 1 β58 476-s; (40)

lipaasi inhibiitorid, nagu tetrahüdrolipstatiin (orlistat/XENICAδ), ATδ96β

(Alizyme/Takeda), GTγ89β55 (Genzyme/Peptimmune)Triton WR1γγ9,

RHC80β67, lipstatiin, teasaponiin ja dietüülumbelliferüülfosfaat, Fδ-γ86, WAY-

1β1898, Bay-N-γ176, valilaktoon, esteratsiin, ebelaktoon A, ebelaktoon B ja RHC 80β67 ning ühendid, mis on avalikustatud WO 01/77094, WO 04/111004-s

jaUSA patentides nr 4598089, 445β81γ, 551β565, 5γ91571, 560β151, 4405644,

41894γ8ja 4β4β45γ jms; (41) rasvhappe transporteri inhibiitorid; (4β)

dikarboksülaadi transporteri inhibiitorid; (4γ) glükoosi transporteri inhibiitorid ja

(44) fosfaadi transporteri inhibiitorid; (45) anoreksiaga seotud bitsüklilised ühendid, nagu 14β6 (Aventis) ja 1954 (Aventis) ning ühendid, mis on

avalikustatud WO 00/18749, WO 01/γβ6γ8, WO 01/6β746, WO 01/6β747 ja

WO 0γ/015769-s; (46) peptiidide YY ja PYY agonistid, nagu PYYγγ6

(Nastech/εerck), AC16βγ5β (IC Innovations/CURIS/Amylin),

Tεγ0γγ5/Tεγ0γγ8 (7Tε Pharma), PYYγγ6 (Emisphere tehcnologies), PEG- peptiid YYγ-γ6, mis on avaldatud WO 0γ/0β6591, 04/089β79-s jms; (47)

lipiidide metabolismi modulaatorid, nagu masliinhape, erütrodiool, ursoolhape,

uvaool, betuliinhape, betuliin jms ning ühendid, mis on avalikustatud WO

0γ/011β67-s; (48) transkriptsioonifaktori modulaatorid, nagu need, mis on

avalikustatud WO 0γ/0β6576-s; (49) εc5r (melanokortiini 5 retseptori) modulaatorid, nagu need, mis on avalikustatud WO 97/1995β, WO 00/158β6,

WO 00/15790-s, USA β00γ009β041-s jms; (50) ajust tulenev neutotroofne tegur

(brain-derived neutotrophic factor, BDNF), (51) εc1r (melanokortiini 1

retseptor) modulaatorid, nagu δK-184 (Procter & Gamble) jms; (5β) 5HT6

antagonistid, nagu BVT74γ16 (Biovitrum), BVT518βc (Biovitrum), E-6795 (Esteve), E-6814 (Esteve), SBγ99885 (GlaxoSmithKline), SBβ71046

(GlaxoSmithKline), RO-046.790 (Roche) jms; (5γ) rasvhappe transportvalk 4

(FATP4); (54) atsetüül-CoA karboksülaasi (ACC) inhibiitorid, nagu CP640186,

CP6104γ1, CP640188 (Pfizer); (55) C-terminaalsed kasvuhormooni fragmendid,

nagu AOD9604 (εonash Univ/εetabolic Pharmaceuticals) jms; (56) oksüntomoduliin; (57) neuropeptiid FF retseptori antagonistid, nagu need, mis on

avalikustatud WO 04/08γβ18-s jms; (58) amüliini agonistid, nagu

Symlin/pramlintiid/AC1γ7 (Amylin); (59) Hoodia ja trichocaulon'i ekstraktid;

EE-EP B

(60) BVT7471γ ja teised soolestiku lipiididel põhinevad isupärssijad; (61)

dopamiini agonistid, nagu bupropioon (WEδδBUTRIN/GlaxoSmithKline); (6β)

zonisamiid (ZONEGRAN/Dainippon/Elan) jms.

[0167] Konkreetsed ühendid, mida saab kasutada koos käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogidega, hõlmavad spetsiifilisi CB1 antagoniste/pöördagoniste, mida on kirjeldatud

WO0γ/077847-s, sealhulgas: N-[γ-(4-klorofenüül)-β(S)-fenüül-1(S)-metüülpropüül]-β-

(4-trifluorometüül-β-pürimidüüloksü)-β-metüülpropaanamiid, N-[γ-(4-klorofenüül)-β-

(γ-tsüanofenüül)-1-metüülpropüül]-β-(5-trifluorometüül-β-püridüüloksü)-β-

metüülpropaanamiid, N-[γ-(4-klorofenüül)-β-(5-kloro-γ-püridüül)-1-metüülpropüül]-β- (5-trifluorometüül-β-püridüüloksü)-β-metüülpropaanamiid ning nende farmatseutiliselt

vastuvõetavad soolad; nagu ka need, mida on kirjeldatud WO05/000809-s, mille hulka

kuuluvad järgmised: γ-{1-[bis(4-klorofenüül)metüül]asetidiin-γ-ülideen}-γ-(γ,5-

difluorofenüül)-β,β-dimetüülpropaannitriil, 1-{1-[1-(4-klorofenüül)pentüül]asetidiin-γ-

üül}-1-(γ,5-difluorofenüül)-β-metüülpropaan-β-ool. γ-((S)-(4-klorofenüül){γ-[(1S)-1- (γ,5-difluorofenüül)-β-hüdroksü-β-metüülpropüül]asetidiin-1-üül}metüül)bensonitriil, γ-

((S)-(4-klorofenüül){γ-[(1S)-1-(γ,5-difluorofenüül)-β-fluoro-β-metüülpropüül]asetidiin-

1-üül}metüül)bensonitriil, γ-((4-klorofenüül){γ-(1-(γ,5-difluorofenüül)-β,β-

dimetüül]propüül}asetidiin-l-üül}metüül)bensonitriil, γ-((1S)-1-{1-[(S)-(γ-

tsüanofenüül)(4-tsüanofenüül)metüül]asetidiin-γ-üül}-β-fluoro-β-metüülpropüül)-5- fluorobensonitriil, γ-[(S)-(4-klorofenüül)(γ-{(1S)-β-fluoro-1-[γ-fluoro-5-(4H-1,β,4-

triasool-4-üül)fenüül]-β-metüülpropüül}asetidiin-1-üül)metüül]bensonitriil ja 5-((4-

klorofenüül){γ-[(1S)-1-(γ,5-difluorofenüül)-β-fluoro-β-metüülpropüül]asetidiin-1-

üül}metüül)tiofeen-γ-karbonitriil ning nende farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad;

samuti: γ-[(S)-(4-klorofenüül)(γ-{(1S)-β-fluoro-1-[γ-fluoro-5-(5-okso-4,5-dihüdro-1,γ,4- oksadiasool-β-üül)fenüül]-β-metüülpropüül}asetidiin-1-üül)metüül]bensonitriil, γ-[(S)-

(4-klorofenüül)(γ-{(1S)-β-fluoro-1-[γ-fluoro-5-(1,γ,4-oksadiasool-β-üül)fenüül]-β-

metüülpropüül}asetidiin-1-üülmetüül]bensonitriil, γ-[(S)-(γ-{(1S)-1-[γ-(5-amino-1,γ,4-

oksadiasool-β-üül)-γ-fluorofenüül]-β-fluoro-β-metüülpropüül} asetidiin-1-üül)(4-

klorofenüül)metüül]bensonitriil, γ-[(S)-(4-tsüanofenüül)(γ-{(1S)-β-fluoro-1-[γ-fluoro-5- (5-okso-4,5-dihüdro-1,γ,4-oksadiasool-β-üül)fenüül]-β-metüülpropüül}asetidiin-1-

üül)metüül]bensonitriil, γ-[(S)-(γ-{(1S)-1-[γ-(5-amino-1,γ,4-oksadiasool-β-üül)-5-

EE-EP B

fluorofenüül]-β-fluoro-β-metüülpropüül} asetidiin-1-üül)(4-

tsüanofenüül)metüül]bensonitriil, γ-[(S)-(4-tsüanofenüül)(γ-{(1S)-β-fluoro-1-[γ-fluoro-

5-(1,γ,4-oksadiasool-β-üül)fenüül]-β-metüülpropüül}asetidiin-1-üül)metüül]bensonitriil,

γ-[(S)-(4-klorofenüül)(γ-{(1S)-β-fluoro-1-[γ-fluoro-5-(1,β,4-oksadiasool-γ-üül)fenüül]-

β-metüülpropüül}asetidiin-1-üül)metüül]bensonitriil, γ-[(1S)-1-(1-{(S)-(4- tsüanofenüül)[γ-(1,β,4-oksadiasool-γ-üül)fenüül]-metüül}asetidiin-γ-üül)-β-fluoro-β-

metüülpropüül]-5-fluorobensonitriil, 5-(γ-{1-[1-(difenüülmetüül)asetidiin-γ-üül]-β-

fluoro-β-metüülpropüül}-5-fluorofenüül)-1H-tetrasool, 5-(γ-{1-[1-

(difenüülmetüül)asetidiin-γ-üül]-β-fluoro-β-metüülpropüül}-5-fluorofenüül)-1-metüül-

1H-tetrasool, 5-(γ-{1-[1-(difenüülmetüül)asetidiin-γ-üül]-β-fluoro-β-metüülpropüül}-5- fluorofenüül)-β-metüül-βH-tetrasool, γ-[(4-klorofenüül)(γ-{β-fluoro-1-[γ-fluoro-5-(β-

metüül-βH-tetrasool-5-üül)fenüül]-β-metüülpropüül}asetidiin-1-üül)metüül]bensonitriil,

γ-[(4-klorophen)(γ-{β-fluoro-1-[γ-fluoro-5-(1-metüül-1H-tetrasool-5-üül)fenüül]-β-

metüülpropüül}asetidiin-1-üül)metüül]bensonitriil, γ-[(4-tsüanofenüül)(γ-{β-fluoro-1-

[γ-fluoro-5-(1-metüül-1H-tetraksool-5-üül)fenüül]-β-metüülpropüül}asetidiin-1- üül)metüül]bensonitriil, γ-[(4-tsüanofenüül)(γ-(β-fluoro-1-[γ-fluoro-5-(β-metüül-βH-

tetrasool-5-üül)fenüül]-β-metüülpropüül}asetidiin-1-üül)metüül]bensonitriil, 5-{γ-[(S)-

{γ-[(1S)-1-(γ-bromo-5-fluoroppenüül)-β-fluoro-β-metüülpropüül]asetidiin-1-üül) (4-

klorofenüül)metüül]fenüül}-1,γ,4-oksadiasool-β(γH)-oon, γ-[(1S)-1-(1-{(S)-(4-

klorofenüül)[γ-(5-okso-4,5-dihüdro-1,γ,4-oksadiasool-β-üül)fenüül]metüül) asetidiin-γ- üül)-β-fluoro-β-metüülpropüül]-5-fluorobensonitriil, γ-[(1S)-1-(1-{(S)-(4-

tsüanofenüül)[γ-(5-okso-4,5-dihüdro-1,γ,4-oksadiasool-β-üül)fenüül]metüül} asetidiin-

γ-üül)-β-fluoro-β-metüülpropüül]-5-fluorobensonitriil, γ-[(1S)-1-(1-{(S)-(4-

tsüanofenüül)[γ-(1,γ,4-oksadiasool-β-üül)fenüül]metüül}asetidiin-γ-üül)-β-fluoro-β-

metüülpropüül]-5-flurobensonitriil, γ-[(1S)-1-(1-{(S)-(4-klorofenüül)[γ-(1,γ,4- oksadiasool-β-üül)fenüül]metüül}asetidiin-γ-üül)-β-fluoro-β-metüülpropüül]-5-

fluorobensonitriil, γ-((1S)-1-{1-[(S)-[γ-(5-amino-1,γ,4-oksadiasool-β-üül)fenüül)(4-

klorofenüül)metüül]asetidiin-γ-üül}-β-fluoro-β-metüülpropüül)-5-fluorobensonitriil, γ-

((1S)-1-{1-[(S)-[γ-(5-amino-1,γ,4-oksadiasool-β-üül)fenüül](4-

tsüanofenüül)metüül]asetidiin-γ-üül}-β-fluoro-β-metüülpropüül)-5-fluorobensonitriil, γ- [(1S)-1-(1-{(S)-(4-tsüanofenüül)[γ-(1,β,4-oksadiasool-γ-üül)fenüül]metüül}asetidiin-γ-

üül)-β-fluoro-β-metüülpropüül]-5-fluorobensonitriil, γ-[(1S)-1-(1-{(S)-(4-

klorofenüül)[γ-(1,β,4-oksadiasool-γ-üül)fenüül]metüül}asetidiin-γ-üül)-β-fluoro-β-

EE-EP B

metüülpropüül]-5-fluorobensonitriil, 5-[γ-((S)-(4-klorofenüül){γ-[(1S)-1-(γ,5-

difluorofenüül)-β-fluoro-β-metüülpropüül]asetidiin-1-üül}metüül)fenüül]-1,γ,4-

oksadiasool-β(γH)-oon, 5-[γ-((S)-(4-klorofenüül){γ-[(1S)-1-(γ,5-difluorofenüül)-β-

fluoro-β-metüülpropüül]asetidiin-1-üül)metüül)fenüül]-1,γ,4-oksadiasool-β(γH)-oon, 4-

{(S)-{γ-[(1S)-1-(γ,5-difluorofenüül)-β-fluoro-β-metüülpropüül]asetidiin-1-üül}[γ-(5- okso-4,5-dihüdro-1,γ,4-oksadiasool-β-üül)fenüül]metüül}-bensonitriil, ACOεPδIA

(rimonabant, N-(1-piperidiinüül)-5-(4-klorofenüül)-1-(β,4-diklorofenüül)-4-

metüülpürasool-γ-karboksamiid, SR141716A), γ-(4-klorofenüül-N'-(4-

klorofenüül)sulfonüül-N-metüül-4-fenüül-4,5-dihüdro-1H-pürasool-1-karboksamiid

(SδV-γ19), taranabant, N-[(1S,βS)-γ-(4-klorofenüül)-β-(γ-tsüanofenüül)-1- metüülpropüül]-β-metüül-β-[[5-(trifluorometüül)-β-püridinüül]oksü]propaanamiid ning

nende fatmatseutiliselt vastuvõetavad soolad.

[0168] Konkreetsete NPY5 antagonistide hulka, mida saab kasutada kombinatsioonis

käesolevalt kirjeldatud OXε-i analoogidega, kuuluvad: γ-okso-N-(5-fenüül-β- pürasinüül)-spiro[isobensofuraan-1(γH),4'-piperidiin]-1'-karboksamiid, γ-okso-N-(7-

trifluorometüülpürido[γ,β-b]püridiin-β-üül)spiro-[isobensofuraan-1(γH),4'-piperidiin]-

1'-karboksamiid, N-[5-(γ-fluorofenüül)-β-pürimidinüül]-γ-oksospiro-[isobensofuraan-

1(γH),4'-piperidiin]-1'-karboksamiid, trans-γ'-okso-N-(5-fenüül-β-

pürimidinüül)spiro[tsükloheksaan-1,1'(γ'H)-isobensofuraan]-4-karboksamiid, trans-γ'- okso-N-[1-(γ-kvinolüül)-4-imidasoolüül]spiro[tsükloheksaan-1,1'(γ'H)-isobensofuraan]-

4-karboksamido, trans-γ-okso-N-(5-fenüül-β-pürasinüül)spiro[4-asaiso-bensofuraan-

(γH),1'-tsükloheksaan]-4'-karboksamiid, trans-N-[5-(γ-fluorofenüül)-β-pürimidinüül]-γ-

oksospiro[5-asaisobensofuraan-1(γH),1'-tsükloheksaan]-4'-karboksamiid, trans-N-[5-(β-

fluorofenüül)-β-pürimidinüül]-γ-oksospiro[5-asaisobensofuraan-1(γH),1'- tsükloheksaan]-4'-karboksamiid, trans-N-[1-(γ,5-difluorofenüül)-4-imidasoolüül]-γ-

oksospiro[7-asaisobensofuraan-1(γH), 1'-tsükloheksaan]-4'-karboksamiid, trans-γ-okso-

N-(1-fenüül-4-pürasoolüül)spiro[4-asaisobensofuraan- (γH),1'-tsükloheksaan]-4'-

karboksamiid, trans-N-[1-(β-fluorofenüül)-γ-pürasoolüül]-γ-oksospiro[6-

asaisobensofuraan-1(γH),1'-tsükloheksaan]-4'-karboksamiid, trans-γ-okso-N-(1-fenüül- γ-pürasoolüül)spiro[6-asaisobensofuraan-1(γH), 1'-tsükloheksaan]-4'-karboksamiid,

trans-γ-okso-N-(β-fenüül-1,β,γ-triasool-4-üül)spiro[6-asaisobensofuraan-1(γH),1'-

tsükloheksaan]-4'-karboksamiid ning nende farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad.

EE-EP B

[0169] Konkreetsete ACC-1/β inhibiitorite hulka, mida saab kasutada kombinatsioonis

käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogidega, kuuluvad: 1'-[(4,8-dimetoksükvinoliin-

β-üül)karbonüül]-6-(1H-tetrasool-5-üül)spiro[kromaan-β,4'-piperidiin]-4-oon; (5-{1'-

[(4,8-dimetoksükvinolin-β-üül)karbonüül]-4-oksospiro[kromaan-β,4'-piperidiin]-6-üül}- βH-tetrasool-β-üül)metüülpivalaat; 5- {1'-[(8-tsüklopropüül-4-metoksükvinoliin-β-

üül)karbonüül]-4-oksospiro[kromaan-β,4'-piperidiin]-6-üül}nikotiinhape; 1'-(8-metoksü-

4-morfoliin-4-üül-β-naftoüül)-6-(1H-tetrasool-5-üül)spiro[kromaan-β,4'-piperidiin]-4-

oon; ja 1'-[(4-etoksü-8-etüülkvinoliin-β-üül)karbonüül]-6-(1H-tetrasool-5-

üül)spiro(kromaan-β,4'-piperidiin]-4-oon ning nende farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad ja estrid. Konkreetsete εCH1R antagoniseerivate ühendite hulka, mida saab

kasutada kombinatsioonis käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogidega, kuuluvad: 1-

{4-[(1-etüülasetidiin-γ-üül)oksü]fenüül}-4-[(4-fluorobensüül)oksü]püridiin-β(1H)-oon,

4-[(4-fluorobensüül)oksü]-1-{4-[(1-isopropüülasetidiin-γ-üül)oksü]fenüül}püridiin-

β(1H)-oon, 1-[4-(asetidiin-γ-üüloksü)fenüül]-4-[(5-kloropüridiin-β- üül)metoksü]püridiin-β(1H)-oon, 4-[(5-kloropüridiin-β-üül)metoksü]-1-{4-[(1-

etüülasetidiin-γ-üül)oksü]fenüül}püridiin-β(1H)-oon, 4-[(5-kloropüridiin-β-

üül)metoksü]-1-{4-[(1-propüülasetidiin-γ-üül)oksü]fenüül}püridiin-β(1H)-oon ja 4-[(5-

kloropüridiin-β-üül)metoksü]-1-(4-{[(βS)-1-etüülasetidiin-β-

üül]metoksü}fenüül)püridiin-β(1H)-oon või nende farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad.

[0170] Konkreetseks DPP-IV inhibiitoriks, mida saab kasutada kombinatsioonis

käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogidega, on 7-[(γR)-γ-amino-4-(β,4,5-

trifluorofenüül)butanoüül]-γ-(trifluorometüül)-5,6,7,8-tetrahüdro-1,β,4-triasoolo[4,γ- a]pürasiin või selle farmatseutiliselt vastuvõetav sool.

[0171] Konkreetsete Hγ (histamiin Hγ) antagonistide/pöördagonistide hulka, mida saab

kasutada kombinatsioonis käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogidega, kuuluvad

need, mida on kirjeldatud WO05/077905-s, sealhulgas: γ-{4-[(1-tsüklobutüül-4- piperidiinüül)oksü]fenüül}-β-etüülpürido[β,γ-d]-pürimidiin-4(γH)-oon, γ-{4-[(1-

tsüklobutüül-4-piperidiinüül)oksü]fenüül}-β-metüülpürido[4,γ-d]pürimidiin-4(γH)-oon,

β-etüül-γ-(4-{γ-[(γS)-γ-metüülpiperidiin-1-üül]propoksü}fenüül)pürido[β,γ-

EE-EP B

d]pürimidiin-4(γH)-oon β-metüül-γ-(4-{γ-[(γS)-γ-metüülpiperidiin-1-

üül]propoksü}fenüül)pürido[4,γ-d]pürimidiin-4(γH)-oon, γ-{4-[(1-tsüklobutüül-4-

piperidiinüül)oksü]fenüül}-β,5-dimetüül-4(γH)-kvinasolinoon, γ-{4-[(1-tsüklobutüül-4-

piperidiinüül)oksü]fenüül}-β-metüül-5-trifluorometüül-4(γH)-kvinasolinoon, γ-{4-[(1-

tsüklobutüül-4-piperidiinüül)oksü]fenüül}-5-metoksü-β-metüül-4(γH)-kvinasolinoon, γ- {4-[(1-tsüklobutüülpiperidiin-4-üül)oksü]fenüül}-5-fluoro-β-metüül-4(γH)-

kvinasolinoon, γ-{4-[(1-tsüklobutüülpiperidiin4-üül)oksülfenüül}-7-fluoro-β-metüül-

4(γH)-kvinasolinoon, γ-{4-[(1-tsüklobutüülpiperidiin-4-üül)oksü]fenüül}-6-metoksü-β-

metüül-4(γH)-kvinasolinoon, γ-{4-[(1-tsüklobutüülpiperidiin-4-üül)oksü]fenüül}-6-

fluoro-β-metüül-4(γH)-kvinasolinoon, γ-{4-[(1-tsüklobutüülpiperidiin-4- üül)oksü]fenüül}-8-fluoro-β-metüül-4(γH)-kvinasolinoon, γ-{4-[(1-tsüklopentüül-4-

piperidiinüül)oksü]fenüül}-β-metüülpürido[4,γ-d]pürimidiin-4(γH)-oon, γ-{4-[(1-

tsüklobutüülpiperidiin-4-üül)oksü]fenüül}-6-fluoro-β-metüülpürido[γ,4-d]pürimidiin-

4(γH)-oon, γ-{4-[(1-tsüklobutüül-4-piperidiinüül)oksü]fenüül}-β-etüülpürido[4,γ-

d]pürimidiin-4(γH)-oon, 6-metoksü-β-metüül-γ-{4-[γ-(1- piperidiinüül)propoksü]fenüül}pürido[γ,4-d]pürimidiin-4(γH)-oon, 6-metoksü-β-

metüül-γ-{4-[γ-(1-pürrolidinüül)propoksü]fenüül}pürido[γ,4-d]pürimidiin-4(γH)-oon,

β,5-dimetüül-γ-{4-[γ-(1-pürrolidinüül)propoksü]fenüül}-4(γH)- kvinasolinoon, β-

metüül-γ-{4-[γ-(1-pürrolidinüül)propoksü]fenüül}-5-trifluorometüül-4(γH)-

kvinasolinoon, 5-fluoro-β-metüül-γ-{4-[γ-(1-piperidiinüül)propoksü]fenüül}-4(γH)- kvinasolinoon, 6-metoksü-β-metüül-γ-{4-[γ-(1-pjperidinüül)propoksü]fenüül}-4(γH)-

kvinasolinoon, 5-metoksü-β-metüül-γ-(4-{γ-[(γS)-γ-metüülpiperidiin-1-

üül]propoksü}fenüül)-4(γH)- kvinasolinoon, 7-metoksü-β-metüül-γ-(4-{γ-[(γS)-γ-

metüülpiperidiin-1-üül]propoksü}fenüül)-4(γH)- kvinasolinoon, β-metüül-γ-(4-{γ-[(γS)-

γ-metüülpiperidiin-1-üül]propoksü}fenüül)pürido[β,γ-d]pürimidiin-4(γH)-oon, 5-fluoro- β-metüül-γ-(4-{γ-[(βR)-β-metüülpürrolidiin-1-üül]propoksü}fenüül)-4(γH)-

kvinasolinoon, β-metüül-γ-(4-{γ-[(βR)-β-metüülpürrolidiin-1-

üül]propoksü}fenüül)pürido[4,γ-d]pürimidiin-4(γH)-oon, 6-metoksü-β-metüül-γ-(4-{γ-

[(βR)-β-metüülpyrrolidin-1-üül]propoksü}fenüül)-4(γH)-kvinasolinoon, 6-metoksü-β-

metüül-γ-(4-{γ-[(βS)-β-metüülpürrolidiin-1-üül]propoksü}fenüül)-4(γH)-kvinasolinoon) ning nende farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad.

EE-EP B

[0172] Konkreetsete CCK1R agonistide hulka, mida saab kasutada kombinatsioonis

käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogidega, kuuluvad: γ-(4-{[1-(γ-etoksüfenüül)-β-

(4-metüülfenüül)-1H-imidasool-4-üül]karbonüül}-1-piperasinüül)-1-nafohape; γ-(4-{[1-

(γ-etoksüfenüül)-β-(β-fluoro-4-metüülfenüül)-1H-imidasool-4-üül]karbonüül}-1-

piperasinüül)-1-nafohape; γ-(4-{[1-(γ-etoksüfenüül)-β-(4-fluorofenüül)-1H-imidasool-4- üül]karbonüül}-1-piperasinüül)-1- nafohape; γ-(4-{[1-(γ-etoksüfenüül)-β-(β,4-

difluorofenüül)-1H-imidasool-4-üül]karbonüül}-1-piperasinüül)-1- nafohape; ja γ-(4-

{[1-(β,γ-dihüdro-1,4-bensodioksiin-6-üül)-β-(4-fluorofenüül)-1H-imidasool-4-

üül]karbonüül}-1-piperasinüül)-1-naftohape ning nende farmatseutiliselt vastuvõetavad

soolad.

[0173] Konkreetsete εCR agonistide hulka, mida saab kasutada kombinatsioonis

käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogidega, kuuluvad: 1) (5S)-1'-{[(γR,4R)-1-tert-

butüül-γ-(β,γ,4-trifluorofenüül)piperidiin-4-üül]karbonüül}-γ-kloro-β-metüül-5-[1-

metüül-1-(1-metüül-1H-1,β,4-triasool-5-üül)etüül]-5H-spiro[furo[γ,4-b]püridiin-7,4'- piperidiin); β) (5R)-1'-{[(γR,4R)-1-tert-butüül-γ-(β,γ,4-trifluorpfenüül)-piperidiin-4-

üül]karbonüül}-γ-kloro-β-metüül-5-[1-metüül-1-(1-metüül-1H-1,β,4-triasool-5-

üül)etüül]-5H-spiro[furo[γ,4-b]püridiin-7,4'-piperidiin]; γ) β-(1'-{[(γS,4R)-1-tert-butüül-

4-(β,4-difluorofenüül)pürrolidiin-γ-üül]karbonüül}-γ-kloro-β-metüül-5H-spiro[furo[γ,4-

b]püridiin-7,4'-piperidiin]-5-üül)-β-metüülpropaannitriil; 4) 1'-{[(γS,4R)-1-tert-butüül-4- (β,4-difluorofenüül)pürrolidiin-γ-üül]karbonüül}-γ-kloro-β-metüül-5-[1-metüül-1-(1-

metüül-1H-1,β,4-triasool-5-üül)etüül]-5H-spiro[furo[γ,4-b]püridiin-7,4'-piperidiin]; 5)

N-[(γR,4R)-γ-({γ-kloro-β-metüül-5-[1-metüül-1-(1-metüül-1H-1,β,4-triasool-5-

üül)etüül]-1'H,5H-spiro[furo-[γ,4-b]püridiin-7,4'-piperidiin]-1'-üül}karbonüül)-4-(β,4-

difluorofenüül)-tsüklopentüül]-N-metüültetrahüdro-βH-püran-4-amiin; 6) β-[γ-kloro-1'- ({(1R,βR)-β-(β,4-difluorofenüül)-4-[metüül(tetrahüdro-βH-püran-4-üül)amino]-

tsüklopentüül}-karbonüül)-β-metüül-5H-spiro[furo[γ,4-b]püridiin-7,4'-piperidiin]-5-

üül]-β-metüülpropaannitriil ning nende farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad.

[0174] δisaks võivad kombinatsioonis käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogidega kasulikud olla teised inkretiinhormooni glükagoonitaoline peptiid 1 (GδP-1)

peptiidanaloogid ning mimeetikumid.

EE-EP B

[0175] εeetodid manustamaks üht või enamat käesolevalt avalikustatud OXε-i

analoogi subjektile hõlmavad mittepiiravalt intradermaalset, intramuskulaarset,

intraperitoneaalset, intravenoosset, subkutaanset, intranasaalset, epiduraalset ja oraalset

manustamisteed. Koostisi võib manustada mistahes sobival viisil, näiteks infusioonil või

boolussüstimisega, imendumisel läbi epiteeli või limaskestade (nt suulimaskest, rektaalne ja soolelimaskest jms), manustamisel silma kombinatsioonis teiste

bioloogiliselt aktiivsete ainetega. εanustamine võib olla süsteemne või lokaalne. δisaks

võib osutuda kasulikuks manustada koostist kesknärvisüsteemi mistahes sobival

manustamisteel, sealhulgas intraventrikulaarsel ja intratekaalsel süstimisel.

Intraventrikulaarset süstimist võib hõlbustada reservuaariga (näiteks Ommaya reservuaariga) ühendatud intraventrikulaarne kateeter. Rakendada võib ka manustamist

kopsu, kasutades inhalaatorit või nebulisaatorit ning aerosoolainet sisaldavat preparaati.

Samuti võib olla soovitav ühe või mitme käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogi

manustamine paikselt ravi vajavasse piirkonda; see on saavutatav näiteks mittepiiravalt

paikse infusiooniga operatsiooni ajal, paikse manustamisega süstimisel, kateetriga, suposiidi või implantaadi abil.

[0176] Tuntakse mitmesuguseid manustamissüsteeme, mis on kasutatavad käesolevalt

avalikustatud OXε-i analoogide manustamiseks, mille hulka kuuluvad mittepiiravalt

kapseldamine liposoomidesse, mikroosakesed, mikrokapslid; minirakud; polümeerid; kapslid; tabletid jms. Ühes teostuses võib käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogid

manustada vesiiklis, konkreetselt liposoomis. δiposoomis kombineeritakse käesolevalt

avalikustatud OXε-i analoogid lisaks teistele farmatseutiliselt vastuvõetavatele

kandjatele amfipaatsete ainetega, nagu lipiidid, mis eksisteerivad agregeerunud kujul,

nagu mitsellidena, lahustumatute monokihtidena, vedelkristallide või plaatjate kihtidena vesilahuses. δiposoomide formuleerimiseks sobivate lipiidide hulka kuuluvad

mittepiiravalt monoglütseriidid, diglütseriidid, sulfatiidid, lüsoletsitiini, fosfolipiidid,

saponiin, sapphapped jms. Selliste liposoompreparaatide valmistamine vastab

erialaspetsialistide pädevusastmele, nagu on avalikustatud näiteks USA patendis nr

48γ70β8 ja USA patendis nr 47γ7γβγ. Järgmises teostuses saab käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogid manustada toimeainet kontrollitult vabastavas

süsteemis, mille hulka kuuluvad mittepiiravalt: manustamispump (vt nt Saudek jt, New

Engl. J. εed. γβ1: 574 (1989) ja poolläbilaskev polümeerne materjal (vt nt Howard jt, J.

EE-EP B

Neurosurg. 71: 105 (1989)). δisaks saab toimeainet kontrollitult vabastava süsteemi

asetada terapeutilise sihtmärgi (näiteks aju) lähedusse - sellisel juhul vajatakse vaid

murdosa süsteemsest annusest. Vt nt Goodson, väljaandes: εedical Applications of

Controlled Release, 1984. (CRC Press, Bocca Raton, Fla.).

[0177] Üht või enamat käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogi sisaldavate koostiste

kogus, mis on tõhus konkreetse häire või seisundi raviks, sõltub haiguse või seisundi

olemusest ning on kindlaksmääratav erialaseptsialistidele tuntud standardsete kliiniliste

meetodite abil. δisaks võib valikuliselt kasutada in vitro teste aitamaks tuvastada

optimaalseid annusevahemikke. Preparaadis kasutatav täpne annus sõltub ka manustamisteest ning haiguse või häire üldisest tõsidusest ning tuleb määrata vastavalt

raviarsti hinnangule ning patsiendi olukorrale. δõppkokkuvõttes otsustab iga

individuaalse patsiendi raviks kasutatava koostise koguse raviarst. Esialgu manustab

raviarst koostist väikestes annustes ning jälgib patsiendi reaktsiooni. εanustada võib

koostise suuremaid annuseid, kuni saavutatakse patsiendile optimaalne terapeutiline toime, ning selles annust enam ei suurendata. Üldiselt on päevane annus vahemikus

ligikaudu 0,001 mg kuni ligikaudu 100 mg imetaja kehakaalu kg kohta, eelistatult 0,01

mg kuni ligikaudu 50 mg kg kohta ning kõige eelistatumalt 0,1 kuni 10 mg kg kohta,

ühekordsete või jaotatud annustena. Teisalt võib mõningatel juhtudel osutuda vajalikuks

kasutada annuseid, mis jäävad nendest piiridest väljapoole. Siiski on sobivateks annusevahemikeks üht või enamat käesolevalt avalikustatud OXε-i analoogi sisaldavate

koostiste intravenoossel manustamisel üldiselt ligikaudu 5-500 mikrogrammi (µg)

toimeainet kilogrammi (kg) kehakaalu kohta. Sobivad annusevahemikud intranasaalseks

manustamiseks on üldiselt vahemikus ligikaudu 0,01 pg/kg kehakaalu kohta kuni

1 mg/kg kehakaalu kohta. Tõhusad annused saab ekstrapoleerida annuse-vastuse kõveratest, mis on saadud in vitro või loommudelitel põhinevatest testsüsteemidest.

Suposiidid sisaldavad tavaliselt toimeainet vahemikus 0,5% kuni 10% massist;

suukaudsed ravimvormid sisaldavad eelistatult 10% kuni 95% toimeainet.

δõppkokkuvõttes otsustab ravi, kus kasutatakse üht või enamat käesolevalt avalikustatud

leiutisekohast OXε-i analoogi sisaldavaid ravimkoostisi, kestuse raviarst. Annus varieerub ka sõltuvalt konkreetse patsiendi vanusest, kehamassist ning vastusest.

EE-EP B

[0178] δisaks pakutakse välja farmatseutiline pakk või komplekt, mis sisaldab üht või

enamat mahutit, mis on täidetud käesolevalt avalikustatud ravimkoostiste ühe või enama

koostisosaga ning OXε-i analoogidega. Sellise mahuti või selliste mahutitega võib

valikuliselt kaasneda teatis, mis vastab ravimite või bioloogiliste toodete tootmist,

kasutamist või müüki reguleeriva valitsusasutuse nõudmistele; nimetatud teatis kajastab valitsusasutuse heakskiitu tootmiseks, kasutamiseks või müügiks inimestele

manustamise eesmärgil.

[0179] Järgmiste näidete eesmärgiks on soodustada käesoleva leiutise sügavamat

mõistmist.

NÄIDE 1

[0180] Oksüntomoduliini (OXε) analoogid sünteesiti sisuliselt järgmiselt. Tabelis β

kujutatud OXε-i analoogid sünteesiti tahke faasi meetodil, kasutades Fmoc/t-Bu

keemiat multi-peptiidisüntesaatoril APEX γ96 (Advanced Chemtech), kasutades 40-süvendiga reaktsiooniblokki. Iga peptiid sünteesiti eraldi süvendis. Peptiidamiidide

joaks kasutati modifitseeritud Rink ühenduslüliga p-[(R,S)-α-[9H-fluoreen-9-üül-

metoksüformamido]-β,4-dimetoksübensüül]-fenoksüäädikhappega derivatiseeritud 0,1 g

aminometüleeritud polüstüreen δδ (100-β00 võre, 0,41 mmol/g) (Novabiochem) resiini

(Rink, H., 1987, Tetrahedron δett. β8:γ787-γ789; Bernatowicz, ε. S. jt, 1989, Tetrahedron δett. γ0:4645-4667). Kõik aminohapped lahustati kontsentratsioonis 0,5 ε

0,5ε HOBt (hüdroksübensotriasool) lahuses DεF-s. Atsüülimisreaktsioonid teostati

45 minuti jooksul aktiveeritud aminohappe kuuekordses liias resiini vabade

aminorühmade suhtes. Aminohapped aktiveeriti ekvimolaarse koguse HBTU (β-(1H-

bensotriasool-1-üül)-1,1,γ,γ-tetrametüülurooniumheksafluorofosfaat) ja kahekordse molaarse liia DIEA-ga (N,N-diisopropüületüülamiin).

[0181] Teise võimalusena sünteesiti peptiidid tahke faasi meetodil, kasutades kasutades

Fmoc/t-Bu keemiat seadmel Pioneer Peptide Synthesizer (Applied Biosystems). Sel

juhul kasutati 0,1 g Fmoc-ühenduslüliga Aε-Champion, 1% ristseotud resiini (Biosearch Technologies, Inc.) ja modifitseeritud Rink ühenduslüliga p-[(R,S)-α-[9H-

EE-EP B

fluoreen-9-üül-metoksüformamido]-β,4-dimetoksübensüül]-fenoksüäädikhappega

derivatiseeritud PEG-PS-põhist resiini (Rink, H., 1987, Tetrahedron δett. β8:γ787-γ789;

Bernatowicz, ε. S. jt, 1989, Tetrahedron δett. γ0:4645-4667). Kõik

atsüülimisreaktsioonid teostati 60 minuti jooksul aktiveeritud aminohappe neljakordse

liiaga resiini vabade aminorühmade suhtes pärast peptiidi koostamist süntesaatoril; kahekordne sidumine teostati N-terminaalse Aib ja His jaoks.

[0182] Kõrvalahelate kaitsvateks rühmadeks olid: OmpE (O-γ-metüül-pent-γ-üülrühm)

Asp korral; tert-butüülrühm Glu, Ser, D-Ser, Thr ja Tyr korral; tritüülrühm Asn, Cys,

Gln ja His korral; tert-butoksükarbonüülrühm δys ja Trp korral ning β,β,4,6,7- pentametüüldihüdrobensofuraan-5-sulfonüülrühm Arg korral.

[0183] OXε110 ja OXε177 korral atsüüliti lüsiinpalmitoüül- käsitsi reaktsioonil

ekvimolaarse koguse HBTU-ga (β-(1H-bensotriasool-1-üül)-1,1,γ,γ-

tetrametüülurooniumheksafluorofosfaat) ja β-kordse molaarse liia DIEA-ga (N,N- diisopropüületüülamiin). Atsüülimisreaktsioon teostati 1β0 minuti jooksul aktiveeritud

atsüleerija kolmekordse liiaga vaigu vabade aminorühmade suhtes.

[0184] Sünteesi lõpus töödeldi kuivi peptiidvaike individuaalselt β0 ml lõikamissegu,

milleks oli 88% trifluoroäädikhapet (TFA), 5% fenooli, β% triisopropüülsilaani ja 5% vett (Sole, N.A. ja G. Barany, 199β, J. Org. Chem. 57:5γ99-540γ) 1,5 tunni jooksul

toatemperatuuril. Peptiidi sadestamiseks iga vaik filtreeriti ning lahus lisati külmale

metüül-t-butüüleetrile. Pärast tsentrifuugimist pesti peptiidisademeid värske külma

metüül-t-butüüleetriga eemaldamaks orgaanilisi püüdureid. Protsessi korrati kaks korda.

δõplikud graanulid kuivatati, resuspendeeriti HβO-s, β0% atsetonitriilis ja lüofiliseeriti.

[0185] Toorpeptiidid puhastati pööratud faasi HPδC abil preparatiivsetes Waters RCε

Delta-Pak™ C-4 kassettides (40 × β00 mm, 15 µm), kasutades eluentidena (A) 0,1%

TFA-d vees ja (B) 0,1% TFA-d atsetonitriilis. Kasutati järgmist eluent B gradienti: β0%-

β0% viie minuti jooksul ja β0%-γ5% β0 minuti jooksul OXεββ9-d (OXεγ6 ja OXε115 tioolitud prekursor), OXεβ9 (OXε70 ja OXεβ16 tioolitud prekursor),

OXεβ08 (OXεβ1β tioolitud prekursor) ja OXεβ09 (OXεβ1γ tioolitud prekursor).

EE-EP B

[0186] Peptiidide OXε110 ja 177 korral kasutati järgmist gradienti eluendist B: γβ% -

γβ% viie minuti jooksul ja γβ%-4β% β0 minuti jooksul voolukiirusel 80 ml/min.

Analüütiline HPδC teostati Alliance Waters kromatograafil ACE C-4 (γ00 A), γ µm

kolonniga, 150 × 4,6 mm (CPS Analitica p/n ACE-β1γ-1546), temperatuuril 45 °C,

kasutades lahustitena HβO, 0,1% TFA (A) ja CHγCN, 0,1% TFA-d (B) ning järgmist lineaarset gradienti: β0%-β0% B (viis minutit) - γ5%B (β0 minutit) - 80% B (kaks

minutit), voolukiirusel 1 ml/min. Puhastatud peptiidi iseloomustati elektropihustus-

massispektromeetria abil, kasutades εicromass δCZ platvormi.

NÄIDE 2 [0187] Oksüntomoduliini (OXε) kolesterüülitud analoogide OXεγ6, OXε70,

OXε115, OXεβ1β, OXεβ1γ ja OXεβ16 süntees teostati järgmiselt.

[0188] Reaktsioonid viidi läbi tingimustes, mis võimaldavad tioeetersideme

moodustumist. Seejärel eraldati kolesterüülitud OXε peptiidid, kasutades pöördfaasi-

HPδC-d, ning iseloomustati εicromass δCZ platvormil. Analoogid OXεγ6, 70, β1β ja β1γ sünteesiti vastavalt tioolrühma sisaldavatest OXε peptiidprekursoritest OXεββ9,

OXεβ08 ja β09, reageerides need bromoderivaadi kolest-5-een-γ-üülbromoatsetaadiga,

mille struktuur

võimaldab valmistada konjugaate, mis on kinnitatud tioeetersideme vahendusel. δühidalt lahustati γ0 mg peptiidprekursorit ühes milliliitris DεSO-s (konts. γ0 mg/ml) ning lisati

ühemolaarne THF-s lahustatud kolest-5-een-γ-üülbromoatsetaadi liig (konts. β0 mg/ml).

Seejärel lisati segule mahu järgi 1% DIPEA-d (N,N-diisopropüületüülamiin); pärast

inkubeerimist γ0 minuti jooksul puhastati peptiidi lahus pöördfaasi-HPδC abil ning

iseloomustati εicromass δCZ platvormiga.

EE-EP B

[0189] Peptiidid OXε115 ja β16 sünteesiti vastavalt tioolrühma sisaldavatest OXε-i

peptiidprekursoritest OXεββ9 ja OXεβ9 valmistamaks analooge reageerimisel

bromoderivaadiga kolest-5-een-γ-üül-1-bromo-β-okso-6,9,1β,15-tetraoksa-γ-

asaoktadekaan-18-oaat valmistamaks

konjugaate, mis on kinnitatud tioeetersideme vahendusel. δühidalt lahustati γ0 mg

peptiidprekursorit 1 ml DεSO-s (konts. γ0 mg/ml) ning lisati THF-s lahustatud kolest-

5-een-γ-üül-1-bromo-β-okso-6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaadi

ühemolaarne liig (konts. β0 mg/ml). Seejärel lisati segule mahu järgi γ% DIPEA-d

(N,N-diisopropüületüülamiin); pärast inkubeerimist γ0 minuti jooksul puhastati peptiidi lahus pöördfaasi-HPδC abil ning iseloomustati εicromass δCZ platvormiga.

NÄIDE 3

[0190] Pegüülimisreaktsioonid teostati tingimustes, mis võimaldavad tioestersideme

moodustumist. Pegüülitud OXε peptiid eraldati seejärel pöördfaasi-HPδC või ioonivahetuskromatograafia ning suuruseralduskromatograafia abil (size exclusion

chromatography, SEC). Pegüülitud OXε-i analooge iseloomustati, kasutades

pöördfaasi-HPδC, HPδC-suuruseralduskromatograafiat ja εAδDI-TOF

massispektromeetriat.

[0191] OXεγγ, γ4, γ5, γ6 ja 54 peptiidid sünteesiti tioolrühma sisaldavast OXε-i

peptiidprekursorist OXεββ9, kasutades analooge, kus PEG-rühm on kovalentselt seotud

tioeetersidemega.

EE-EP B

OXM33 süntees

[0192] 10 mg peptiidprekursorit (β,β µmol) lahustati 0,β ml 0,1 ε HEPES-es, pH 7,γ, 6

ε guanidiiniumkloriidis, β mε EDTA-s. Sellele lahusele lisati ββ mg εPEG-εAδ-

5000 (NEKTAR βFβεOH01) (4,4 µmol) lahustatuna 0,4 ml 0,1 ε HEPES-es, pH 7,γ

(1:β mool/mool suhe peptiidi ja PEG-rühma vahel). Pärast 1-tunnist inkubeerimist puhastati Pegüülitud peptiid pöördfaasi-HPδC abil ja iseloomustati εAδDI-TOF

analüüsil.

OXM34 süntees

[0193] 10 mg peptiidprekursorit (β,β µmol) lahustati 0,β ml 0,1 ε HEPES-es, pH 7,γ, 6 ε guanidiiniumkloriidis, β mε EDTA-s. Sellele lahusele lisati 80 mg εPEG-εAδ-

β0K (NEKTAR βFβεOP01) (4,4 µmol) lahustatuna 0,5 ml 0,1 ε HEPES-es, pH 7,γ

(1:1,8 mool/mool suhe peptiidi ja PEG-rühma vahel). Pärast 1-tunnist inkubeerimist

puhastati Pegüülitud peptiid pöördfaasi-HPδC abil ja iseloomustati εAδDI-TOF

analüüsil.

OXM35 süntees

[0194] 10 mg peptiidprekursorit (0,9β µmol) lahustati 0,4 ml 0,1 ε HEPES-es, pH 7,γ,

6 ε guanidiiniumkloriidis, β mε EDTA-s. Sellele lahusele lisati 70 mg εPEG-εAδ-

40K (NEKTAR βDγY0T01) (1,7 µmol) lahustatuna 0,8 ml 0,1 ε HEPES-es, pH 7,γ, 1:1,8 mool/mool suhtes peptiidi ja PEG-rühma vahel). Pärast 1-tunnist inkubeerimist

puhastati Pegüülitud peptiid pöördfaasi-HPδC abil ja iseloomustati εAδDI-TOF

analüüsil.

[0195] Kontrollpeptiid OXε54 valmistati, inkubeerides tioolrühma sisaldavat peptiidprekursorit 10 ekv jodoatseetamiidiga 0,1 ε TrisHCl-s, pH 7,5, 6 ε

guanidiiniumkloriidis. Pärast γ0-minutilist inkubeerimist puhastati peptiid RP-HPδC

abil ning iseloomustati elektropihustus-massispektromeetria abil.

EE-EP B

OXM103, OXM105, OXM107, OXM113 süntees

[0196] 10 mg vastavaid peptiidprekursoreid (β,β6 µmol) lahustati β ml 8 ε uureas, 0,1

ε HEPES-es, pH 7,γ, β mε EDTA-s. Sellele lahusele lisati 109 mg εPEG-εAδ-40K

(NEKTAR βDγYOT01) (β,71 µmol) lahustatuna HβO-s (1:1,β mool/mool suhe peptiidi

ja PEG-rühma vahel). Pärast 1-tunnist inkubeerimist hapestati Pegüülitud peptiidi lahus 1% äädikhappega ning puhastati katioonvahetuskromatograafial (IXC) TSK Cε-650S

kolonnil lineaarse NaCl gradiendiga 50 mε naatriumatsetaadis, pH 4,8. IXC-puhastatud

Pegüülitud peptiidi puhastati täiendavalt SEC abil ning iseloomustati εAδDI-TOF

meetodil.

OXM109 süntees

[0197] 10 mg vastavaid peptiidprekursoreid (β,β5 µmol) lahustati β ml 8 ε uureas, 0,1

ε HEPES-es, pH 7,γ, β mε EDTA-s. Sellele lahusele lisati 109 mg εPEG-εAδ-40K

(NEKTAR βDγYOT01) (β,7 µmol) lahustatuna β ml HβO-s (1:1,β mool/mool suhe

peptiidi ja PEG-rühma vahel). Pärast 1-tunnist inkubeerimist hapestati Pegüülitud peptiidi lahus 1% äädikhappega ning puhastati katioonvahetuskromatograafial (IXC)

TSK Cε-650S kolonnil lineaarse NaCl gradiendiga 50 mε naatriumatsetaadis, pH 4,8.

IXC-puhastatud Pegüülitud peptiidi puhastati täiendavalt SEC abil ning iseloomustati

εAδDI-TOF meetodil.

NÄIDE 4

[0198] OXε-i peptiidanaloogid, millel ilmneb täielik GδP-1 ja glükagooni retseptorite

agonistlik aktivatsioon ning mis on esitatud tabelis β, sünteesiti järgmiselt.

[0199] Peptiidid OXεβ90, β91, β9β, β9γ ja β94, mis on OXεγ01, OXεγ0β, OXεγ0γ, OXεγ04 ja OXεγ05 (vt tabel β) prekursorit sünteesiti tahkes faasis, kasutades Fmoc/t-

Bu keemiat peptiidi hulgisüntesaatoril Symphony Protein Technologies Inc.

Peptiidamiidide joaks kasutati modifitseeritud Rink ühenduslüliga p-[(R,S)-α-[9H-

EE-EP B

fluoreen-9-üül-metoksüformamido]-β,4-dimetoksübensüül]-fenoksüäädikhappega

derivatiseeritud 0,5 g aminometüleeritud polüstüreen δδ (100-β00 võre, 0,41 mmol/g)

(Novabiochem) resiini (Rink, H., 1987, Tetrahedron δett. β8:γ787-γ789 (1987);

Bernatowicz jt, Tetrahedron δett. γ0:4645-4667 (1989)). Kõik aminohapped lahustati

kontsentratsioonis 0,5 ε 0,5-molaarses HOBt (hüdroksübensotriasool) lahuses DεF-s. Atsüülimisreaktsioonid teostati 60 minutit jooksul aktiveeritud aminohappe

kaheksakordses liias resiini vabade aminorühmade suhtes. Aminohapped aktiveeriti

ekvimolaarse koguse HBTU (β-(1H-bensotriasool-1-üül)-1,1,γ,γ-

tetrametüülurooniumheksafluorofosfaat) 0,5 ε lahuses DεF-s ja kahekordse molaarse

liia DIEA-ga (N,N-diisopropüületüülamiin) β ε lahuses NεP-s.

[0200] Kõrvalahelate kaitsvateks rühmadeks olid: Oεpe (O-γ-metüülpent-γ-üülrühm)

Asp korral; tert-butüülrühm Glu, Ser, D-Ser, Thr ja Tyr korral; trirüülrühm Asn, Cys,

Gln ja His korral; tert-butoksükarbonüülrühm δys, Trp korral ja β,β,4,6,7-

pentametüüldihüdrobensofuraan-5-sulfonüülrühm Arg; Boc-His(Trt)-OH kasutati sünteesiks.

[0201] Sünteesi lõpus töödeldi kuivi peptiidresiine individuaalselt β5 ml lõikamissegu,

8β,5% trifluoroäädikhappe (TFA), 5% fenooli, 5% tioanisooli, β,5% etaanditiooli ja 5%

veega 1,5 tunni jooksul toatemperatuuril. Peptiidi sadestamiseks pesti iga resiin, vähendati lahuse ruumala ning lisati seejärel külmale metüül-t-butüüleetrile. Pärast

tsentrifuugimist pesti peptiidisademeid värske külma metüül-t-butüüleetriga

eemaldamaks orgaanilisi püüdureid. Protsessi korrati kaks korda. δõplikud sademed

kuivatati, resuspendeeriti HβO ja β0% atsetonitriilis ning lüofiliseeriti.

[0202] Toorpeptiidid puhastati pöördfaasi-HPδC abil, kasutades preparatiivseid Waters

RCε Delta-Pak™ C-4 kassette (40 × β00 mm, 15 µm) ning eluentidena (A) 0,1% TFA-d

vees ja (B) 0,1% TFA-d atsetonitriilis. Kasutati järgmist gradienti eluendist B: ββ%-ββ%

5 min jooksul ja ββ%-γβ% β0 min jooksul OXεγ01 prekursori korral, ββ%-ββ% 5 min

jooksul ja ββ%-γ5% β0 min jooksul OXεγ0β prekursori korral, β5%-β5% 5 min jooksul ja β5%-40% β0 min jooksul OXεγ0γ prekursori korral, β5%-β5% 5 min

jooksul ja β5%-γ5% β0 min jooksul OXεγ04 prekursori ning OXεγ05 prekursori

korral, voolukiirus 80 ml/min, lainepikkus β14 nm. Analüütiline HPδC teostati Alliance

EE-EP B

Waters kromatograafil ACE C-4-ga (γ00 A), γ µm kolonn, 150 × 4,6 mm, (CPS

analitica p/n ACE-β1γ-1546), temperatuuril 45 °C, kasutades lahustitena HβO-d, 0,1%

TFA-d (A) ja CHγCN, 0,1% TFA (B) ning järgmist lineaarset gradienti: β5%-β5% B (5

min jooksul) - 40% B (β0 min jooksul) - 80% B (β min jooksul), voolukiirusel 1 ml/min.

Puhastatud peptiidi iseloomustati elektropihustus-massispektromeetria abil, kasutades εicromass δCZ platvormi.

[0203] C7 konjugaatide süntees oli järgmine. Peptiidid OXεγ01, OXεγ0β, OXεγ0γ,

OXεγ04 ja OXεγ05 sünteesiti vastavalt tioolrühma sisaldavatest OXε

peptiidprekursoritest OXεβ90-β94 valmistamaks derivaate, kus C7 rühm on tioeeterrühma kaudu kovalentselt seotud tsüsteiinijäägiga C-terminuses. Näide

prekursori derivatiseerimisest: 40 mg peptiidprekursorit lahustati 1,γγ ml DεSO-s

(konts. γ0 mg/ml) ning lisati THF-s lahustatud kolest-5-een-γ-üül-1-bromo-β-okso-

6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaadi β,1-molaarne liig (konts. γ0 mg/ml).

Seejärel lisati segule mahu järgi 5% DIPEA-d (N,N-diisopropüületüülamiin); pärast γ0-minutilist inkubeerimist peatati reaktsioon, lisades tilkhaaval ammooniumatsetaati (1

ε lahus vees) kuni lahuse hägustumiseni.

[0204] Seejärel kanti lahus otse Waters RCε Delta-Pak™ C-4 pöördfaasi-kassettidele

(β0 × β00 mm, 15 µm, γ00A), kasutades eluendina 0,5 ε ammooniumatsetaati, β0% εetOH, β5% atsetonitriili vees, pH 7,8, 5 ml/min. Isokraatne elueerimine teostati

15 minuti jooksul samas puhvris voolukiirusel γ0 ml/min. seejärel kanti eluendid: (A)

0,β% äädikhappesse, β0% εetOH-sse vees, (B) 0,β% äädikhappesse, β0% εetOH-sse

atsetonitriilis ning teostati järgmine gradient: β5%(B)-γ5%(B) 5 min jooksul - 70%(B)

β0 min jooksul - 80%(B) β min jooksul - 80%(B) γ min jooksul, voolukiirus γ0 ml/min, lainepikkus βγ0 nm.

[0205] δõplikke peptiide iseloomustati Alliance Waters kromatograafil, ACE C-4 (γ00

A), γ µm kolonn, 150 µ 4,6 mm, (CPS analitica p/n ACE-β1γ-1546), temperatuuril

45 °C, kasutades lahustitena HβO, 0,1% TFA (A) ja CHγCN, 0,1% TFA (B) ning järgmist lineaarset gradienti: 40%-40% B (5 min jooksul) - 70%B (β0 min jooksul) -

80% B (β min jooksul), voolukiirus 1 ml/min. Puhastatud peptiide iseloomustati

elektropihustus-massispektromeetria abil, kasutades εicromass δCZ platvormi.

EE-EP B

NÄIDE 5

[0206] Peptiidid OXεβγ7-OXεγ08 ja OXεγ45-OXε414 sünteesiti tahkes faasis,

kasutades Fmoc/t-Bu keemiat hulgi-peptiidisüntesaatoril formalt Symphony Protein

Technologies Inc. Peptiidamiidide joaks kasutati modifitseeritud Rink ühenduslüliga

p-[(R,S)-α-[9H-fluoreen-9-üül-metoksüformamido]-β,4-dimetoksübensüül]- fenoksüäädikhappega derivatiseeritud 0,5 g aminometüleeritud polüstüreen δδ (100-β00

võre, 0,41 mmol/g) (Novabiochem) resiini (Rink, H., 1987, Tetrahedron δett. β8:γ787-

γ789; Bernatowicz, ε. S. jt, 1989, Tetrahedron δett. γ0:4645-4667). Peptiidhapete jaoks

derivatiseeriti 0,5 g aminometüleeritud tioeeter δδ (100-β00 võre, 0,41 mmol/g)

(Novabiochem) resiini 4-hüdroksümetüülfenoksüäädikhappega. Kõik aminohapped lahustati kontsentratsioonis 0,5 ε 0,5ε HOBt (hüdroksübensotriasool) lahuses DεF-s.

Atsüülimisreaktsioonid teostati 60 minuti jooksul aktiveeritud aminohappe

kaheksakordses liias resiini vabade aminorühmade suhtes. Aminohapped aktiveeriti

ekvimolaarse koguse 0,5 ε HBTU (β-(1H-bensotriasool-1-üül)-1,1,γ,γ-

tetrametüülurooniumheksafluorofosfaat) lahusega DεF-s ja kahekordse molaarse liia β ε DIEA (N,N-diisopropüületüülamiin) lahusega NεP-s.

[0207] Kõrvalahelate kaitsvateks rühmadeks olid: Ompe (O-γ-metüülpent-γ-üülrühm)

Asp korral; tert-butüülrühm Glu, Ser, D-Ser, Thr ja Tyr korral; trirüülrühm Asn, Cys,

Gln ja His korral; tert-butoksükarbonüülrühm δys, Trp korral ja β,β,4,6,7- pentametüüldihüdrobensofuraan-5-sulfonüülrühm Arg korral; Boc-His(Trt)-OH kasutati

sünteesiks.

[0208] Peptiidide OXεγ9β, γ95 ja γ98 jaoks kaasati Glu16 ja δysβ0 Glu(Oall) ja

δys(Alloc)-na. Koostamise lõpus resiinid kuivatati, eemaldati Glu(Oall) ja δys(Alloc) kaitserühmad ning moodustati laktaamsild, inkubeerides resiini 5-molaarse liia HBTU-

ga ja 10-molaarse liia DIPEA-ga.

[0209] δipiiditud peptiidide, nagu OXε404, 407, 408, 410, 411, 414, 415, 416, 417,

418, 419, 4β0, korral kaasati kõrvalahelal derivatiseeritav lüsiin δys(Alloc)-na. Koostamise lõpus eemaldati Alloc kaitsev rühm ning süntees lõpetati

EE-EP B

-karboksüglutaamhappejääkide ja palmitiinhape kondensatsioonil, kasutades

aktivaatoritena HBTU-d ja DIPEA-d.

[0210] Sünteesi lõpus töödeldi kuivi peptiidresiine individuaalselt β5 ml lõikamissegu,

8β,5% trifluoroäädikhappe (TFA), 5% fenooli, 5% tioanisooli, β,5% etaanditiooli ja 5% veega 1,5 tunni jooksul toatemperatuuril. Peptiidi sadestamiseks pesti iga resiin,

vähendati lahuse ruumala ning lisati seejärel külmale metüül-t-butüüleetrile. Pärast

tsentrifuugimist pesti peptiidisademeid värske külma metüül-t-butüüleetriga

eemaldamaks orgaanilisi püüdureid. Protsessi korrati kaks korda. δõplikud sademed

kuivatati, resuspendeeriti HβO ja β0% atsetonitriilis ning lüofiliseeriti.

[0211] Toorpeptiidid puhastati pöördfaasi-HPδC abil, kasutades preparatiivseid Waters

RCε Delta-Pak™ C-4 kassette (40 × β00 mm, 15 µm) ning eluentidena (A) 0,1% TFA-d

vees ja (B) 0,1% TFA-d atsetonitriilis. Analüütiline HPδC teostati Alliance Waters

kromatograafil, kasutades ACE C-4 (γ00 A) γ µm kolonniga, 150 × 4,6 mm, (CPS analitica p/n ACE-β1γ-1546), temperatuuril 45 °C, kasutades lahustitena HβO, 0,1%

TFA-d (A) ja CHγCN, 0,1% TFA (B). Puhastatud peptiidi iseloomustati elektropihustus-

massispektromeetria abil, kasutades εicromass δCZ platvormi.

[0212] C5 konjugaadi süntees oli järgmine. Peptiid OXεβγ8 sünteesiti tioolrühma sisaldavast OXε peptiidprekursorist valmistamaks derivaate, kus atseetamiid on

kovalentselt seotud tsüsteiinijäägi tioeeterrühma vahendusel C-terminuses. Näide

prekursori derivatiseerimisest: 50 mg peptiidprekursorit lahustati 0,β5 ε Tris HCl

puhvri,s EDTA β mε, uurea 6 ε, pH 8,γ (konts. γ0 mg/ml) ning lisati 10-molaarne liig

DεSO-s lahustatud jodoatsetamiidi (konts γ0 mg/ml). γ0 minuti möödudes oli reaktsioon lõppenud. δahus hapestati äädikhappega ja puhastati preparatiivse HPδC-ga.

[0213] C4 konjugaatide süntees oli järgmine. Peptiidid OXεγ45, OXεγ55, OXεγ57,

OXεγ7γ sünteesiti vastavalt tioolrühma sisaldavatest OXε peptiidprekursoritest

valmistamaks derivaate, kus kolesteroolrühm on kovalentselt seotud tsüsteiini tioeeterrühma kaudu C-terminuses. Näide prekursori derivatiseerimisest: 40 mg

peptiidprekursorit lahustati DεSO-s (konts. γ0 mg/ml) ning lisati THF-s lahustatud

kolest-5-een-γ-üül-1-bromo-β-okso-6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaadi β,1-

EE-EP B

molaarne liig (konts. γ0 mg/ml). Seejärel lisati segule mahu järgi 5% DIPEA-d (N,N-

diisopropüületüülamiin); pärast γ0-minutilist inkubeerimist peatati reaktsioon, lisades

tilkhaaval ammooniumatsetaati (1 ε lahus vees) kuni lahuse hägustumiseni.

[0214] Seejärel kanti lahus otse Waters RCε Delta-Pak™ C-4 pöördfaasi-kassettidele (β0 × β00 mm, 15 um, γ00A), kasutades eluendina 0,5 ε ammooniumatsetaati, β0%

εetOH, β5% atsetonitriili vees, pH 7,8, 5 ml/min. Isokraatne elueerimine teostati

15 minuti jooksul samas puhvris voolukiirusel γ0 ml/min. Siis asendati eluendid

järgmistega: (A) 0,β% äädikhape, β0% εetOH vees; (B) 0,β% äädikhape, β0% εetOH

atsetonitriilis.

[0215] δõplikke peptiide iseloomustati Alliance Waters kromatograafil, kasutades ACE

C-4 (γ00 A), γ µm kolonni, 150 × 4,6 mm (CPS analitica p/n ACE-β1γ-1546),

temperatuuril 45 °C, ning lahustitena HβO, 0,1% TFA (A) ja CHγCN, 0,1% TFA (B).

Peptiide iseloomustati elektropihustus-massispektromeetria abil, kasutades εicromass δCZ platvormi.

[0216] C7 konjugaatide süntees oli järgmine. Peptiidid OXεγ59, OXεγ61, OXεγ74,

OXεγ80, OXεγ8γ ja OXεγ88 sünteesiti tioolrühma sisaldavatest OXε

peptiidprekursoritest valmistamaks derivaate, kus Oksa4-kolesterool on kovalentselt seotud tioeeterrühma kaudu tsüsteiinijäägiga C-terminuses. Näide prekursori

derivatiseerimisest: β5 mg peptiidprekursorit lahustati 1,γγ ml DεSO-s (konts

γ0 mg/ml) ning lisati THF-s lahustatud kolest-5-een-γ-üül-1-bromo-β-okso-6,9,1β,15-

tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaadi 1,1-molaarne liig (konts. γ0 mg/ml). Seejärel lisati

segule mahu järgi 5% DIPEA-d (N,N-diisopropüületüülamiin); pärast γ0-minutilist inkubeerimist peatati reaktsioon, lisades tilkhaaval ammooniumatsetaati (1 ε lahus

vees) kuni lahuse hägustumiseni.

[0217] Seejärel kanti lahus otse Waters RCε Delta-Pak™ C-4 pöördfaasi-kassettidele

(β0 × β00 mm, 15 um, γ00A), kasutades eluendina 0,5 ε ammooniumatsetaati, β0% εetOH, β5% atsetonitriili vees, pH 7,8, 5 ml/min. Isokraatne elueerimine teostati 15

minuti jooksul samas puhvris voolukiirusel γ0 ml/min. Seejärel asendati eluendid

järgmistega: (A) 0,β% äädikhape, β0% εetOH vees, (B) 0,β% äädikhape, β0% εetOH-

EE-EP B

sse atsetonitriilis, ning teostati järgmine gradient: β5%(B)-γ5%(B) 5 min jooksul -

70%(B) β0 min jooksul - 80%(B) β min jooksul - 80%(B) γ min jooksul, voolukiirus

γ0 ml/min, lainepikkus βγ0 nm.

[0218] δõplikke peptiide iseloomustati Alliance Waters kromatograafil, kasutades ACE C-4 (γ00 A), γ µm kolonni, 150 × 4,6 mm (CPS analitica p/n ACE-β1γ-1546),


Peptiide iseloomustati elektropihustus-massispektromeetria abil, kasutades εicromass

δCZ platvormi.

[0219] C9 konjugaatide süntees oli järgmine. Peptiid OXεγ81 sünteesiti tioolrühma

sisaldavast OXε peptiidprekursorist valmistamaks derivaate, kus Oksa1β-kolesterool on

kovalentselt seotud maleimiidi tioeeterrühma vahendusel tsüsteiinijäägiga C-terminuses.

Näide prekursori derivatiseerimisest: β5 mg peptiidprekursorit lahustati DεSO-s (konts.

γ0 mg/ml) ning lisati 1,5-molaarne liig THF-s lahustatud kolest-5-een-γ-üül-N-[4γ-(β,5- diokso-β,5-dihüdro-1H-pürrool-1-üül)-41-okso-4,7,10,1γ,16,19,ββ,β5,β8,γ1,γ4,γ7-

dodekaoksa-40-asatritetrakontaan-1-oüül]glütsinaati (konts. β0 mg/ml). Seejärel lisati

segule mahu järgi β% DIPEA-d (N,N-diisopropüületüülamiini); pärast 4- kuni 6-tunnist

inkubeerimist peatati reaktsioon jää-äädikhappega, kanti otse pöördfaasi-HPδC

kolonnile ja puhastati. δõplikku peptiidi iseloomustati Alliance Waters kromatograafil, kasutades ACE C-4 (γ00 A), γ µm kolonni, 150 × 4,6 mm (CPS analitica p/n ACE-β1γ-

1546), temperatuuril 45 °C, ning lahustitena HβO, 0,1% TFA (A) ja CHγCN, 0,1% TFA

(B). Peptiide iseloomustati elektropihustus-massispektromeetria abil, kasutades

εicromass δCZ platvormi.

[0220] C10 konjugaatide süntees oli järgmine. Peptiidid OXεγ9β, γ95, γ98, γ99, 400 ja

401 sünteesiti tioolrühma sisaldavatest OXε peptiidprekursoritest valmistamaks

derivaate, kus oksa1β-kolesterool on kovalentselt seotud tioeeterrühma kaudu

tsüsteiinijäägiga C-terminuses. Näide prekursori derivatiseerimisest: β5 mg

peptiidprekursorit lahustati DεSO-s (konts. γ0 mg/mδ) ning lisati 1,5-molaarne liig kolest-5-een-γ-üül-1-bromo-β-okso-6,9,1β,15,18,β1,β4,β7,γ0,γγ,γ6,γ9-dodekaoksa-γ-

asadotetrakontaan-4β-oaati THF-s (konts β0 mg/ml). Seejärel lisati segule mahu järgi

β% DIPEA-d (N,N-diisopropüületüülamiini); pärast 4- kuni 6-tunnist inkubeerimist

EE-EP B

peatati reaktsioon jää-äädikhappega, kanti otse pöördfaasi-HPδC kolonnile ja puhastati.

δõplikku peptiidi iseloomustati Alliance Waters kromatograafil, kasutades ACE C-4

(γ00 A), γ µm kolonni, 150 × 4,6 mm (CPS analitica p/n ACE-β1γ-1546), temperatuuril

45 °C, ning lahustitena HβO, 0,1% TFA (A) ja CHγCN, 0,1% TFA (B). Peptiide

iseloomustati elektropihustus-massispektromeetria abil, kasutades εicromass δCZ platvormi.

[0221] C11 konjugaatide süntees oli järgmine. Peptiid OXε41β sünteesiti tioolrühma

sisaldavast OXε peptiidprekursorist valmistamaks derivaate, kus Oksaβ4-kolesterool on

kovalentselt seotud tioeeterrühma vahendusel tsüsteiinijäägiga C-terminuses. Näide prekursori derivatiseerimisest: β5 mg peptiidprekursorit lahustati DεSO-s (konts

γ0 mg/ml) ning lisati 1,5-molaarne liig kolest-5-een-γ-üül-1-bromo-β-okso-

6,9,1β,15,18,β1,β4,β7,γ0,γγ,γ6,γ9,4β,45,48,51,54,57,60,6γ,66,69,7β,75-tetrakosaoksa-

γ-asaoktaheptakontaan-78-oaati THF-s (konts. β0 mg/ml). Seejärel lisati segule mahu

järgi β% DIPEA-d (N,N-diisopropüületüülamiini); pärast 4- kuni 6-tunnist inkubeerimist peatati reaktsioon jää-äädikhappega, kanti otse pöördfaasi-HPδC kolonnile ja puhastati.

[0222] δõplikku peptiidi iseloomustati Alliance Waters kromatograafil, kasutades ACE


temperatuuril 45 °C, ning lahustitena HβO, 0,1% TFA (A) ja CHγCN, 0,1% TFA (B). Peptiide iseloomustati elektropihustus-massispektromeetria abil, kasutades εicromass

δCZ platvormi.

[0223] C1β konjugaatide süntees oli järgmine. Peptiid OXε4β1 sünteesiti tioolrühma

sisaldavast OXε peptiidprekursorist valmistamaks derivaate, kus Oksa1β-O-kolesterool on kovalentselt seotud tioeeterrühma vahendusel tsüsteiinijäägiga C-terminuses. Näide

prekursori derivatiseerimisest: β5 mg peptiidprekursorit lahustati DεSO-s (konts

γ0 mg/ml) ning lisati 1,5-molaarne liig kolest-5-een-γ-üül-1-bromo-β-okso-

6,9,1β,15,18,β1,β4,β7,γ0,γγ,γ6-undekaoksa-γ-asaoktatriakont-78-oaati THF-s (konts

β0 mg/ml). Seejärel lisati segule mahu järgi β% DIPEA-d (N,N- diisopropüületüülamiini); pärast 4- kuni 6-tunnist inkubeerimist peatati reaktsioon jää-

äädikhappega, kanti otse pöördfaasi-HPδC kolonnile ja puhastati.

EE-EP B

[0224] δõplikku peptiidi iseloomustati Alliance Waters kromatograafil, kasutades ACE



Peptiide iseloomustati elektropihustus-massispektromeetria abil, kasutades εicromass

δCZ platvormi.

NÄIDE 6

[0225] Tabelis γ on kujutatud loodusliku OXε-i ja käesolevalt avalikustatud OXε-i

analoogide struktuurid.

Tabel γ

OXε-i peptiidanaloogid

SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

1 OXε

(looduslik)

HSQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTKRNRNNIA

β OXε8

(QγE)

HSEGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTKRNRNNIA

γ OXε9

(QγD)

HSDGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTKRNRNNIA

4 OXεβ9 HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTKRNRNNIAC-

CONHβ

5 OXεγγ

EE-EP B

Tabel γ


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

6 OXεγ4

7 OXεγ5

8 OXεγ6

9 OXε67

10 OXε68

11 OXε69

1β OXε70

EE-EP B

Tabel γ


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

1γ OXε99

14 OXε100

15 OXε10γ HαQGTFTSDYSKYδDSRRACγDFVQWδεNTKRNRNNIA-

CONHβ

16 OXε105 HαQCTFTSDYSKYδDSRRAQCγFVQWδεNTKRNRNNIA-

CONHβ

17 OXε107 HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVCγWδmNTKRNRNNIA-

CONHβ

18 OXε109 HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεCγTKRNRNNIA-

CONHβ

19 OXε110

β0 OXε11γ

β1 OXε115

EE-EP B

Tabel γ


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

ββ OXε1β1 HαQGTFrSDYCγKYδDSRRAODFVQWδmNTKRNRNNIA-

CONHβ

βγ OXε1β4 HαQGTFTSDYSCγYδDSRRAQDFVQWδmNTKRNRNNIA-

CONHβ

β4 OXε177

β5 OXεβ08 HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδnNTKRNRNNIAC-

CONHβ

β6 OXεβ09 HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδoNTKRNRNNIAC-

CONHβ

β7 OXεβ1β HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδnNTKRNRNNIAC4-

CONHβ

β8 OXεβ1γ HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδoNTKRNRNNIAC4-

CONHβ

β9 OXεβ16

γ0 OXεββ9

(OXεγγ-

γ6

HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTKRNRNNIAC-

CONHβ

EE-EP B

Tabel γ


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

prekursor)

γ1

OXεβγ7

γβ

OXεβγ8

γγ

OXεβ59

γ4

OXεβ60

γ5

OXεβ61

γ6

OXεβ6β

γ7 OXεβ6γ

EE-EP B

Tabel γ


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

γ8

OXεβ64

γ9

OXεβ65

40

OXεβ66

41

OXεβ67

4β

OXεβ68

4γ

OXεγ06

EE-EP B

Tabel γ


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

44 OXεγ07

45 OXεγ08

46 OXεβ90

HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKRNRNNIAC-

CONHβ

47 OXεβ91 HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTKC-CONHβ

48 OXεβ9β HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKC-CONHβ

49 OXεβ9γ HsQGTFTSDYSKYδDSERAQDFVQWδεNTKC-CONHβ

50 OXεβ94 HsQGTFTSDYSKYδDSRAAQDFVQWδεNTKC-CONHβ

51

OXεγ01

5β OXεγ0β HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTKC7-CONHβ

5γ OXεγ0γ HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKC7-CONHβ

54 OXεγ04 HsQGTFTSDYSKYδDSERAQDFVQWδεNTKC7-CONHβ

55 OXεγ05 HsQGTFTSDYSKYδDSRAAQDFVQWδεNTKC7-CONHβ

56 OXεγ11

EE-EP B

Tabel γ


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

57

OXεγ1β

58

OXεγ14

59

OXεγ1γ

60 OXεγ17 HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E-C4-CONHβ

61 OXεγ18 HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKC- E-C4-CONHβ

6β OXεγ19 HαQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKC7-CONHβ

6γ

OXεγβ1

64 OXεγβγ HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKR-C7-CONHβ

65 OXεγβ5

HsQGTFTSDYSKYδDSEAAQDFVQWδεNTKRNRNNIAC7-

COOH

EE-EP B

Tabel γ


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

66 OXεγβ7 HαQGTFTSDYSKYδDSERAQDFVQWδεNTKC7-CONHβ

67 OXεγβ9 HαQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E-C4-COOH

68

OXεγγ0

69 OXεγ45 HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E- E-C4-COOH

70 OXεγ55 HsQGTFTSDYSSYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E-C4-COOH

71 OXεγ57 HsQGTFTSDYSKYδDSRAAQDFVQWδεNTK- E-C4-COOH

7β OXε-γ59 HsQGTFTSDYSSYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E-C7-COOH

7γ OXεγ61 HsQGTFTSDYSKYδDSRAAQDFVQWδεNTK- E-C7-COOH

74 OXεγ7γ HsQGTFTSDYSKYδDERRAQDFVQWδεNTK- E-C4-COOH

75 OXεγ74 HsQGTFTSDYSKYδDERRAQDFVQWδεNTK- E-C7-COOH

76 OXεγ80 HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFYQWδεNTK- E- E-C7-COOH

77 OXεγ81 HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E- E-C9-COOH

78 OXεγ8γ


COOH

79

OXεγ88

80 OXεγ9β

EE-EP B

Tabel γ


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

81

OXεγ95

8β

OXεγ98

8γ OXεγ99

HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFYQWδεNTK- E- E-C10-

COOH

84 OXε400


COOH

85

OXε401

86

OXε404

87 OXε406 HsQGTFTSDYSKYδDERRAQDFVQWδεNTK- E- E-C10-

EE-EP B

Tabel γ


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

CONHβ

88

OXε407

89

OXε408

90

OXε409

91

OXε410

9β

OXε411

9γ OXε41β


COOH

94 OXε41γ

EE-EP B

Tabel γ


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

95

OXε414

96

OXε415

97

OXε416

98

OXε417

99

OXε418

100

OXε419

101 OXε4β0

EE-EP B

Tabel γ


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

10β OXε4β1

HsQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK- E- E-C1β-

COOH

111

εε10β

11β

εε10γ

11γ

εε111

114

εε11γ

115

εε114

116 εε115

EE-EP B

Tabel γ


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

117

εε116

118

εε117

119

εε1β1

1β0

εε1β7

1β1

εε1γβ

α = α-aminoisovõihape (Aib); s = D-Ser; n = δ-norleutsiin (Nle), o = O-

metüülhomoseriin; m = metioniinsulfoksiid; Hβ = desamino-His (ΔNHβ-H); Acx = 1-

amino-1-tsükloheksaankarboksüülhape; Abu = α-aminovõihape; D-Abu = D-α-

aminovõihape; Nva = aminopalderjanhape; Cpa = -tsüklopropüülalaniin; Prg =

EE-EP B

Tabel γ


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

propargüülglütsiin; Alg = allüülglütsiin; β-Cha = β-amino-β-

tsükloheheksüülpropaanhape; D-tbg = D-tertbutüülglütsiin; Vg = vinüülglütsiin; Acp =

1-amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape; Acb =1-amino-1-

tsüklobutaankarboksüülhape; Acpe = 1-amino-1-tsüklopentaankarboksüülhape; k=D-lys;

e= D-Glu; X= homotsüsteiinhape; e= D-gamma-glutamiinhape;

C1 = Cys(mPEG)5kDa;

Cβ = Cys(mPEG)β0kDa;

Cγ = Cys(mPEG)β40kDa, millest kumbki vastab tsüsteiinijäägile, mis on Pegüülitud


(mPEG) või hargnenud mPEG-ga [(mPEG)β];

C4 = Cys(kolest-5-een-γ-üül{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}atsetaat);

C5 = Cys(CHβCONHβ), mis vastab tsüsteiinijäägile, kus kõrvalahela tioolrühm reageeriti

jodoatseetamiidiga;

C6= Cys(mPEG)β60kDa, millest kumbki vastab tsüsteiinijäägile, mis on Pegüülitud


(mPEG) või hargnenud mPEGβmPEG-ga [(mPEG)β];

C7= Cys(kolest-5-een-γ-üül-1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-γ-okso-

6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat) või Cys(oksa4-kolesterool)

C8= Cys(N-etüülmaleimidüül).

C9 = S-{1-[46-(kolest-5-een-γ-üüloksü)-γ,4γ,46-triokso-

7,10,1γ,16,19,ββ,β5,β8,γ1,γ4,γ7,40-dodekaoksa-4,44-diasaheksatetrakont-1-üül]-β,5-

dioksopürrolidiin-γ-üül}-δ-tsüsteiin või Cys (mal-oksa1β-kolesterool)

C10 = S-[4β-(kolest-5-een-γ-üüloksü)-β,4β-diokso-6,9,1β,15,18,β1,β4,β7,γ0,γγ,γ6,γ9-

EE-EP B

Tabel γ


SEQ

ID

NO.

Nimi Struktuur

dodekaoksa-γ-asadotetrakont-1-üül]-δ-tsüsteiin või Cys (oksa1β-kolesterool)

C11 = S-[78-(kolest-5-een-γ-üüloksü)-β,78-diokso-

6,9,1β,15,18,β1,β4,β7,γ0,γγ,γ6,γ9,4β,45,48,51,54,57,60,6γ,66,69,7β,75-tetrakosaoksa-

γ-asaoktaheptakont-1-üül]-δ-tsüsteiin või Cys (oksaβ4-kolesterool)

C1β = S-[γ8-(kolest-5-een-γ-üüloksü)-β-okso-6,9,1β,15,18,β1,β4,β7,γ0,γγ,γ6-

undekaoksa-γ-asaoktatriakont-1-üül]-δ-tsüsteiin või Cys (oksa1β-O-kolesterool)

Ttds= 1-amino-4,7,10-trioksa-1γ-tridekaanamiinsuktsiinimiinhape

yE = gamma-glutamiinhape

palmitoüülrühm = C16 rasvhappejääk

müristoüülrühm = C14 rasvhappejääk

stearoüülrühm = C18 rasvhappejääk

NÄIDE 7

[0226] Demonstreeritakse GδP-1 R/GCGR kaasagonistide võimet vähendada kehakaalu

ja toidutarbimist ning parendada glükeemilist kontrolli.

[0227] Algselt skriinisime peptiide fluorestsentsi mõõtvates rakupõhistes katsetes

mõõtmaks tsüklilise AεP (cAεP) tootmist, kasutades CHO rakuliine, mis

ekspresseerivad stabiilselt kas rekombinantset inimese GδP-1R või inimese GCGR.

Inimese ja hiire GδP-1R ja GCGR agonisti aktiivsuse määramine teostati põhimõtteliselt

järgmiselt. CHO rakke, mis ekspresseerisid stabiilselt kas hiire või inimese GδP-1R või GCGR, kasvatati Iscove'i modifitseeritud Dulbecco söötmes (Iscove's εodified

Dulbecco's εedium, IεDε), 10% FBS, 1 mε δ-glutamiin, penitsilliin-streptomütsiin

EE-EP B

(100 µg/ml) and 750 µg G418/ml kolm kuni neli päeva enne rakkude kogumist,

kasutades ensüümivaba söödet Enzymefree Dissociation εedia (EFDε, Specialty

εedia). GδP-1R ja GCGR aktiivsuse määramiseks lahjendati OXε ja OXε-QγE

katsepuhvris ning inkubeeriti rakkudega vastavalt 10% hiire plasma juuresolekul või

puudumisel γ0 min toatemperatuuril. Katse lõpetati δANCE komplekti detekteerimispuhvri lisamisega, järgides tootjapoolseid juhiseid. Plaate hoiti

toatemperatuuril täiendavalt tund aega, seejärel tuvastati cAεP taseme tõus TR-FRET

signaali vähenemisena mõõdetuna EnVision loenduris (PerkinElmer) võrreldes cAεP

standardkõveraga, järgides tootjapoolseid juhiseid. Andmeid analüüsiti, kasutades

lineaarsee ja mittelineaarse regressioonianalüüsi tarkvara GraphPad Prism.

[0228] Duaalse GδP-1R/GCGR kaasagonisti (OXε-i mimeetikum) kasulikkuse

hindamine GδP-1R selektiivse agonisti (GδP-1 mimeetikum) suhtes oli järgmine.

Esiteks tuvastati duaalse GδP-1R/GCGR agonisti (OXε-i mimeetikum) terapeutilise

tõhususe hindamiseks sobitatud peptiid, mis on selektiivne ainult GδP-1 retseptori (GδP-1 mimeetikum) suhtes, kuid erineb looduslikust OXε-st ainult ühe aminohappe

osas. See peptiid erines looduslikust OXε-st selle poolest, et sisaldas positsioonis γ

glutamiinhappejäägi (E) asemel glutamiini (Q). Tuvastati ka teine GδP-1 mimeetikum,

mis sisaldas asparagiinhappejääki (D) Q asemel. Võrreldi GδP-1 mimeetikumi ja OXε-

i mimeetikumi tõhusust metaboolse kontrolli parendamisel närilistel. Need peptiidid ja inimese OXε-i sünteesis ja puhastas Gδ Biochem (Shanghai) δtd.

[0229] Tabelis 4 on kujutatud loodusliku OXε-i ning OXε-QγE ja OXε-qγd

peptiidide in vitro toimetugevus ning retseptori sidumisafiinsus. Kolmanda jäägi

neutraalsest Q-st mutatsioon happeliseks jäägiks, nt D või E-ks, vähendab oluliselt loodusliku oksüntomoduliini toimetugevust glükagooni retseptori sidumisel, mõjutades

samas toimetugevust GδP-1 retseptori suhtes minimaalselt.

EE-EP B

Tabel 4

Peptiid GδP-1R

IC50 (nε)

GδP-1R

EC50

(nε)

GCGR IC50

(nε)

GCGR

EC50

(nε)

GCGR %

aktivatsioon

Selektiivsus

OXε 9γ 9,β 7,7 0,6 87 +/+

OXε-

QγE

βγ7 1β,4 tuvastamatu 16γ5 17 +/0

OXε-

QγD

Ei testitud β,γ Ei testitud γγ98 1 +/0

Täiendavalt hindasime loodusliku OXε-i ja OXε-QγE (GδP-1 mimeetikum) võimet

olla vastastikmõjus GCGR-ga in vivo, seda nii ex vivo glükogenolüüsikatses ja in vivo

GCGR hõivatusetestis. Et peptiidide in vivo tõhususe demonstreerimise takistuseks on

sageli ebapiisavad farmakokineetilised omadused, on perfuseeritud maksa test alternatiivseks ex vivo meetodiks hindamaks testitavate peptiidide aktiivsust toimimisel

huvipakkuvas organis.

In vivo testides kasutatud loomad:

[0230] Saledad või toitumisest tingitult rasvunud 10-1β-nädalased isased C57Bδ/6 hiired osteti firmalt Taconic Farms (Germantown, NY) ja paigutati üksikutesse

Tecniplast puuridesse tavapärases SPF rajatises. Hiiri toideti kas tavapärase sööda

(Teklad 701β:1γ,4% kcal rasvast; Harlan Teklad) või kõrge rasvasisaldusega söödaga

(D1β49β:60% kcal rasvast; Research Diets, Inc.) ad libitum juurdepääsuga veele 1β h

valguse/1β h pimeduse tsükliga, kui ei ole märgitud teisiti. Intraperitoneaalne glükoositaluvuse test. Isased C57BI/6N hiired jaotati kaalu järgi ravirühmadesse (n =

6/rühm). Uuringuhommikul eemaldati toit ning loomadele manustati subkutaanselt

vehiikliga (steriilne vesi) OXε või OXε-QγE kontsentratsioonis 0,01, 0,0γ, 0,1, 0,γ, 1

või γ mg/kg 10 min enne glükoosi manustamist. Vere glükoosisisaldus määrati

ajahetkedel T = -10 min ja T = 0 min (algtase). Seejärel manustati hiirtele koheselt

EE-EP B

intraperitoneaalselt D-glükoos (β g/kg). Ühele rühmale vaid kandjaga ravitud hiirtele

manustati 0,9% soolalahust negatiivse kontrollina. Vere glükoosisisaldus määrati saba

verejooksudest β0, 40 ja 60 min pärast D-glükoosi manustamist. Vere glükoositaseme

profiili ajahetkest T = 0 ajahetkeni T = 60 min kasutati kõveraaluse pindala (area under

the curve, AUC) integreerimiseks iga ravi korral. Inhibitsiooni protsentuaalsed väärtused iga ravi kohta saadi AUC andmete normaliseerimisest soolalahusega ravitud

kontrollidega. Kõveraalune pindala (AUC) glükoosi jaoks (AUC glükoos) arvutati,

kasutades trapetsoidaalset meetodit. Statistika. Statistiline analüüs viidi läbi, kasutades

paaritut β-poolset Student'i t-testi. P väärtused < 0,05 osutusid oluliseks.

Maksa glükogenolüüsikatse

[0231] Humaniseeritud GCGR hiired (C57B/6N) tuimestati (Nembutal IP, 50 mg/kg)

pimeda tsükli keskel. Värativeeni asetati seejärel kanüül, lõigati välja maks ning

perfuseeriti preoksügeneeritud Krebs-Henseleit'i vesinikkarbonaadiga puhverdatud

lahuses 5-10 minutit jooksul, mida esmalt ei retsirkuleeritud pesemaks väja mistahes endogeenseid substraate. Seejärel asetati maks β0 mm NεR torusse ning esialgne

Krebs'i lahus asendati Krebs-BSA perfusioonilahusega (ligikaudu 7β ml, β,5% BSA),

mis retsirkuleeriti. Esmalt teostati γ1P NεR spektroskoopia mõõtmaks ATP ja

anorgaanilise fosfaadi (Pi) tasemeid maksa elujõulisuse hindamiseks. Seejärel loodi 1γC

NεR jaoks nähtav glükogeenikogus glükoneogeense substraadi [β-1γC]püruvaadi ja ammooniumkloriidi (vastavalt∼7 mε ja 1 mε) lisamisel perfusaadile ning maksas

sisalduva 1γC glükogeeni taset jälgiti reaalajas glükogeeni glükosüülühikute C1

resonantsil. 45 minuti möödudes OXε, OXε-QγE, glükagoon või kandja perfuseeriti

ning järgnevat glükogeenitaseme vastust kasutati hindamaks GCGR aktivatsiooni

(Bergans jt, NεR Biomed. 16: γ6-46, (β00γ)) ja glükoosist sõltuvat insuliini sekretsiooni (glucose dependent insulin secretion, GDIS). GDIS mõõtmiseks eraldati

hiire pankreasesaarekesed kollagenaasimeetodil, kasutades protseduuri, mis hõlmab

pankreasejuha kanüülimist ning puhastamist tihedusgradiendil (εu jt, Diabetes 55:

1695-704, (β006)), ning inkubeeriti β või 16 mmol/l glükoosiga. Insuliinisisaldust

mõõdeti inkubatsioonipuhvri alikvootides, kasutades ensüümiseoselist immunosorbentanalüüsi müügiloleva komplektiga (AδPCO Diagnostics, Windham,

EE-EP B

NH). δoomuuringute protokollid vaatas üle ja kiitis heaks εerck Research δaboratories

Institutional Animal Care and Use Committee Rahways, New Jerseys.

[0232] 1γC-NεR spektroskoopiat kasutati glükogeeni ja glükoosi tasemete

mitteinvasiivseks jälgimiseks vastusena akuutsele ravile uudsete oksüntomoduliini analoogidega reaalajas. Inimese GCGR ekspresseerivad hiired tuimastati (Nembutal IP,

50 mg/kg) ligikaudu pimeda tsükli keskel. Seejärel värativeen kanüüliti ja seoti kinni

ning lõigati välja maks. Seejärel asetati maks β0 mm NεR torusse ning esialgne Krebs'i

lahus asendati Krebs-BSA perfusioonilahusega, mida retsirkuleeriti. Esmalt teostati γ1P

NεR spektroskoopia mõõtmaks ATP ja anorgaanilise fosfaadi (Pi) tasemeid, mida saab kasutada maksa elujõulisuse hindamiseks. Seejärel loodi 11γC NεR jaoks nähtav

glükogeenikogus glükoneogeense substraadi [β-1γC]püruvaadi + NH4Cl lisamisel ning

maksas sisalduva glükogeeni taset jälgiti reaalajas glükogeeni glükosüülühikute C1

resonantsil. δigikaudu 45 minuti möödudes infuseeriti OXε või OXε-i peptiidanaloog

ning järgnevat vastust glükogeenitasemetes kasutati hindamaks inimese GCGR aktivatsiooni. Glükogeeni glükosüülühikute C1 resonants on kujutatud graafiliselt aja

lõikes joonisel fig 1 maksade korral, millesse manustati kas OXε-i peptiidanalooge,

50 pε glükagooni või söödet. Nagu alljärgnevalt näha, indutseerib looduslik OXε

glükogenolüüsi annusest sõltuval viisil ning kutsub esile täieliku glükogenolüüsi

kontsentratsioonis 1,5 nε ning et selle ligikaudne EC50 on 0,5 nε, samas kui OXε- QγE indutseerib vaid γ8% kontsentratsioonis γ00 nε, mis mis vastab selle vähesele

toimele GCGR agonistina.

[0233] Arvestades OXε-i võimega stimuleerida jõulist glükogenolüüsivastust, uurisime

täiendavalt GCGR retseptori hõivatust in vivo OXε-i ja OXε-QγE konkureeriva sidumise testis metsiktüüpi hiirtel. Kolmele hiirekohordile manustati kas kandjat

(lugemite koguarv), kandjat ja külma glükagooni (mittespetsiifiline seondumine) või

OXε-QγE subkutaanselt. δigikaudu 15 min pärast nimetatud annuseid manustati 1β5I-glükagooni intravenoosselt ning ligikaudu 15 minuti möödudes eraldati maks ning

mõõdeti koguradioaktiivsus. Nagu on näidatud joonisel fig β, tagas glükagoon (GCG) kontsentratsioonis 1,5 mpk GCGR hõivatuse 84%, OXε kontsentratsioonis γ mpk

GCGR hõivatuse γ1% ja OXε-QγE 0% GCGR hõivatuse.

EE-EP B

[0234] Kasutades sobitatud peptiide OXε, OXε-QγE, uurisime mõlema retseptori

kaasagonismi nii akuutseid kui ka kroonilisi farmakoloogilisi toimeid kroonilises

hüperglükeemilises selektiivse isolatsiooni seadmes, kroonilises toidutarbimise (food

intake, FI) ja kehakaalu (kehakaalu, BW) uuringus (tabel 5) ning ägedas

intraperitoneaalses glükoositaluvuse testis (intraperitoneal glucose tolerance test, IPGTT, joonis fig γ). Kuigi mõlemad peptiidid parendasid tõepoolest glükoositaluvust,

ületas OXε-QγE toime loodusliku OXε toime glükoositaseme tõusu vähendamisel nii

kõhnadel kui ka toitumisest tingitud rasvumisega (diet induced obesity, DIO)

hiiremudelites. Siiski ilmnes, et looduslik peptiid oli tõhusam toidutarbimise ja

kehakaalu vähendamisel (ΔBW: -6% OXε korral vs -β,4% OXε-QγE korral annusel 5 mg/kg) DIO hiirtes - toime, mis omistatakse GCGR kaasagonismile. δooduslik OXε

ei põhjustanud suurenenud glükoositaseme tõusu ei ägedate ega krooniliste paradigmade

korral.

Tabel 5

Farmakodünaamilised tulemusnäitajad pärast OXε ja OXε-QγE 14-päevast kroonilist

infusiooni hindamaks mõju toidutarbimisele ja kehakaalule.

εõõtmine Kandja OXε

0,5

mg/kg

OXε

1,5

mg/kg

OXε 5

mg/kg

OXε-

QγE 0,5

mg/kg

OXε-

QγE 1,5

mg/kg

OXε-

QγE 5

mg/kg

Kumulatiivne

kaalumuutus (g)

1,07 0,54 -γ,5 -5,γβ -0,β1 -1,β7 -0,β1

Kumulatiivne

toidutarbimise

muutus (kcal)

ββ8 ββγ β06 199 β15 β1γ β07

Hüperglükeemilise selektiivse isolatsiooni uuring

[0235] DIO hiired (16 nädalat kõrge rasvasisaldusega dieedil) tuimestati ksülasiini ja

ketamiiniga ning neile asetati kateeter parema kägiveeni kaudu γ päeva enne in vivo

EE-EP B

uuringuid. Infuseeriti β5% glükoosi ja kohandati selliselt kogu eksperimendi kestuseks

säilitamaks hüperglükeemiat. Tulenevalt peptiidide lühikesest poolväärtusajast

(mõlemad inaktiveeritakse kiiresti dipeptidüülpeptidaas IV poolt ning eritatakse neerude

kaude (Zhu jt, J. Biol. Chem. β78: ββ418-βγ, (β00γ)), kandja, OXε (~16 µg/kg/min) ja

OXε-QγE (∼16 µg/kg/min) infuseeriti intravenoosselt uuringu viimase 60 minuti jooksul. Venoosset kateetrit kasutati infusiooniks ning vereproovid koguti sabaveenist.

Pärast operatsiooni jälgiti kõiki loomi toidutarbimise ja kaalutõusu suhtes tagamaks

täielikku taastumist. Hüperglükeemilise selektiivse isolatsiooni katsed teostati teadvusel,

kinnitamata, kateetritega hiirtel, nagu eelnevalt kirjeldatud (Pocai jt, Nature. 4γ: 10β6-

γ1, (β005)). δühikirjeldus: plasma glükoositaset mõõdeti OneTouch glükomeetriga iga 10 minuti möödudes β tunni jooksul. Kakskümmend viis protsenti glükoosi (D-glükoos,

Sigma) infuseeriti i.v. ning kiirust kohandati perioodiliselt plasma glükoositaseme

(~ β0 mε) selektiivseks isoleerimiseks. Üks tund pärast infusiooni algust manustati

ülejäänud perioodil OXε (~16 µg/kg/min), OXε-QγE (16 µg/kg/min) ja kandjat

(steriilses soolalahus). Glükoosi infusioonikiirus (glucose infusion rate, GIR) kohandati kehakaalule.

[0236] Hüperglükeemilise selektiivse isolatsiooni katse tulemused on toodud joonistel

fig γA ja γB. Vere glükoosisisaldus hoiti selektiivse isolatsiooni ajal tasemel ligikaudu

β0 mmol/l. OXε-QγE-ga ravitud loomadel oli hüperglükeemia püsimiseks vajalik kiire ja tugev glükoosi infusiooni (GIR, glucose infusion rate) suurenemine võrreldes

kandjaga töödeldud hiirtega (GIR0-60 55±4 vs 6±β mg/kg/min; OXε-QγE vs kandja;

p<0,05). Ka OXε suurendas hüperglükeemia säilitamiseks vajalikku glükoosi

infusiooni kiirust (GIR0-60 = 40±4 vs 6±β mg/kg/min; OXε vs kandja, p<0,05), kuid

GIR suurenemine oli ligikaudu γ0% madalam kui OXε-QγE rühmas (GIRO-60 = 40±4 vs 55±4 mg/kg/min; OXε vs OXε-QγE vastavalt, p<0,05) ning glükoositaset alandav

toime oli hilisem (ligikaudu 10 minuti võrra) võrreldes OXε-QγE-ga ravitud hiirtega,

*p<0,05 vs kandja.

[0237] Võrreldi OXε-i või OXε-QγE mõju glükoositaseme suurenemisele kõhnadel C57Bδ/6N hiirtel. Joonis fig 4 näitab, et nii looduslikud kui OXε-i peptiidanaloogid

vähendavad glükoositaseme tõusu. Kummagi peptiidi subkutaanne manustamine enne

dekstroosi manustamist (plasma Cmax) intraperitoneaalses glükoositaluvuse testis

EE-EP B

(IPGTT) vähendas oluliselt vere glükoositaseme tõusu annusest sõltuval viisil.

Väikseimate tõhusate annuste võrdlus näitab, et OXε-QγE on glükoositaseme

vähendamises looduslikust peptiidist ligikaudu 10 korda tõhusam (in vivo EC50 vastavalt

0,055 nε ja 0,γ8 nε).

Näide 8

[0238] δoodusliku OXε in vivo poolväärtusaeg (t½) on ligikaudu 8-1β minutit inimestel,

mis on pikaajaliseks farmakoloogiliseks raviks sobimatu. Seetõttu uurisime suurte

asendajate lisamist peptiidile, mis aitaks vähendada eritamist neerude kaudu.

[0239] OXε peptiidiga konjugeeriti erineva molekulmassiga PEG- või

N-etüülmaleimiidrühmi erinevates positsioonides kogu molekuli ulatuses, konjugeerides

sisestatud tsüsteiinijäägi kõrvalahelale. Positsioonid, mida uuriti konjugatsiooniks kas

Cys-N-etüülmaleimidi või Cys-PEG-ga, on järgmises OXε aminohappejärjestuses

(SEQ ID NO:1) alla joonitud või asetatud OXε C-terminusse.

HSQGT FTSDY SKYLD SRRAQ DFVQW LMNTK RNRNN IA

[0240] Ootamatult selgus, et Pegüülimine (5-80 kDa) vähendas tugevalt peptiidanaloogi

võimet aktiveerida kas GCGR või nii GδP-1R kui ka GCGR. εõningatel juhtudel oli N-etüül-maleimiidiga märgistatud tsüsteiinijäägi sisseviimine piisav vähendamaks

oluliselt aktiivsust. Tulemused on toodud tabelis 6.

EE-EP B

Tabel 6

Peptiid-

analoog

Konjugaat/

positsioon

GδP-1R

EC50 (nε)

GCGR

EC50

(nε)

GCGR %

aktivat-

sioon

GCGR

+10%

seerum

(nε),

kordne

muutus

Retseptori

selektiivsus

OXεγγ SK-PEG/Cγ8 115 75,γ 78 - 0/0

OXεγ4 β0K-PEG/Cγ8 195 616 61 - 0/0

OXεγ5 40K-PEG/Cγ8 716 14β 71 - 0/0

OXε67 5K-PEG/Cγ8 5,8 1γ8 7γ - +/0

OXε68 β0K-PEG/Cγ8 8,γ 601 58 - +/0

OXε69 40K-PEG/Cγ8 6 >1000 46 - +/0

OXε99 40K-PEG/Cγ8 7,4 >1000 66 - +/0

OXε100 64K-PEG/Cγ8 ββ,5 >1000 ββ - ∼/0

OXε10γ 40K-PEG/Cβ0 6,β β0γ 75 - +/0

OXε105 40K-PEG/Cβ1 β8,5 648 β1 - ∼/0

OXε107 40K-PEG/Cβ4 β9,7 >1000 γ0 - ∼/0

OXε109 40K-PEG/Cβ8 7,6 >1000 65 - +/0

OXε11γ 40K-PEG/Cγ8 9γ,γ >1000 58 - 0/0

OXε1β1 40K-PEG/C11 >1β5 tuvasta-

matu

- - 0/0

OXε1β4 40K-PEG/C1β >100 tuvasta-

matu

- - 0/0

EE-EP B

NÄIDE 9

[0241] Alternatiivina PEGüülimisele hindasime mitmeid lipiiditud OXε-i

peptiidanalooge farmakokineetilise profiili täiustumise osas.

[0242] Esmalt konjugeerisime peptiidid kolesteroolrühmaga tsüsteiini kõrvalahela kaudu ning mõõtsime nende võimet stimuleerida cAεP tootmist GδP-1R ja GCGR-ga

transfekteeritud rakuliinides. C-terminaalne konjugatsioon osutus soodsaimaks ning

tuvastati OXε-i analoogid, mille toimetugevus retseptorite suhtes on madal

nanomolaarne. Ootamatult näitas nende peptiidide ex vivo maksa perfusiooni

glükogenolüüsitest, et in vitro GCGR agonisti toimetugevus ei peegeldanud korrektselt GCGR aktivatsiooni maksas (vt OXε70 joonisel fig 5). Agonisti toimetugevuse

mõõtmisel 10-β0% plasma lisamisel in vitro rakulisele analüüsile ilmnes "seeruminihe",

mis vähendas tõhusalt molekuli toimetugevust enam kui > 40-kordselt (vt tabel 7),

viidates võimalusele, et kolesteroüülitud molekulid seonduvad plasmas lipiidide ja/või

valkudega, vähendades nõnda efektiivset kontsentratsiooni.

Tabel 7

Valitud lipiiditud OXε-i peptiidanaloogide toimetugevused in vitro

Peptiid Konjugaat/positsioon GδP-

1R

EC50

(nε)

GCGR

EC50

(nε)

GCGR %

aktivatsioon

GCGR

+10%

plasma

(nε),

(kordne

muutus)

Plasma

nihkunud

selektiivsus

OXεγ6 Kolesterool/Cγ8 0,1 1β,1 107 ?? +/+

OXε70 Kolesterool/Cγ8 0,15 β,4 104 169 (70×) +/0

OXεβ1β Kolesterool/Cγ8 0,6 11,γ 115 10γ4

(9β×)

+/0

OXεβ1γ Kolesterool/Cγ8 0,γ β7,6 107 1β09

(44×)

+/0

EE-EP B

Tabel 7

Valitud lipiiditud OXε-i peptiidanaloogide toimetugevused in vitro

Peptiid Konjugaat/positsioon GδP-

1R

EC50

(nε)

GCGR

EC50

(nε)

GCGR %

aktivatsioon

GCGR

+10%

plasma

(nε),

(kordne

muutus)

Plasma

nihkunud

selektiivsus

OXε110 Palmitoüül/Kγ8 0,7 0,γ1 104 6,9 (βγ×) +/+

OXε115 Oksa4-Chol/Cγ8 0,08 0,γγ 100 0,64 (β×) +/+

OXε177 Palmitoüül/Kγ8 0,1 0,59 9γ γ (5×) +/+

OXεβ16 Oksa4-Chol/Cγ8 γ,1 0,6γ 9γ 1β (19×) +/+

OXM229 Cγ8 prekursor ? ? ? Ei testitud ?



[0243] Joonisel fig 5A on näidatud ex vivo glükogenolüüsi mõõtmine perfuseeritud

maksas OXε70, OXε110, OXε177, OXε115 ja OXεβ16 juuresolekul. Joonisel fig

5B on näidatud GGCR hõivatus pärast OXε70, OXε110, OXε177, OXε115 ja OXεβ16 subkutaanset (s.c.) või intravenoosset (i.v.) manustamist võrreldes loodusliku

OXε-ga konkureerivas sidumiskatses metsiktüüpi hiirtel.

NÄIDE 10

[0244] δeevendamaks plasmaga seondumise mõju retseptorite hõivatusele kasutasime farmakokineetika parendamiseks muudetud strateegiat, kaasates peptiidi ja

kolesteroolrühma vahele hüdrofiilse ühenduslüli. Tetraetoksüühenduslüli (Oksa4)

EE-EP B

lisamine kolesteroolrühma ja peptiidi vahele vähendas oluliselt ülaltäheldatud toimet

plasma lisamisel rakulisele testile, s.t "seeruminihe" vähenes kuni kahekordseks, nagu

on näidatud tabelis 8. δisaks täiustas kas aminoisovõihappe (Aib) või D-seriini (D-Ser)

asendamine aminohappe positsioonis kaks täiendavalt nii GδP-1R kui GCGR afiinsust.

εe kinnitasime neid in vitro tähelepanekuid nii ex vivo glükogenolüüsikatses kui ka ja GCG retseptori sidumiskatses (vt tabel 8), saades tulemused, mis kinnitasid, et

hüdrofiilselt seotud kolesteroolrühma või atsüülahela konjugatsioon võimaldas tuvastada

molekule, mis hõivasid ja aktiveerisid tõhusalt GCGR.

Tabel 8

Kokkuvõte erinevate lipiiditud peptiidide vastastikmõju GGCR-ga mõõtmisest

Analoog

Asendus

positsioonis

kaks

Konjugatsioon %

glükogenolüüs

100%

glükogenolüüs

%RO@ γ

mpk s.c.

Oxm-70 Aib Kolesterool ∼0% @ 10nε 100% @

100nε ∼0

Oxm-

110 D-Ser Palmitoüül- 100% @ 1nε 100% @ 10nε Ei testitud

Oxm-

177 Aib Palmitoüül- β1% @ 1nε 100% @ 4nε γ0(±γ)

Oxm-

115 D-Ser Oksa4-Chol

55% @ 0,γ

nε 100% @ γnε γ6(±1β)

Oxm-

β16 Aib Oksa4-Chol 0% @ 10 nε 88% @ 100 nε 10(±γ)

Valitud analoogide farmakodünaamiline analüüs. εe hindasime erinevate lipiiditud

peptiidide tõhusust kehakaalu, toidutarbimise (DIO hiirtel) vähendamise ning

glükeemilise kontrolli parenemisel (saledad hiired), kasutades nii akuutset kui kroonilist

manustamist. Nagu on näidatud joonistel fig 6 kuni fig 9, vähendasid lipiiditud

molekulid pärast ühekordset subkutaanset annust oluliselt toidutarbimist ning kehakaalu

EE-EP B

nii akuutsel kui pikaaegsel manustamisel. Nagu in vitro analüüsis prognoositi, olid selles

mudelis toidutarbimise või kehakaalu vähendamise osas võrreldes teiste spetsiifilises

positsioonis lipiiditud OXε-i analoogidega oluliselt tõhusamad kas atsüülrühmi või

hüdrofiilset ühenduslüli sisaldavad analoogid.

[0245] Joonisel fig 6 on toodud kokkuvõte OXε70 akuutsest in vivo tõhususest

toidutarbimise ning kehakaalu vähendamise osas väljakujunenud DIO-ga hiirtel.

Joonisel fig 7 on kujutatud kokkuvõte OXε110 ja OXε177 akuutsest in vivo tõhususest

toidutarbimise ning kehakaalu vähendamise osas väljakujunenud DIO-ga hiirtel.

Joonisel fig 8 on toodud kokkuvõte OXεβ16, OXε115 ja OXε177 akuutsest in vivo tõhususest toidutarbimise ning kehakaalu vähendamise osas väljakujunenud DIO-ga

hiirtel. Kõigis kolmes katses kaaluti ad libitum toidetud DIO isased C57Bδ/6 hiired

(igaüks ligikaudu 51 g) ning neile manustati i.p. kas kandja (vesi) või OXε-i analoog

OXε70, OXε110, OXε177, OXεβ16 või OXε115 ligikaudu γ0 minutit enne

pimeda faasi algust. εanustatava toidu kogust mõõdeti kahe tunni ja 18 tunni möödudes. εõõdeti ka kehakaalu muutust 18 tunni jooksul (üleöö) (*P < 0,05 vs vehiikel, n = 5-6

rühmas).

Toimed kroonilisele toidutarbimisele ning kehakaalule

[0246] Analoogide kroonilise toime hindamiseks energia- ja glükoosimetabolismile teostati katsed väljakujunenud toitumisest tingitud rasvumise (diet induced obesity, DIO)

hiiremudelis. Ad libitum toidetud isastele C57Bδ/6N metsiktüüpi hiirtele (n = 6 rühmas,

keskmine kehakaal ∼50 g) manustati koos kandjaga OXε115, OXε 177, OXε110

annuses γ või 10 mg/kg igal teisel päeval (QβD) 14 järjestikust päeva kestva uuringu

jooksul. Kehakaalu, toidutarbimist ja glükoosi baastasemeid mõõdeti iga päev. Nagu on näidatud joonistel fig 9A ja fig 9B vähendas krooniline ravi lipiiditud analoogidega

oluliselt kehakaalu ja toidutarbimist annusest sõltuval viisil kogu uuringu vältel. Joonis

fig 9C kujutab glükoosi baastaset uuringu ajaperioodi jooksul vastusena erinevatele

peptiididele.

EE-EP B

[0247] Kõik testitud lipiiditud peptiidid vähendasid oluliselt glükoosi baastaset annusest

sõltuval viisil kogu uuringu vältel võrreldes kroonilise uuringu päevaga 0 ning kandjaga

ravitud loomadega samal päeval (p < 0,05). Päeval 1γ teostatud IPGTT näitas, et pärast

lipiiditud analoogide kroonilist manustamist parenes glükoositaluvus annusest sõltuval

viisil (joonised fig 9D).

Glükoositaluvuse parenemine

[0248] Nagu on näidatud joonistel fig 10 kuni fig 1γ, vähendas C57Bδ/6N kõhnade

hiirte IPGTT-s OXε-i peptiidanaloogide subkutaanne manustamine enne dekstroosi

manustamist, mis oli ajastatud sobivalt vastamaks plasma Cmaxväärtusele, oluliselt vere glükoositaseme tõusu annusest sõltuval viisil kõigi testitud lipiiditud analoogide korral.

Toime ainevahetuse kiirusele

[0249] Tegemaks kindlaks, kas tetraetoksü-seotud kolesteroüülitud OXε115 analoogi

manustamine mõjutab ainevahetuse kiirust, teostati krooniline uuring ühe OXε115 süstega. Isased B6 DIO hiired (keskmine lähtekehakaal 55 g) aklimatiseeriti toitu

mittesisaldavate ainevahetuse kiiruse mõõtmiseks kasutatavate kambritega

termoneutraalselt (T β9 °C). Kolmetunni perioodi 6:00-9:00 kasutati ainevahetuse

kiiruse mõõtmiseks puhkeseisundis. Kolm tundi päraste valge faasi alust (9:00)

manustati subkutaanselt kandja (dHβO), OXε115 kontsentratsioonis γ või 10 mg/kg. Tsükli kogukestus seati β0 minutile, mis koosnes referentsmõõtmisest 70-sekundilise

kohanemisaja ja 10-sekundilise mõõtmisperioodiga ning 60-sekundilise kohanemisajast

ning 10-sekundilisest mõõtmisajast iga 16 puuri kohta. Joonistel fig 14A ja B toodud

tulemused näitavad, et OXε115 manustamine suurendas annusest sõltuval viisil

akuutset metaboolset vastust DIO hiirtel.

[0250] Joonis fig 15 võtab kokku OXεγ0γ, OXεγ04 ja OXεγ05 akuutse in vivo

tõhususe toidutarbimise ja kehakaalu vähenemisele väljakujunenud DIO-ga hiirtel ning

näitab, et OXεγ05 on iseäranis kasulik toidutarbimise ja kehakaalu vähendamisel.

EE-EP B

Ad libitum toidetud DIO isased C57Bδ/6 hiired (igaüks ligikaudu 50 g) kaaluti ja neile

manustati s.c. kas kandja (vesi) või OXε-i analoogid γ0 minutit enne pimeda faasi

algust. Toidutarbimist mõõdeti kahe tunni, 18 tunni ja 4β tunni möödudes. εõõdeti ka

kehakaalu muutust 18 tunni jooksul (üleöö) (*P < 0,05 vs vehiikel, n = 5-6 rühmas).

[0251] Joonisel fig 16 on toodud kokkuvõte OXεγ95 OXεγ99, OXε400 ja OXε401

akuutsest in vivo toimest toidutarbimise ja kehakaalu vähendamisel väljakujunenud

DIO-ga hiirtel. OXε401 on 0/+ kontrollpeptiid, mille järjestuseks on

HAibEGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδmNTK- E E-C(oksa12kol) (SEQ ID

NO:99). Väljakujunenud DIO-ga hiirtele (igaüks∼5β g) manustati s.c. kas vehiikel (γ0%HBC)

või peptiid 1 mg/kg ligikaudu γ0 minutit enne pimeda faasi algust. Toidutarbimist ja

kehakaalu muutusi mõõdeti neljapäevase perioodi jooksul (*P < 0,05 vs kandja, n = 5

rühma kohta).

Näide 11

[0252] See näide näitab, et lipiiditud OXε järjestusel põhinevad peptiidid, mille pI on

suurem kui 7, stimuleerivad nuumrakkude degranulatsiooni, samas kui lipiiditud

peptiidanaloogid, mille pI on ligikaudu 7, ei näi nuumrakkude degranulatsiooni

stimuleerivat.

[0253] Hindamaks oksüntomoduliini analoogide histamiini vabastavat toimet, töötasime

välja in vitro pööratud skriinimise testi, kasutades inimese nuumrakuliini δADβ. δADβ

rakke (50000 rakku/kaev, 96 süvendiga plaat) inkubeeriti ühenditega γ0 minuti jooksul.

δADβ rakkude degranulatsiooni määramiseks kasutati supernatantidesse vabastatud ja rakulüsaatides sisalduva -heksoosaminidaasi kvantifitseerimisel pärast

4-metüülumbelliferüül-N-atsetüül- -D-glükoosaminiidi hüdrolüüsi. Tulemused on

väljendatud -heksoosminidaasi vabanemise protsendina, arvutatuna protsendina

kogusisaldusest. Tabelis 1 võetakse kokku OXε-i analoogide degranulatsiooni esile

kutsev toimetugevus (EC50) δADβ rakkudes. Tulemused näitavad, et nuumrakkude

EE-EP B

degranulatsiooni tõenäosuse vähendamiseks peaks lipiiditud analoogide pI olema

ligikaudu 5.

Tabel 9

δoodusliku OXε ja OXε-i analoogide degranuleeriva toime tugevus

Peptiid EC50 (µε)

OXε > 10

OXε115 0,01-0,04

OXεβγ8 1,5

OXεγ0γ 0,1

OXεγ05 0,1

OXεγ9β 0,γ

OXεγ99 0,γ

OXε400 > 10

OXε401 > 10

OXε404 > 10

OXε408 > 10

OXε409 > 10

OXε410 > 10

OXε411 > 10

NÄIDE 12 [0254] See näide seisneb tabelites, milles kajastuvad inimese OδP-1 retseptori (hGδP-

1R) ja inimese glükagooniretseptori (hGCGR) erinevate peptiidanaloogide in vitro

toimetugevused. Tabelis 10 või tabelis 11 näidatud in vitro toimetugevused määrati

tulemustest, mis saadi katsetes, mis sarnanesid kas eelkirjeldatud rakupõhistele cAεP

EE-EP B

katsetele (tabel 10) või avaldatud rahvusvahelises taotluses nr WOβ008101017

kirjeldatud rakupõhistele cAεP katsetele (tabel 11).

Tabel 10

Valitud lipiiditud peptiidanaloogide toimetugevused

Peptiid pI hGδP-1R EC50 (nε) hGδP-1R +β0% plasma

EC50 (nε)

hGCGR

EC50

(nε)

hGCGR

+β0%

plasma

EC50

(nε)

OXεγ45 5,4 5,1 >1000 0,1 >1000

OXεγ80 5,4 0,γ γ0,7 0,1 γ,4

OXεγ81 5,β 0,00β; 0,0β 1,9; 1,9 0,000β;

0,006

0,8; 0,9

OXεγ89 - 0,0γ - 0,0β -

OXεγ9β 5,4 0,0γ γ,0 0,0γ 0,γ

OXεγ95 5,4 0,7 γ,γ 10 119

OXεγ99 5,4 0,05 5,7 0,01 0,4

OXε400 5,4 0,07 1,9 0,01 0,8

OXε401 5,4 0,βγ β,9 0.09 0,γ

OXε409 5,5 - 0,7 - 0,1

OXε411 5,4 - 0,1 - 0,β

OXε414 5,4 - 0,07 - 0,15

OXε416 5,5 - 0.09 - 1,40

OXε417 5,5 - 0,15 - 0,40

OXε418 5,5 - 0,γ0 - 0,γ0

EE-EP B

Tabel 11

Valitud peptiidanaloogide toimetugevused

Peptiid hGδP-1R EC50 (nε) hGCGR EC50

(nε)

εε111 0,007 0,005

εε10β 0,0γ4 0,00γ

εε10γ 0,0β6 0,005

εε11γ 0,0βγ 0,006

OXε414 0,007 0,005

εε114 0,0γ6 0,019

εε115 1,08γ 1,γ1γ

εε116 0,1γβ 0,85

εε117 0,9γ 0,β5

εε1β1 0,1γ1 0,006

εε1γβ 0,0β4 0.004

OXε418 0,0β6 0,00β

[0255] Kuigi käesolevat leiutist kirjeldatakse käesolevalt viitega illustreeritud

teostustele, tuleb mõista, et leiutis ei piirne nendega. Eriala asjatundjad, kellel on

ligipääs käevolevalt avalikustatud õpetustele, oskavad ära tunda modifikatsioone ning teostusi, mis kuuluvad leiutise käsitlusalasse. Seega piirneb käesolev leiutis vaid sellega

seotud patendinõudlusega.

EE-EP B

Patendinõudlus

1. Peptiidanaloog, mis sisaldab struktuuri

Z1-P-ε-Zβ,


HX1QGTPTSDXβSXγYδDX4X5X6X7DFVQWδX8NTKX9X10 (SEQ

ID NO:110)

kus X1 on D-seriin, α-aminoisovõihape (aib), 1-amino-1-tsüklobutaankarboksüül-

happejääk (Acb), 1-amino-1-tsükloheksaankarboksüülhape (Acx); alfa-aminovõihape

(Abu); D-alfa-aminovõihape (D-Abu); aminopalderjanhape (Nva); beeta-

tsüklopropüülalaniin (Cpa); propargüülglütsiin (Prg); allüülglütsiin (Alg); β-amino-β-

tsükloheksüülpropaanhape (β-Cha); D-tertbutüülglütsiin (D-tbg); vinüülglütsiin (Vg); 1- amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape (Acp) või 1-amino-1-tsüklopentaankarboksüül-

happejääk (Acpe);

Xβ on türosiini- (Y) või lüsiinijääk (K);

Xγ on seriini- (S) või lüsiinijääk (K);

X4 on seriini- (S), α-aminoisovõihappe- (aib) või glutamiinhappejääk (E); X5 on arginiini- (R) või glutamiinhappejääk (E);

X6 on arginiini- (R) või alaniinijääk (A);

X7 on glutamiini- (Q) või lüsiinijääk (K);

X8 on metioniini- (ε), norleutsiini- (Nle), metioniinsulfoksiidi- (m) või O-metüül-δ-

homoseriinijääk (o); X9 on gamma-glutamiinhappejääk ( Glu);

X10 on gamma-glutamiinhappejääk ( Glu) või puudub;


aminorühmaga,

ε on (i) tsüsteiinijääk, mis on kovalentselt seotud kolesteroolfragmendiga hüdrofiilse ühenduslüli vahendusel, (ii) lüsiinijääk, mis on kovalentselt seotud lipiidfragmendiga

vahelüliga, mis sisaldab üht või enamat gamma-glutamiinhappejääki, või (iii)

EE-EP B

lipiidfragment, kus ε on kovalentselt ühendatud P C-terminaalse või sisemise

aminohappega vahelüliga, mis sisaldab üht või enamat gamma-glutamiinhappejääki; ja

Zβ on valikuliselt esinev kaitsev rühm, mis esinemisel on ühendatud C-terminaalse

karboksüülrühmaga; ning selle farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad,

kus peptiidanaloogi või selle soola pI on väiksem kui 6,0 ning on duaalne GδP-1 retseptori agonist ja glükagooni retseptori agonist.

β. Nõudluspunkti 1 kohane peptiidanaloog, kus ε on (i) tsüsteiinijääk, mis on

kovalentselt seotud kolesteroolfragmendiga hüdrofiilse ühenduslüli vahendusel ning

tsüsteiinijääk on seotud P C-terminusega, (ii) lüsiinijääk, mis on kovalentselt seotud lipiidfragmendiga vahelüliga, mis sisaldab üht või enamat gamma-glutamiinhappejääki,

ning lüsiinijääk on seotud P C-terminusega, või (iii) lüsiinijääk, mis on kovalentselt

seotud lipiidfragmendiga vahelüliga, mis sisaldab üht või enamat gamma-

glutamiinhappejääki, ning lüsiinijääk on positsioonis Xβ või X7 P.

γ. Nõudluspunkti 1 kohane peptiidanaloog, kus hüdrofiilseks ühenduslüliks on

etoksüpolümeer, mis sisaldab üht kuni kahtkümmet nelja etoksüühikut, etoksüpolümeer,

mis sisaldab nelja etoksüühikut.

4. Nõudluspunkti 1 kohane peptiidanaloog, kus lipiidfragmendiks on palmitoüülfragment.

5. Nõudluspunkti 1 kohane peptiidanaloog, kus peptiidanaloog on valitud rühmast, mille

moodustavad: OXεγ17 (SEQ ID NO:60); OXεγ18 (SEQ ID NO:61); OXεγ19 (SEQ

ID NO:6β); OXεγβγ (SEQ ID NO:64); OXεγβ7 (SEQ ID NO:66) ja OXεγβ9 (SEQ ID NO:67);

või valitud rühmast, mille moodustavad: OXεγ45 (SEQ ID NO:69); OXεγ55 (SEQ ID

NO:70); OXεγ57 (SEQ ID NO:71); OXεγ59 (SEQ ID NO:7β); OXεγ61 (SEQ ID

NO:7γ); OXεγ7γ (SEQ ID NO:74); OXεγ74 (SEQ ID NO:75); OXεγ80 (SEQ ID

NO:76); OXεγ81 (SEQ ID NO:77); OXεγ8γ (SEQ ID NO:78); OXεγ88 (SEQ ID NO:79); OXεγ9β (SEQ ID NO:80); OXεγ95 (SEQ ID NO:81); OXεγ98 (SEQ ID

NO:8β); OXεγ99 (SEQ ID NO:8γ); OXε400 (SEQ ID NO:84); OXε401 (SEQ ID

NO:85); OXε404 (SEQ ID NO:86); OXε406 (SEQ ID NO:87); OXε407 (SEQ ID

EE-EP B


NO:9β); OXε41β (SEQ ID NO:9γ); OXε414 (SEQ ID NO:95); OXε415 (SEQ ID


NO:99); OXε419 (SEQ ID NO:100); OXε4β0 (SEQ ID NO:101) ja OXε4β1 (SEQ

ID NO:10β).

6. Peptiidanaloog, mis sisaldab aminohapete järjestust

HSQGTFTSDYSKYδDSRRAQDFVQWδεNTK (SEQ ID NO:109), kus

(A) teine aminohape peptiidi N-terminusest on asendatud aminohappega, mis muudab peptiidi resistentseks lõikamise ning inaktivatsiooni suhtes dipeptidüülpeptidaas IV

poolt;

(B) peptiid sisaldab lipiid- või kolesteroolfragmenti, mis on peptiidiga kovalentselt

seotud vahelüliga, mis sisaldab üht või enamat gamma-glutamiinhappejääki;

(C) peptiid sisaldab valikuliselt üht kuni kolme aminohappe asendust lisaks asendusele positsioonis β; ja

(D) peptiid sisaldab valikuliselt kaitsvat rühma, mis esinemisel on ühendatud peptiidi C-

terminaalse karboksüülrühmaga;

kus peptiidanaloogi pI on väiksem kui 6,0 ning on duaalne GδP-1 retseptori agonist ja

glükagooni retseptori agonist, ning selle farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad.

7. Nõudluspunkti 6 kohane peptiidanaloog, kus (i) aminohape, millega asendatakse teine

aminohappega N-terminusest lugedes, on valitud rühmast, mille moodustavad D-seriin,

α-aminoisovõihape ja 1-amino-1-tsüklobutaankarboksüülhape, (ii) peptiidanaloog

sisaldab kolesteroolfragmenti, mis on kovalentselt seotud tioolrühmaga tsüsteiinijäägil, mis on kovalentselt seotud -aminorühmaga lüsiinijäägil peptiidanaloogi C-terminuses

vahelüliga, mis sisaldab üht või enamat gamma-glutamiinhappejääki, (iii) kus

peptiidanaloog sisaldab lipiidfragmenti, mis on kovalentselt seotud lüsiinijäägi

EE-EP B

-aminorühmaga, (iv) peptiidanaloog sisaldab täiendavalt üht või mitut aminohappe

asendust aminohappepositsioonides, mis on valitud rühmast, mille moodustavad

positsioonid 10, 1β, 16, 17, 18 ja β7, või (v) peptiidanaloog hõlmab täiendavalt üht või

mitut aminohappe asendust, mis on valitud rühmast, mille moodustavad lüsiin türosiin

asemel positsioonis 10, seriin lüsiini asemel positsioonis 1β, glutamiinhape või α-aminoisovõihape seriini asemel positsioonis 16, glutamiinhape arginiini asemel

positsioonis 17, alaniin arginiini asemel positsioonis 18, lüsiin glutamiini asemel

positsioonis β0 ja norleutsiin või O-metüül-δ-homoseriin metioniini asemel

positsioonis β7.

8. Nõudluspunkti 7(ii) kohane peptiidanaloog, kus kolesteroolfragment on kovalentselt

seotud tioolrühmaga hüdrofiilse vahelüliga.

9. Nõudluspunkti 8 kohane peptiidanaloog, kus (i) hüdrofiilseks ühenduslüliks on

etoksüpolümeer, mis sisaldab üht kuni kahtteistkümmet etoksüühikut, või (ii) on hüdrofiilseks ühenduslüliks etoksüpolümeer, mis sisaldab nelja etoksüühikut.

10. Nõudluspunkti 7(iii) kohane peptiidanaloog, kus lipiidfragmendiks on

palmitoüülfragment.

11. Nõudluspunkti 7(iii) kohane peptiidanaloog, kus (i) lipiidfragment on kovalentselt

seotud lüsiinijäägi -aminorühmaga ühe või enama gamma-glutamiinhappejäägi

vahendusel; (ii) lipiidfragment on kovalentselt seotud lüsiinijäägi -aminorühmaga

C-terminuses ühendatud ühe või enama gamma-glutamiinhappejäägi vahendusel; või

(iii) lipiidfragment on kovalentselt seotud lüsiinijäägi -aminorühmaga ühe või enama gamma-glutamiinhappejäägi vahendusel ning lüsiinijääk seotud lüsiinijäägiga

C-terminuses ühe või enama gamma-glutamiinhappejäägiga.

1β. Nõudluspunkti 7(v) kohane peptiidanaloog, kus türosiin positsioonis 10 on asendatud

lüsiiniga ning lipiidfragment on kovalentselt seotud lüsiinijäägi -aminorühmaga ühe või enama gamma-glutamiinhappejäägi vahendusel, kus peptiidanaloog sisaldab valikuliselt

täiendavalt üht või enamat gamma-glutamiinhappejääki, mis on kovalentselt seotud

C-terminusega.

EE-EP B

1γ. Nõudluspunkti 7(v) kohane peptiidanaloog, kus glutamiin positsioonis β0 on

asendatud lüsiiniga ning lipiidfragment on kovalentselt seotud lüsiini -aminorühmaga

ühe või enama gamma-glutamiinhappejäägi vahendusel.

14. Nõudluspunkti 1γ kohane peptiidanaloog, kus peptiidanaloog sisaldab täiendavalt üht või enamat gamma-glutamiinhappejääki, mis on kovalentselt seotud C-terminusega.

15. Ühe või enama nõudluspunkti 1-14 kohase peptiidanaloogi kasutamine

ainevahetushäire raviks kasutatava ravimi valmistamisel.

EE-EP B /

EE-EP B JÄRJESTUSTE LOETELU

[0256]

<110> Bianchi, Elisabetta

Carrington, Paul E.

Eiermann, George J.

Ingallinella, Paolo

εarsh, Donald J.

εetzger, Joseph ε.

Pessi, Antonello

Pocai, Alessandro

Sinha Roy, Ranabir

Dimarchi, Richard

Ward, Brian

<1β0> OKSÜNTOεODUδIINI ANAδOOGID

<1γ0> εRδ-DOB-ββ547X

<150> PCT/USβ009/0γ4448

<151> β009-0β-19

<160> 1β1

<170> FastSEQ Windows Versioon 4.0-le

<β10> 1

<β11> γ7

<β1β> PRT

<β1γ> Homo sapiens

<400> 1

EE-EP B

<β10> β

<β11> γ7

<β1β> PRT

<β1γ> Sünteetiline järjestus

<ββ0>

<ββγ> OXε analoog

<400> β

<β10> γ

<β11> γ7

<β1β> PRT


<110> Bianchi, Elisabetta Carrington, Paul E. Eiermann, George J. Ingallinella, Paolo εarsh, Donald J. εetzger, Joseph ε. Pessi, Antonello Pocai, Alessandro Sinha Roy, Ranabir Dimarchi, Richard Ward, Brian

<1β0> OKSÜNTOεODUδIINI ANAδOOGID

<1γ0> εRδ-DOE-ββ547X

<150> PCT/USβ009/0γ4449

<151> β009-0β-19

<160> 1β1

<170> FastSEQ Windows Versioon 4.0-le

<β10> 1

EE-EP B <β11> γ7

<β1β> PRT

<β1γ> Homo sapiens

<400> 1

<β10> β

<β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<400> β

<β10> γ

<β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<400> γ

EE-EP B <β10> 4

<β11> γ8

<β1β> PRT

<γ1γ> Sünteetiline järjestus

<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa-aminoisovõihape

<ββ1> AεIIDIεINE

<βββ> γ8

<ββγ> C-terminali amiidimine

<400> 4

<β10> 5

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=D-seriin

EE-EP B <ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8

<ββγ> xaa=Cys(mPEG)5kDa


<βββ> γ8


<400> 5

<β10> 6

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8

<ββγ> Xaa=Cys(mPEG)β0kDa


<βββ> γ8


EE-EP B <400> 6

<β10> 7

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8

<ββγ> Xa=Cys(mPEG)β 40kDa


<βββ> γ8


<400> 7

<β10> 8

<β11> γ8

<β1β> PRT

EE-EP B <β1γ> Sünteetiline järjestus

<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa-D-seriin

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8

<ββγ> Xaa=Cys(9kolest-5-een-γ-üül{[(βR)-γ-amino-β-(amino) -γ-oksopropüül]tio)atsetaat)


<βββ> γ8


<400> 8

<β10> 9

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aminoisovõihape


<βββ> γ8

<ββγ> Xaa=Cys(mPEG) 5kDa


<βββ> γ8


<400> 9

<β10> 10

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=aminoisovõihape

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8



<βββ> γ8


EE-EP B <400> 10

<β10> 11

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> X=aminoisovõihape

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8

<ββγ> xaa=Cys(mPEG)β 40kDa


<βββ> γ8


<400> 11

<β10> 1β

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0> •


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8

<ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-γ-üül{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}atsetaat)


<βββ> γ8


<400> 1β

<β10> 1γ

<β11> γ8

<β1β> FRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β



<βββ> γ8

<ββγ> Xaa=Cys(mPEG)β40fD4


<βββ> γ8


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β7

<ββγ> Xaa=metioniin sulfoksiid

<400> 1γ

<β10> 14

<β11> γ0

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8


EE-EP B <ββ1> AεIIDIεINE

<βββ> γ8


<ββ1> εOD_US

<βββ> β7

<βZγ> Xaa=metioniin sulfoksiid

<400> 14

<β10> 15

<β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> β0

<ββγ> Xaa=Cys (mPEG) β40kDa


<βββ> γ7


EE-EP B <400> 15

<β10> 16

<β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa-Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> β1



<βββ> γ7


<400> 16

<β10> 17

EE-EP B <β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> β4

<ββγ> Xaa=Cys (mPEG) β40kDa

<ββ1> εOD_RES

<βββ> β7



<βββ> γ7


<400> 17

<β10> 18

<β11> γ7

<β1β> PRT


EE-EP B <ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> β8



<βββ> γ7


<400> 18

<β10> 19

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

EE-EP B <βββ> γ8

<ββγ> Xaa-δys(palmitoüül)


<βββ> γ8


<400> 19

<β10> β0

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 1

<ββγ> Xaa=desamino-His (deltaNHβ=8)

<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> β7


<ββ1> εOD_RES




<βββ> γ8


<400> β0

<β10> β1

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> xaa-D-seriin

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8

<ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-γ-üül 1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso -6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat]} või Cys(Oksa4-kolesterool))


<βββ> γ8


<400> β1

EE-EP B

<β10> ββ

<β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> 11

<ββγ> Xaa-Cys(mPEG)β40kDa

<ββ1> εOD_RES

<βββ> β7



<βββ> γ7


<400> ββ

<β10> βγ

EE-EP B <β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> 1β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β7

<ββγ> Xaaa=εetioniin sulfoksiid


<βββ> γ7


<400> βγ

<β10> β4

<β11> γ8

<β1β> PRT


EE-EP B <ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Baa-air

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8

<ββγ> Xaa=δys(palmitoüül)


<βββ> γ8


<400> β4

<β10> β5

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

EE-EP B <βββ> β7

<ββγ> Xaa=Nle


<βββ> γ8


<400> β5

<β10> β6

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> β7

<ββγ> Xaa=O-metüül-δ-homoseriin


<βββ> γ8


<400> β6

EE-EP B

<β10> β7

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> β7

<ββγ> Xaa=Nle

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8



<βββ> γ8


<400> β7

<β10> β8

EE-EP B <β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β7

<ββγ> Xaa=O-metüül-δ-homoseriin


<βββ> γ8


<400> β8

<β10> β9

<β11> γ8

<β1β> PRT


EE-EP B <ββ0>

<βzγ> OXε analoog

<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8

<ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-γ-üül 1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso-6,9,1β,15-tetraoxksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat]) või Cys(Oxn4-kolesterool))


<βββ> γ8


<400> β9

<β10> γ0

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β





<400> γ0

<β10> γ1

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β7


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ9

<ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-γ-üül 1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso -6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat]) või Cys(Oksa4-kolesterool)}


<βββ> γ8


<400> γ1

EE-EP B

<β10> γβ

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β7


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8

<ββγ> Xaa=Cys(CHβCONHβ)


<βββ> γ8


<400> γβ

<β10> γγ

EE-EP B <β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=1-Amino-1-tsükloheksaankarboksüülhape


<βββ> γ7


<400> γγ

<β10> γ4

<β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Abu




<400> γ4

<β10> γ5

<β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=D-abu


<βββ> γ7


<400> γ5

<β10> γ6

<β11> γ7

<β1β> PRT


EE-EP B <ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Nva (Aminopalderjanhape)


<βββ> γ7


<400> γ6

<β10> γ7

<β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa= beetatsüklopropüülalaniin


<βββ> γ7


<400> γ7

EE-EP B

<β10> γ8

<β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=propargüülglütsiin


<βββ> γ7


<400> γ8

<β10> γ9

<β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

EE-EP B <βββ> β

<ββγ> Xaa=Allüülglütsiin


<βββ> γ7


<400> γ9

<β10> 40

<β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOO_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=β-Amino-β-tsükloheksüülpropaanhape


<βββ> γ7


<400> 40

<β10> 41

EE-EP B <β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=D-tertbutüülglütsiin


<βββ> γ7


<400> 41

<β10> 4β

<β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Vinüülglütsiin




<400> 4β

<β10> 4γ

<β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=1-Amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape


<βββ> γ7


<400> 4γ

<β10> 44

<β11> γ7

EE-EP B <β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=1-Amino-1-tsüklobutaankarboksüülhape


<βββ> γ7


<400> 44

<β10> 45

<β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=1-Amino-1-tsüklopentaankarboksüülhape


<βββ> γ7

EE-EP B <ββγ> C-terminali amiidimine

<400> 45

<β10> 46

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β



<βββ> γ8


<400> 46

<β10> 47

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>

EE-EP B <ββγ> OXε analoog

<ββ1> εOD_RES

<βββ> β



<βββ> γ1


<400> 47

<β10> 48

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β



<βββ> γ1


<400> 48

EE-EP B <β10> 49

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β



<βββ> γ1


<400> 49

<β10> 50

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β





<400> 50

<β10> 51

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8

<ββγ> Xaa=Cys (kolest-5-een-γ-üül 1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso -6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat]} või Cys(Oksa4-kolesterool))


<βββ> γ6


<400> 51

<β10> 5β

EE-EP B <β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1

<ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-üül 1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso -6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat]) või Cys(Oksa4-kolesterool)}


<βββ> γ1


<400> 5β

<β10> 5γ

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

EE-EP B <βββ> β

<ββγ> X=D-seriin

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1

<ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-üül 1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso -6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat]) või Cys(Oksa4-kolesterool)}


<βββ> γ1


<400> 5γ

<β10> 54

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1

<ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-üül 1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso -6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat]} või Cys(Oksa4-kolesterool))




<400> 54

<β10> 55

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1

<ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-üül 1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso -6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat]) või Cys(Oksa4-kolesterool))


<βββ> γ1


<400> 55

<β10> 56

<β11> γ1

EE-EP B <β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1

<ββγ> Xaa=δys(Palmitoüül)


<βββ> γ1


<400> 56

<β10> 57

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β



<βββ> γ1



<βββ> γ1


<400> 57

<ββ0> 58

<β11> γβ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1

<ββγ> Xaa=Ttds

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γβ



EE-EP B <βββ> γβ


<400> 58

<β10> 59

<β11> γβ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1

<ββγ> Xaa=Ttds

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γβ



<βββ> γβ


<400> 59

EE-EP B

<β10> 60

<β11> γβ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1

<ββγ> Xaa=gamma glutamiinhape

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γβ

<ββγ> Xaa=Cys (kolest-5-een-üül {[(βR) -γ-amino-β- (amino) - γ-oksopropüül]tio}atsetaat)


<βββ> γβ


<400> 60

<β10> 61

<β11> γβ

EE-EP B <β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γβ



<βββ> γβ


<400> 61

<β10> 6β

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>



<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1

<ββγ> Xaa= Cys(kolest-5-een-üül 1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso -6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat]) või Cys(Oksa4-kolesterool))


<βββ> γ1


<400> 6β

<β10> 6γ

<β11> γ9

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8



<βββ> γ9



<βββ> γ9


<400> 6γ

<β10> 64

<β11> γβ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γβ



<βββ> γβ


<400> 64

<β10> 65

<β11> γ8

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8


<400> 65

<β10> 66

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1

<ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-üül 1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso -6,9,1β,15-tetraoksa-γ-azaoctadocan-18-oaat]) või Cys(Oksa4-kolesterool))


<βββ> γ1


<400> 66

<β10> 67

<β11> γβ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1

EE-EP B <ββγ> Xaa=gamma glutamiinhape

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γβ


<400> 67

<β10> 68

<β11> γ9

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ8


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ9



<βββ> γ9


<400> 68

<β10> 69

<β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γγ

<ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-üül{[(βR)-γ-amine-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}atsetaat)

<400> 69

<β10> 70

<β11> γβ

EE-EP B <β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γβ

<ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-üül 1{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio)atsetaat )

<400> 70

<β10> 71

<β11> γβ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

EE-EP B <ββγ> Xaa=D-seriin

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γβ

<ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-üül 1{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}atsetaat ) ;

<400> 71

<β10> 7β

<β11> γβ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γβ

EE-EP B <ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-üül 1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso -6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat]) või Cys(Oksa4-kolesterool)

<400> 7β

<β10> 7γ

<β11> γβ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γβ

<ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-üül 1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso -6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat]} või Cys(Oksa4-kolesterool)

<400> 7γ

<β10> 74

<β11> γβ

EE-EP B <β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γβ

<ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-üül 1{[(βR)-γ-amino-β-(amine)-γ-oksopropüül]tio}atsetaat )

<400> 74

<β10> 75

<β11> γβ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γβ

<ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-üül 1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso -6,9,1β,15-tetraoksa-γ-araoctadecan-18-oaat]) või Cys(Oksa4-kolesterool)

<400> 75

<β10> 76

<β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γγ

EE-EP B <ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-üül 1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso -6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat]) või Cys(Oksa4-kolesterool)

<400> 76

<β10> 77

<β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γγ

<ββγ> xaa=S-{1-[46-(kolest-5-een-üüloksü)-γ,4γ,46-triokso -7,10,1γ,16,19,ββ,β5,β8,γ1,γ4,γ7,40-dodekaoksa-4,44 -diasaheksatetrakont-1-üül]-β,5-dioksopürrolidiin-γ-üül }-δ-tsüsteiin või Cys (mal-oksa1β-kolesterool)

<400> 77

<β10> 78

EE-EP B <β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γγ

<ββγ> Xaa== Cys(kolest-5-een-üül 1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso -6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat]) või Cys(Oksa4-kolesterool)

<400> 78

<β10> 79

<β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

EE-EP B <βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γγ

<ββγ> Xaa=Cys(kolest-5-een-üül 1-{[(βR)-γ-amino-β-(amino)-γ-oksopropüül]tio}-β-okso -6,9,1β,15-tetraoksa-γ-asaoktadekaan-18-oaat]) või Cys(Oksa4-kolesterool)

<400> 79

<β10> 80

<β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1) ... (γβ)


<ββ1> εOD_RES

EE-EP B <βββ> γγ

<ββγ> Xaa=S-[4β-(kolest-5-een-üüloksü)-β,4β-diokso-6,9,1β ,15,18,β1,β4,β7,γ0,γγ,γ6,γ9-dodekaoksa-γ-asadotetra kont-1-üül]-δ-tsüsteiin või Cys (oksa1β-kolesterool)

<ββγ> δaktaami sild kõrvalahelate vahel positsioonides 16 ja β0

<400> 80

<β10> 81

<β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>

<ββγ> OXε analo

<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γγ

<ββγ> Xaa=S-[4β-(kolest-5-een-üüloksü)-β,4β-diokso-6,9,1β ,15,18,β1,β4,β7,γ0,γγ,γ6, γ9-dodekaoksa-γ-asadotetra kont-1-üül)-δ-tsüsteiin või Cys (oksa1β-kolesterool)


<400> 81

EE-EP B <β10> 8β

<β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γγ



<400> 8β

<β10> 8γ

<β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γγ


<400> 8γ

<β10> 84

<β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γγ


<400> 84

<β10> 85

<β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γγ


<400> 85

EE-EP B

<β10> 86

<β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γγ

<ββγ> Xaa=δys(gammaglutamiinhappe palmitoüül)


<βββ> γγ


<400> 86

<β10> 87

EE-EP B <β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γγ



<βββ> γγ


<400> 87

<β10> 88

<β11> γβ

<β1β> PRT


EE-EP B <ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β0

<ββγ> Xaa=δys (gammaglutamiinhappe palmitoüül)

<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)



<βββ> γβ


<400> 88

<β10> 89

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β0


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1



<βββ> γ1


<400> 89

<β10> 90

<β11> γ0

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10



<βββ> γ0


<400> 90

<β10> 91

<β11> γ0

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β0



<βββ> γ0


<400> 91

<β10> 9β

EE-EP B <β11> γ0

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10

<ββγ> Xaa=δys(gamma glutamiinhappe palmitoüül)


<βββ> γ0


<400> 9β

<β10> 9γ

<β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γγ

<ββγ> Xaa=S-[78-(kolest-5-een-üüloksü)-β,78-diokso-6,9,1β ,15,18,β1,β4,β7,γ0,γγ,γ6,γ9,4β,45,48,51,54,57,60,6 γ,66,69,7β,75-tetracosaoksa-γ-azaoctaheptakont-1-üül ]-δ-tsüsteiin või Cys (oksaβ4-kolesterool)

<400> 9γ

<β10> 94

<β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> β4

<ββγ> Xaa=δys(DOTA)

<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γγ



<βββ> γγ


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (β7)...(β7)


<400> 94

<β10> 95

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10

EE-EP B <ββγ> Xaa=δys(gammaglutamiinhappe palmitoüül)

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1



<βββ> γ1


<400> 95

<β10> 96

<β11> γβ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)



<βββ> γβ


<400> 96

<β10> 97

<β11> γ0

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10



<βββ> γ0


<400> 97

<β10> 98

EE-EP B <β11> γ0

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=acb

<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10

<ββγ> Xaa=δys(gammaglutamiinhappe palmitoüül

<ββ1> AεlDATION

<βββ> γ0


<400> 98

<β10> 99

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> VARIANT

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10

<ββγ> Xaa=δys(gammaglutamiinhappe palmitoüül

<ββ1> εOD_RES

<βββ> 16

<ββγ> Xaa=Aib


<βββ> γ1


<400> 99

<β10> 100

<β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)



<βββ> γγ

<ββγ> Xaa=δys(glutamiinhape-palmitoüül)


<βββ> γγ


<400> 100

<β10> 101

<β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=acb

<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γγ



EE-EP B <βββ> γγ


<400> 101

<β10> 10β

<β11> γγ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γβ)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γγ

<ββγ> Xaa=s-[γ8-(kolest-5-een-üüloksü)-β-okso-6,9,1β,15,1 8,β1,β4,β7,γ0,γγ,γ6-undecaoksa-γ-azaoctatriakont-1-üül]-δ-tsüsteiin või Cys (oksa1β-o-kolesterool)

<400> 10β

<β10> 10γ

EE-EP B <β11> γ0

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> VARIANT

<βββ> β

<ββγ> Xaa=D-seriin või Aib;

<ββ1> VARIANT

<βββ> 17

<ββγ> Xaa=Arg või Glu

<ββ1> VARIANT

<βββ> 18

<ββγ> Xaa=Arg või Ala <ββ1> VARIANT

<βββ> β7

<ββγ> Xaa=metioniin, norleutsiin, või O-metüül-δ-homoseriin

<400> 10γ

<β10> 104

<β11> 7

<β1β> PRT


<ββ0>

<ββγ> OXε peptiid

EE-EP B <400> 104

<β10> 105

<β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> VARIANT

<βββ> β

<ββγ> Xaa=D-seriin; Aib; Acb; 1-Amino-1-tsükloheksaankarboksüülhape (Acx); alfa-aminovõihape (Abu); D- alfa-aminovõihape (D-Abu); Aminopalderjanhape Nva); beetatsüklopropüülalaniin (Cpa); propargüülglütsiin (Prg); Allüülglütsiin (Alg); β-Amino-β-tsükloheksüülpropaanhape (β-Cha); D-tertbutüülglütsiin (D-tbg); Vinüülglütsiin (Vg); 1-Amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape (Acp); või 1-Amino-1-tsüklopentaankarboksüülhape (Acpe)

<ββ1> VARIANT

<βββ> 17


<ββ1> VARIANT

<βββ> 18

<ββγ> Xaa=Arg või Ala

<ββ1> VARIANT

<βββ> β7

<ββγ> Xaa=metioniin (ε), norleutsiin (Nle), metioniin sulfoksiid (m) või O-metüül-δ-homoseriin (o)

<400> 10S

EE-EP B

<β10> 106

<β11> γ7

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> VARIANT

<βββ> β

<ββγ> Xaa=D-seriin, alfa-aminoisovõihape (aib), 1-Amino-1-tsüklobutaankarboksüülhape (Acb) jääk, 1-Amino-1-tsükloheksaankarboksüülhape (Acx); alfa-aminovõihape(Abu); D-alfa-aminovõihape (D-Abu); Aminopalderjanhape Nva); beetatsüklopropüülalaniin (Cpa); propargüülglütsiin (Prg); Allüülglütsiin (Alg); β-Amino-β-tsükloheksüülpropaanhape (β-Cha); D-tertbutüülglütsiin (D-tbg); Vinüülglütsiin (Vg); 1-Amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape (Acp); või 1-Amino-1-tsüklopentaankarboksüülhape (Acpe)

<ββ1> VARIANT

<βββ> 1β

<ββγ> Xaa=Ser või δys

<ββ1> VARIANT

<βββ> 16

<ββγ> Xaa=Ser või Glu

<ββ1> VARIANT

<βββ> 17


<ββ1> VARIANT

EE-EP B <βββ> 18


<ββ1> VARIANT

<βββ> (β0)...(β0).

<ββγ> Xaa=Gln või δys

<ββ1> VARIANT

<βββ> (β7)...(β7)

<ββγ> Xaa=a metioniin, norleutsiin, metioniin sulfoksiid, või O-metüül-δ-homoseriin

<400> 106

<β10> 107

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> VARIANT

<βββ> β

<ββγ> Xaa=D-seriin, alfa-aminoisovõihape (aib), 1-Amino-1-tsüklobuteen karboksüülhappe(Acb) jääk, 1-Amino-1-tsükloheksaankarboksüülhape (Acx); alfa-aminovõihape(Abu); D-alfa-aminovõihape (D-Abu); Aminopalderjanhape Nva); beetatsüklopropüülalaniin (Cpa); propargüülglütsiin (Prg); Allüülglütsiin (Alg); β-Amino-β-tsükloheksüülpropaanhape (β-Cha); D-tertbutüülglütsiin (D-tbg); Vinüülglütsiin (Vg); 1-Amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape (Acp); või 1-Amino-1-tsüklopentaankarboksüülhape (Acpe)

<ββ1> VARIANT

EE-EP B <βββ> 10

<ββγ> Xaa=Tyr või δys

<ββ1> VARIANT

<βββ> 1β


<ββ1> VARIANT

<βββ> 16

<ββγ> Xaa=Ser või Glu

<ββ1> VARIANT

<βββ> 17


<ββ1> VARIANT

<βββ> (18)...(18)


<ββ1> VARIANT

<βββ> (β0) ... (β0)


<ββ1> VARIANT

<βββ> (β7)...(β7)

<ββγ> Xaa=metioniin, norleutsiin, metioniin sulfoksiid, või O-metüül-δ-homoseriin

<ββ1> VARIANT

<βββ> (γ1)...(γ1)

<ββγ> Xaa=valikuline, kuidkui on olemas üks või enam gammaglutamiinhappe jääki

<400> 107

EE-EP B

<β10> 108

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=D-seriin, alfa-aminoisovõihape (aib), 1-Amino-1-tsüklobutaankarboksüülhape (Acb) jääk, 1-Amino-1-tsükloheksaankarboksüülhape (Acx); alfa-aminovõihape (Abu); D-alfa-aminovõihape (D-Abu); Aminopalderjanhape Nva); beetatsüklopropüülalaniin (Cpa); propargüülglütsiin (Prg); Allüülglütsiin (Alg); β-Amino-β-tsükloheksüülpropaanhape (β-Cha); D-tertbutüülglütsiin (D-tbg); Vinüülglütsiin (Vg); 1-Amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape (Acp); või 1-Amino-1-tsüklopentaankarboksüülhape (Acpe)

<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10

<ββγ> Xaa-Tyr või δys

<ββ1> εOD_RES

<βββ> 1β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 16


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 17

EE-EP B <ββγ> Xaa=Arg või Glu

<ββ1> εOD_RES

<βββ> (18)...(18)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (β0)...(β0)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (β7)...(β7)

<ββγ> Xaa=metioniin, norleutsiin, metioniin sulfoksiid, või O-metüül-δ-homoseriin

<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γ1)

<ββγ> valikuline, kuidkui on olemas üks või enam gammaglutamiinhappe jääki

<400> 108

<β10> 109

<β11> γ0

<β1β> PRT


<ββ0>


<400> 109

EE-EP B <β10> 110

<β11> γβ

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=D-seriin, β-aminoisovõihape (aib), 1-Amino-1-tsüklobutaankarboksüülhape (Acb) jääk, 1-Amino-1-tsükloheksaankarboksüülhape (Acx); alfa-aminovõihape (Abu); D-alfa-aminovõihape (D-Abu); Aminopalderjanhape Nva); beetatsüklopropüülalaniin (Cpa); propargüülglütsiin (Prg); Allüülglütsiin (Alg); β-Amino-β-tsükloheksüülpropaanhape (β-Cha); D-tertbutüülglütsiin (D-tbg); Vinüülglütsiin (Vg); 1-Amino-1-tsüklopropaankarboksüülhape (Acp); või 1-Amino-1-tsüklopentaankarboksüülhape (Acpe) jääk

<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10

<ββγ> Xaa=Tyr või δys

<ββ1> εOD_RES

<βββ> 1β

<ββγ> Xaa-Ser või δys

<ββ1> εOD_RES

<βββ> 16

<ββγ> Xaa=Ser, aib, või Glu

<ββ1> εOD_RES

<βββ> 17


<ββ1> εOD_RES

EE-EP B <βββ> (18)...(18)


<ββ1> εOD_RES

<βββ> (β0)...(β0)

<ββγ> Xaa=Glu või δys

<ββ1> εOD_RES

<βββ> (β7)... (β7)

<ββγ> Xaa=εet, norleutsiin, metioniin sulfoksiid, or

O-metüül-δ-homoseriin

<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γ1)...(γ1)

<ββγ> Xaa=gamma-glutamiinhape

<ββ1> εOD_RES

<βββ> (γβ)...(γγ)

<ββγ> Xaa=valikuline, kuid kui on olemas, siis on gammaglutamiinhappe jääki

<400> 110

<β10> 111

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

EE-EP B <βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 16

<ββγ> Xaa=Aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1



<βββ> γ1

<ββγ> C-terminali animeerimine

<400> 111

<β10> 11β

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 16

<ββγ> Xaa=aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ0

<ββγ> Xaa=D-δys

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1



<βββ> (γ1)...(γ1)


<400> 11β

<β10> 11γ

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10


<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1



<βββ> γ1


<400> 11γ

<β10> 114

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β



<βββ> 10


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 16

<ββγ> Xaa=aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1

<ββγ> Xaa=gamma-D-glutamiinhape

<400> 114

<β10> 115

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10

<ββγ> Xaa=δys(glutamiinhape-palmitoüül)


<βββ> γ1



<βββ> γ1


<400> 115

<β10> 116

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES γ

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10

<ββγ> Xaa=δys(Arg-Arg-palmitoüül)

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1





<400> 116

<β10> 117

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa=D-Seriin

<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10

<ββγ> Xaa=δys (homotsüsteiinhappe- homotsüsteiinhappe -palmitoüül)

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1



<βββ> γ1


<400> 117

EE-EP B

<β10> 118

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10

<ββγ> Xaa=δys (D-glutamiinhape-D-glutamiinhape-palmitoüül)

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1



<βββ> γ1


<400> 118

<β10> 119

<β11> γ1

EE-EP B <β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10

<ββγ> Xaa=δys (gamma-glutamiinhape-gamma-glutamiinhape-müristoüül)

<ββ1> εOD_RES

<βββ> 16

<ββγ> Xaa=aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1

<ββγ> Xaa-gamma-glutamiinhape


<βββ> γ1


<400> 119

<β10> 1β0

<β11> γ1

<β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β

<ββγ> Xaa-D-Seriin

<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 16

<ββγ> Xaa=aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1



<βββ> γ1


<400> 1β0

<β10> 1β1

<β11> γ1

EE-EP B <β1β> PRT


<ββ0>


<ββ1> εOD_RES

<βββ> β


<ββ1> εOD_RES

<βββ> 10

<ββγ> Xaa=δys (gamma-glutamiinhape-gamma-glutamiinhape-stearoüül)

<ββ1> εOD_RES

<βββ> 16

<ββγ> Xaa=aib

<ββ1> εOD_RES

<βββ> γ1



<βββ> γ1


<400> 1β1

EE-EP t u { z v z u B sEE-EP t u { z v z u B s RISTVIITED SEOTUD TAOTLUSTELE [0001] See taotlus on...

Documents

Transcript of EE-EP t u { z v z u B sEE-EP t u { z v z u B s RISTVIITED SEOTUD TAOTLUSTELE [0001] See taotlus on...